Erte kýnde otty kýnnen Ghún tughan

Otty Ghúnnan ot bop oinap men tugham.

Maghjan Júmabaev

«Oyan, qazaq!» dep kýnirengen alashtyng abzal azamaty Myrjaqyp Dulatúly el ýshin ense tikter uaqyttyng jetkenin, últ sanasyn oyatu mәselesin kóterip, ótken ghasyrdyng basynda-aq shyryldaghan edi. Kenestik jýiening qamytyn kiygen qazaq eli Mirjaqyp ýndeuinen syrt ainalugha mәjbýr boldy. Últymyzdyng bet-beynesin tanytar últtyq qúndylyqtar eskerusiz, eleusiz kýide qalyp, keleshek úrpaq sanasyna basqa sipatta sinirildi. Múnyng bәri últtyq sanamyzdyng damuyna keri әserin tiygizgeni haq. Mine, osy olqylyqtyng ornyn toltyru últtyq sanamyzdy oyatu arqyly jýzege asatynyn týsingen qazaqtyng ziyaly qauymy dabyl qaghuda. El taghdyryna jaybaraqat qarau osy últtyq sanamyzdyng tómendiginen bolsa kerek. Ýkimetimizding osynday enjarlyqtyng aldyn alu maqsatynda qabyldanghan «Intelektualidy últ-2020» baghdarlamasy osy týiindi sheshuge baghyttalar dep oilaymyz. El keleshegin kemel eter bilimdi, oily, últy ýshin qabyrghasy sógiler últjandy azamattardyng kóbengine bek senemiz.

Erte kýnde otty kýnnen Ghún tughan

Otty Ghúnnan ot bop oinap men tugham.

Maghjan Júmabaev

«Oyan, qazaq!» dep kýnirengen alashtyng abzal azamaty Myrjaqyp Dulatúly el ýshin ense tikter uaqyttyng jetkenin, últ sanasyn oyatu mәselesin kóterip, ótken ghasyrdyng basynda-aq shyryldaghan edi. Kenestik jýiening qamytyn kiygen qazaq eli Mirjaqyp ýndeuinen syrt ainalugha mәjbýr boldy. Últymyzdyng bet-beynesin tanytar últtyq qúndylyqtar eskerusiz, eleusiz kýide qalyp, keleshek úrpaq sanasyna basqa sipatta sinirildi. Múnyng bәri últtyq sanamyzdyng damuyna keri әserin tiygizgeni haq. Mine, osy olqylyqtyng ornyn toltyru últtyq sanamyzdy oyatu arqyly jýzege asatynyn týsingen qazaqtyng ziyaly qauymy dabyl qaghuda. El taghdyryna jaybaraqat qarau osy últtyq sanamyzdyng tómendiginen bolsa kerek. Ýkimetimizding osynday enjarlyqtyng aldyn alu maqsatynda qabyldanghan «Intelektualidy últ-2020» baghdarlamasy osy týiindi sheshuge baghyttalar dep oilaymyz. El keleshegin kemel eter bilimdi, oily, últy ýshin qabyrghasy sógiler últjandy azamattardyng kóbengine bek senemiz.

Kóshpeli dala rularynyng birlik-pәtuasyna aighaq, tútastyghyna belgi, ant berip, auyz biriktirgen, qazaq tarihyndaghy Mәrtóbe, Ordabasy, Kýltóbe syndy úly jiyndargha negiz bolghan «Tanbaly tas» tarihy el jadynan eleusizdeu kýide qalyp barady. Ata-babalarymyzdyng erte zamanda-aq el bolyp, bas qúrap, pәtua-birlikke tútqa bolghan oryndy qasiyetti meken demeske bolmaydy. Ókinishtisi, dala rularynyng tanbasy basylghan belgi-eskertkish kýni býginge deyin tarihshy ghalymdardyng nazarynan tys qalyp keledi.

«Tanbaly tas» tarihy - qazaq halqynyng tarihy. Taqyrybymyzdyng negizgi arqauy «Tanbaly tas» tarihyn zerttep bilu ýshin aldymen «Tanbaly tas» qay dәuirde payda bolghan?. Ol aldyna qanday maqsat qoyghan edi? Aldymen osy saualdargha jauap izdep kórelik. «Qazaq» atauy últtyq úlylyghymyzdyn, halyqtyq qasiyetimizding aishyqty belgisi, birden-bir ýlken «Tólqújaty» dep úghynuymyz kerek. Bir últtyng últtyq atynyng shyghu tegin, mәn-maghynasyn anyqtau sol últtyng arghy tegi men alghashqy kezdegi tarihyn týsinuge kómegi kóp manyzdy mәselelerding biri. Sondyqtan «Tanbaly tas» tarihyn bayandaudan aldyn búryn-sondy «qazaq» atauy jayly aitylghan boljam-pikirler men dәlel-derekterding basty-bastylaryna toqtaludy tiyimdi kórdik.

Ókinishke qaray, әli kýnge «qazaq» jeke sóz retinde de, halyqtyng atauy etinde de saralanyp, shyqqan tegi anyqtalghan joq. Tizbektelgen týieli kósh qaytqan qazgha úqsap tizilip bara jatqan júrtty kórip, kórshiler: «Mynalar qalay qazday tiziledi, qaz-aq eken» dep tamsanypty-mys. Sodan keyin olar osy júrtty «qazaq» dep atap ketipti.

Parsy әdebiyetining әigili klassikterining biri - Ábilqasym Ferdousy (940-1020) ózining «Shahnama» eposynda: «Qazaq», «Qazaq handyghy» degen el kók tenizdi (Aral tenizi) meken etip túrghan kýshti jәne kóp sandy el» dep Túrannyng jauy Irandy «qorqytpaq» bolghan. Endi bir jeli qazaqtardy kóne saqtardyng shynayy múagerleri etip kórsetedi de «qazaq» sózin «naghyz saq» degen úghymdy bildiretin «qas» jәne «saq» degen eki sózden qosylyp, biriguinen payda bolghan deydi. Búl pikirdi úly Abay jәne S.Múqanov, tarihshy M.Aqynjanov qoldaydy.

Á.Marghúlannyng pikirinshe «qazaq» sózining týbi-qaz túru, tik túru, myqty, berik túru. Kishkene balalardyng jýruine talapynyp ayaghy shyghyp kele jatqanda qazaqtar «qaz, qaz, qaz túr» dep tikesinen túrghyzady. «Qazgha» qosyp aitatyn «aq» sózi kýsheytilgen jalghasy. «Qazaq» myqty, alyp, joyqyn, berik degen sóz dep týsinedi. Demek, ghalymdarymyzdyng «Qazaq» atauy jayly «qazaq - myqty, jýrekti, tik túratyn, batyl adamdar bolghandyghyn kórsetedi» deuinde naqty dәleldi deregi bolmaghanymen, ómir shyndyghynyng janghyryghy jatqan sekildi.

Jәne kýni býginge deyin qazaq arasynda Alasha han, Alasha esimine qatysty anyz-әngime san-aluan. Al jazba enbekterde jaryq kórgen boljam týrleri tipti kóp. Biraq osy jón dep, taban tiregen baylamdy pikir joqtyng qasy. Alasha han ejelgi kóshpeli taypalardy biriktirip, baytaq dalada túnghysh ret iri memleket qúrghan degen sóz bar. Jaylauy Úlytau, Kishi tauda, al qystauy Borsyqqúm men Qaraqúmda bolghan. Ordasy Úlytaudan aghatyn Janghabyl ózenining jaghasynda. Saghanasy Qarakengir boyynda.

«Atamyz - Alash, keregemiz - aghash!» dep úrandaghan iyisi qazaqqa mәshhýr bolghan Alash úghymy qazaqtyng týpki atasy Alasha hanmen tikeley baylanysty. Alasha atauy «qazaq» sózining sinoniymi, yaghny Alash sózin qazaq sózining ornyna paydalanghan. El jadynda úmtyla bastaghan Alash úghymy týrik tektes rulardyng bas qosuyna úiytqy bolghanyn Qúrbanghaly Halid jazbalaryndaghy derekter rastaydy.

Meyli san tarau bolyp aitylatyn anyz-әngimelerding birinde alapes bolyp tuylghan balany, ekinshisinde alashagha otyrghyzyp kótergen handy, ýshinshisinde Úly-tau, Kishitaudan asyryp tastaghan balanyng әsker basy bolghany, tórtinshisinde qalmaqty qoqyu ýshin «Alash» sózin úran etkeni jayly әr týrli anyzben astarlana bersin. Sonyng qay-qaysysy da Alasha hannyng bolghanyn, qara halyqty sonynan ertip, abyroyynyng asqandyghyn aitady.

Alayda osy keltirilgen derekteding ózinen-aq bir mәndi arqau nazar audararlyqtay. Ol «qazaq» etnoniymining dýniyege kelui údayy Alasha han oqighalarymen qosaqtala aitylatyny. Múnan song ýsh jýzding jiktele tanyluy da Alasha han esimimen sabaqtasyp jatatyny naza audartady.

Bizge jetken halyq anyzdaryndaghy, onyng ishinde qaghaz jýzin kórgen Á.Divaev, G.N.Potaniyn, Sh.Uәlihanov, A.Yanukovich, A.IY.Levshiyn, Mәshhýr-Jýsip Kópeev jәne basqalar jazyp alghan anyzdardaghy «Alasha han» jónindei derekterge qaraghanda tarihta «Alasha han» dep atalghan adam jalghyz bolmaghanyn, әr zamannyng óz Alasha hany bolghangha úqsaydy. Ár anyzdyng astaryna tereng ýnilip, olardyng shyghu tegine nazar salsanyz, qay zamanda tuyp, ómir sýrgeni naqty belgili bolmaghanymen, Alasha han týrki tildes halyqtardyng tarihynda bol­ghan naqty tarihy túlgha deuge bolady.

Eger biz anyzdardaghy Alasha han elining tútastyghy men birligin qorghap, onyng salt-dәstýrin qúrmettep, ataq-danqyn әlemge pash etken daryndy basshy, әri has batyr bolyp-birinshi Alasha hangha tәn qasiyet desek, keyingi Alasha han da osy Birinshi Alasha hangha úqsatudan tuyndaghan bolady. Olardyng qay-qaysysynyng tughanda berilgen tól attary bolghan. Biraq keyin erlik isimen eldi biriktirip, abyroy-ataghyn, baylyghyn arttyrudaghy enbegi, últyn jan-tәnimen sýiip, oghan biylik jýrgizgennen qyzmet etkendi artyq kórgen Birinshi Alasha hangha úqsaghan song olardy da Alasha han dep ataghangha úqsaydy.

Qazaqta elge qamqor bolghan qadirmendi adamdaryn «Alash azamattary» degen eken. Eshkimdi de jat kórmeytin halqymyz tanymaghan adamyn da «Alash azamatynyng jattyghy joq» dep qúrmettep qarsy alyp kelgen. Demek «Alash» úrany qaysybir dәuirde, qaysy bir kezendee bolsyn halqymyzdy birlikke tútastyqqa ýndeytin, boyyna kýsh-quat beretin qasiyetti ruhany tylsym kýsh bolghan.

1917 jyly patsha ýkimeti qúlaghan qiyn-qystau kezende qazaqtyng ziyaly qauymy aldynda qarapayym halyqty qúryp ketu qaupinen aman alyp qalu mindeti túrdy. Osy mindetti oryndau ýshin Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanov bastaghan «Alash» azamattary qysqa merzimde 1917 - 1919 jyldary Alash partiyasy, Alash avtonomiyasy, Alash Orda ýkimeti syndy qúrylymdardy dýniyege әkeldi. «Alash azamattarynyn» búl әreketin kenestik jýie keshirmeytinin olar bildi de, biraq olar alghan betinen sheginbedi. Halyq mýddesi jolynda «Alash azamattary» kenestik ozbyrlyq sayasattyng qúrbany boldy.

«Tanbaly tastyn»

býgingi jaghdayy

2009 jyldyng qyrkýieginde Sozaq audany әkimdigining úiymdastyruymen qúramynda audan әkimshiligi, oblystyq telearna, gazet qyzmetkerlei men ólke tarihyn zerttep jýgen tarihshylardan qúralghan arnayy top qazaq halqynyng «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp el bolayyq» dep pәtualasqan orny - Núradaghy Tanbaly tasqa sapargha shyqqan edik. Týrli derek kózderinen «Tanbaly tastyn» qazirgi kezde azyp-tozyp ketkenin de estip-bilgen bolatynbyz. Biraq, «Tanbaly tastyn» býgingi kórinisi adam tózgisiz jaghdayda eken. «Tanbalynyn» ornalasqan jeri shaghyn jyranyng eki betkeyi. Jyranyng tabanynda suy tartylyp, qansyp qalghan búlaq kózining izi bayqalady. Arnada shengel men qamys aralasa ósken. Jyranyng betkeyinde jatqan jar tastardy tipti «tas» dep aitugha bolmaytyn siyaqty. Júmsaq qúmshauyt jynystardan qúralghan. Saydyng boyyndaghy tastar tabighat apaty ma әlde adamnyng qiyampúrys әreketinen be, әiteuir ayausyz talqandalghan eken. Jardyng eki betkeyinde týley qamys pen shengelding arasynda shashylyp jatqan tastardan ayaq alyp jýrgisiz. Shashylghan tastardan birde-bir tanba belgisin qúrastyru mýmkin emes. Onyng esesine kenestik dәuirde osy jerge kelgen týrli últ ókilderining jazghan aty-jónin oqugha bolady. «Tanbaly jyranyn» teskey jaghynda kóldeneni 3, úzyndyghy 25 shaqyrym keletin Tanbalynyng sor túzy ontýstikten teristikke qarap kósilip jayr. Ghalymdardyng tabighat әr 300 jylda ýlken ózgeristege úshyrap otyrady degen boljamyna sener bolsaq, «Tanbaly tastyn» irgesi túrghyzylghaly beri myndaghan jyldarda birneshe ózgerister bolghan. Eger Shu ózeni boyyna Asan qayghy babamyz su tolqyndarynda shorshyghan balyqtaryn, qiqulaghan qústaryn, ýsh jýzding malyna jayylym, әri yqtasyn qora bolghan, atty adam kórinbeytin nar qamystaryn kórgen bols, endi siz susyz qansyghan arnany kóresiz.

Shu men Sarysu ózenderinen nәr alyp, suy tasyp Syrgha qúighan, jaghalauynyng tabighaty jayly Jabykól, Saumalkól, Aqjayqyn, Ashykól, Qúmkól, Telikól ornynan endi kól tabany ghana kórinedi. Tanbalynyng batys-teriskey betindegi «Shúbar tenizdin» ornynan endi teniz tabany bilinedi. Tanbalynyng shyghysyndaghy Qaraqoyyn-Sәmen kólining ornynan batpaqty sordy kórdik. Tanbalynyng batys irgesinen 20 shaqyymday jerde aghyp, kezinde Tanbalyny sugha toltyryp, kólge ainaldyrghan Sarysu ózenining endi Tanbalygha jete almay, әlsirep jatqany kórinedi.

Osy aitqanymyzdy tereng oilanyp, aqyl eleginen ótkizer bolsaq, babalarymyzdyng qasiyetti tu tikken ornyn tandau sebebin úghynghanday bolarsyn. Tanbaly jartasynyng ainalasynda bayalysh, jynghyldy qabat-qabat etip, arasyna qúm salyp, biyiktigi 2 metrge juyq etip túrghyzghan kóptegen qorym kózge týsedi. Dýrbining baghytyn Tanbalynyng kýnshyghys betine búrghanymyzda shamasy 1,5 shaqyrymday jerden saghanagha úqsaghan agharynqy belgi kórindi. Saghana dep barghanymyz jardyng qabaghyndaghy jaypaq tóbening basyndaghy aq silikat kirpishten soghylghan biyiktigi 4m, kóldeneng eni 3m eskertkish bolyp shyqty. Eskertkishting batys jaq betinde kóldeneni 1,3m tiginen 1,1m ýlken qazannyng auzynday domalaq tanbaly tastyng bir bólshegi ornatylghan eken. Tastyng ainalasyn sementtep bekitken. Tastyng betinde onshaqty ru tanbalarynyng belgisi bayqalady. Eskertkish túghyrdyng irgesine sement plitalar tóselgen. Túghyr ornatylghan jerde erterekte qorym bolyp, sol oiylyp ketti me, әlde jyrtqysh andar qazyp tastaghandyqtan ba, әiteuir túghyr ontýstik shyghys jaghyna jambastay qisayghan eken. Búl tanbaly tasqa alghash saparlaghandaghy kórgenimiz edi. 2009 jyldyng qazan aiynda Tanbaly tasqa barudyng orayly sәti týsti. Tayqonyrdyng jergilikti túrghyndary «Tanbalyny bir kórgende qyr-syryn tolyq tanu mýmkin emes» dep qayta keluimdi ótinip, qolqa salghan edi. Búl joly Elemesov Álimjan, Ábdireev Eraydar, Janúzaqov Janghali, Mahanov Núrtas bolyp, jolgha shyqtyq. Saparymyzdyng bissimillәsin Tanbaly tastyng bir bóligi bolyp sanalatyn «Shengeldidin» bastaghandy jón kórdik. Shengeldi Tanbaly Núranyng shyghys betindegi býiirine ornalasqan eken. Shengeldi tabighatymen, ornalasqan jerining әsemdigimen, ósimdikter dýniyesimen erekshe әser etti. Aldymyzdan búlaq suy men artezian suynan payda bolghan shaghyn kólshik kórindi. Kólshikting atyrabynda ósken qamys, shengel, sekseuil jәne mayda shópting týrleri kezdesedi. Biz barghan kezde 4-5 gektarday jerding órtengen ornyn bayqadyq. Jolserikterim: «Anshylar qaban alu ýshin órtegen boluy kerek» dep týsindirdi. Kólshikting batys betinde tabighattyng ghajayyp kórinisindey, teristiken ontýstikke qaray tizilip onalasqan ýsh tóbeni bayqaysyz. Ýsh tóbening artynda Núranyng qara túzynyng sýlbesi kóinedi.

Tóbelerding úqsastyghyna qarap bir taypanyng kósemining qonys-jayy ma eken. Tipten Á.Sarghúlan men L.Qyzylasov aita beretin Oghyz taypasynyng júrty da boluy mýmkin degen oigha keldik. Qaytar saparda Tanbalygha taghy da soghyp ketkendi jón kórdik. Maqsatymyz -eskertkish túghyrdy taghy bir kóru bolatyn. Túghyr ornynda bolghanymen, alghashqy kórgendegimizden beter jambastay týsipti. Eki aida osynday ózgeris bolsa, birer jyldan keyin ornyn tabudyng ózi qiyndap, «jaqsynyng synyghynday» múradan aiyrylyp qalamyz ba degen qobaljugha týstik.

2010

jyldyng mamyr aiynda «Aqdala» uran kenishi kensesinen Tanbaly tas tarihyna terenirek ýnilu maqsatynda Tanbaly tasqa jol tarttyq. Sapardy úiymdasyrushy «Aqdala» kenishining bas diyrektory Bauyjan Álmahanúly Berdaliyev bolatyn. Qazaqtyng birinshi hany Alasha han jayly, onyng tu tigip, qazaq elining dýniyege kelgenin jariya etken orny Tanbaly tas jayly, osy jerde taypalargha alghashqy tanba ýlestirgeni jayly sayahatshylargha týsinikteme berildi. Osy kiyeli orynda әr dәuirde ómir sýrgen handar dәstýrli kenes-jiyndaryn ótkizip, tanba ýlestirip otyghan. Ótken saparymyzda Tanbaly tastyng synghan bóligine silikat kirpishten eskertkish onatylyp, onyng qúlaghaly túrghan aitqan edik. Arada segiz ay ótkende kelgen osy saparymyzda onyng bel ortasynan bólinip jatqanyn kórip ensemiz týsip ketti. Osy kýizelisti bayqaghan Bauyrjan inimiz shashylyp jatqan tanbalardy jinastyyp, retke keltirudi óz moynyna alatynyn jetkizdi. Biz de Bauyrjannyng bastamasyna sәttilik tiledik.

Endigi baghytymyz Shengeldige baryp, búlaq suynan payda bolghan shaghyn toghannyng jaghasyna әr týrli aghashtyng shybyqtaryn otyghyzyp, kiyeli oryngha týnep ziyarat etu bolatyn. Osy maqsatymyzdy oryndap, kelesi kýni 25 shaqyrym jerdegi Búldyryqty jaylauyna bardyq. Búldyryqtyng kәusar búlaghynan su iship, Búldyryqty shoqysyna shyghyp, shetsiz de, sheksiz jayqalghan shalghyn shópke qyzygha qarap, «shirkin, qazaqtyng keng dalasy-ay, qazirgi kórkine kóz toymay túr, Alasha han túsynda qanday boldy eken desenshi dep» auylgha kóterinki kónilmen oraldyq.

«Tanbaly tas» jayly mәlimetterdi, erterekte osy jerde bolghan ghalymdar, jazushylar men sayahatshylardyng jazba derekterinede aitylghan keybir pikirlerin eskerte keteyik: Á.Marghúlan jazbalaryna qaraghanda «Qazaq saharasyndaghy mәdeniyetting bir jarqyn týri-tarihy dәuirlerde osy arnany qonystanyp kelgen taypaladyng tas betine jazyp qaldyrghan belgileri» depti. Álekenning pikirinshe, Tanbaly tasty alghash 1840 jyly zerttegen reseylik ghalym A.IY.Shrenk: «Tanbaly tastyn» zor ataqqa ie boluynyng sebebi búl jerde qazaqtar úly mereke jasap, úran shaqyryp, bir el bolyp qosylghan jer» deydi. Sondyqtan búl tasty kóp ghalymdar «tarihtyng zor kuәligi» dep ataghan» depti.

Qazaqtardyng qariya sózi boyynsha deydi A.Y Shrenk islam dәuiri bastalatyn kezde búl jerding kóp taypasy osy arada bas qosyp, úly mereke jasaghan. Barlyq taypalardyng úlys basqaratyn adamdary, danagóy biyleri, asqan erleri jinalyp, kenes qúryp, qay taypa qay jerde qonys etu mәselesin sheshken. «Tanbaly tas» jazularynyng mazmúny «Oghyz-namede» aitylatyn kәriya sózge úqsas. Oghyz әkimshiligin qúrghanda ýlken toy jasap, barlyq taypalardyng basyn qosyp, olagha belgili qystau, jaylau bólip beredi. Ár taypagha menshikti tanba taratady. Ol kezde oghyz úlysy eki úly taypadan qúralatyn - «Boz-oq», «Ýsh-oq» Qazaqtyng qariya sózi boyynsha «bizding týpki atamyz uyzdardan (oghyzdardan) taraydy. Olar әri kóshpeli, әri qalada otyratyn el bolghan. Olardyng el basqarushylarynyng taihta aty shyqqandary «Alasha han», «Qatonbay», «Mayqy biy». Osynday qariya sózdi qazaq halqy «Jiyrenshe sheshen» kitabynda keltiredi. Ábilghazynyng barlauynsha, Jiyrenshe sheshen VII-IX ghasyrlarda Syr boyyn mekendegen oghyz ben qypshaqtardyng ortasynan shyqqan oishyl. Onyng kópshilikke istegen isteri de aita qalarlyqtay. Ol әrbir taypany belgili bir aimaqqa ornalastyryp, qys qystaytyn, jaz jaylaytyn ólkelerdi anyqtaydy, ózderine tanba bólip beredi. Suarmaly egin salu ýshin ózen boylaryn tәrtipke týsiredi. «Tanbaly tastaghy» kóp tanbalardyng mәni osynda.

«Tanbaly tasqa» nazar audarghan ghalymdardyng ishinde akademik K.IY.Sәtpaev atyna erekshe nazar audarghan lәzim. Q.IY.Sәtpaev «Jezqazghan audanynyng kóne eskertkishteri» degen maqalasynda anyzdargha sýienip, qazaqtyng qazaq bolghan, tu tikken jeri osy Tanbaly tas óniri dep atap kórsetedi. Belgili ghalym J.O.Artyqbaev: «Qazirgi kýnge deyin shejire biletin aqsaqaldar Tanbaly tasty osy Q.Sәtbaev jazghan mazmúnda aityp keledi. Olardyng aituyna qaraghanda Altyn Orda ydyrap, onyng qúramyndaghy elder sergeldeng jaghdayda jýrgende alty alash tobyna kiretin elder osy Tanbaly Núrada bas qosyp, ózderining jeke memleket bolatynyn jariya etken. Qazaqtyng «Tanbaly tastyn» týp tamyryndaghy Alasha han atymen baylanystyruy da osy sebepti dep oilaymyz.

Dospe Sauryqúlynyng «Esengel­di» atty tarihy dastanynda... Úlytaudyng Týrkistan jaq ónirindegi býkil qazaqtyng boytúmarynday kiyelisi «Tanbaly tasqa» taghy bir taghzym etilip, «Úlytaugha bardyng ba, úlar etin jeding be?» degen qanatty sózding shyghuy bayandalady. Manash Qozybaev «Úlytauda ýsh jýzding taypa ókilderining qol qoyghan «Tanbaly tasy» shyn mәnindegi qazaqtyng túnghysh Konstitusiyasy edi» deydi. I.Esenberlinning ataqty «Almas qylysh» romanynyng negizgi arqauy Tanbaly tastaghy oqighalagha arnalady. Áz Jәnibek túsynda qazaq rularynyng Núranyng Qaratúzyna jinalyp, ýsh jýzding jýiesin jasap, el boludyng belgisi dep Asan Qayghynyng úigharymymen, aqylymen tanba belgilengenin jazady.

«Tanbaly tas» jayly anyzdarda kezdesetin ataular jayynda qysqasha mÁlimetter

2009

jyldyng qazan aiynda Qazaq elining eldigin әlemge jariyalaghan qasiyetti mekeni «Tanbaly tasqa» myng ret estigennen, bir ret kórgen artyq degen niyetpen sapargha shyqqan edim. Sozaqtan bastau alatyn jol 40 shaqyrym jerdegi Moyynqúmnyng jiyegindegi «Tekey» artezian qúdyghynan ótedi. Tekey Qoqan handyghy túsynda datqa bolghan eken. Osy «Tekey» asuynyng jolyna asfalit tóselgenge deyin Arqagha baratyn jolaushylar kóp jaghdayda joldyng batys betindegi «Kәri kennin» jaypaq joldary arqyly ainalyp jýretin bolghan. «Kәri ken» qysy-jazy múz aidynyna úqsap, jyltyrap jatatyn túz aidyny. Múz oighanday etip ashyp oiylghan jerdegi saudyraghan túzdy alyp, uaqtynda asqa paydalanghan. 30-40 jyldardaghy asharshylyq, qiyn-qystau kezeninde jergilikti halyq túzdy týiemen Qyzylorda oblysyna aparyp, kýrishke almastytyp kýneltken. Tekeyden keyin 40 shaqyrym jýrgende jol ataqty Shu arnasyna barady. Qazaq handarynyng tarihyna baylanysty kóp ózek bolatyn osy Shu.

Shudan ótkennen keyin 60 shaqyrymday jerdegi «Qyzmshekke» barasyz. «Qyzemshek» eldi mekeni Qazaqstan uran ónerkәsibining Qarataudyng Terskeyinde jatqan ken oyndarynyng ortalyghy dese de bolghanday. Qala mәnerinde salynghan, mәdeni, әleumettik әkimshilik mekemelerining týzu әri keng kóshelerding boyynda ornalasuy qalashyqtyng irgesindegi qos tóbe-Qyzemshekpen jarasymdy kórinedi. «Qyzemshek» qalashyghynyng teriskey betinen kýnshyghysqa sәl qighashtay 30 shaqyym jýrseniz «Uanastyng dini» kezdesedi. «Din» sózining mәnisi - ishi quys emes piramida siyaqty, iyleuin jetildirgen qospadan salynghan belgi. Uanas jayly bay tarihy derekter kóptegen kóne tarihshylardyng enbekterinde jazylghan. Endi «Qyzemshekten» batys baghytyndaghy jol Betpaqryng tep-tegis dalasyn shyghysynan batysyna qaray kesip ótip, Sarysu ózenining Boqtyqaryn degen salasynyng Ashykólge qúimasyna taqau jerdegi Tayqonyrgha barady. Tayqonyr, Bayqonyr degen aghayyndy adamdardyng jaylauy bolghan deydi. Búl eki aralyq tikeley 100 shaqyym, al asfalit jolmen jýrgende 160 shaqyrym. Ashykólding batys jaghynda Qúmkól, Telikól degen kólderge kezinde Sarysu, Shu ózenderi qúighanda tasyp, Syrgha aqqan deydi. Búl jerler Abylay han túsynda qazaqtyng kórkem, keng jaylauy bolghan. Abylay han Týrkistangha shabuyl jasau ýshin Úly Kenesin Telikól boyynda ótkizgen degen derek aitylady.

Tayqonyrdan Qarataudy betke alyp jýrgende. Shu ózeni arnasynyng Bes qúlan (Tomar óken) ótkelinen ótip, Aqjayqyn, Saumalkól, Jabykól, Kәri kenge barasyz. Bir-birine jaqyn ornalasqan kólderding arasynda Inkay, Qabanqúlaq, Qúlanjalaq, Qúlan qyzyl degen shaghyn tóbeler úshyrasady. Inkay, Qabanqúlaq qúlandardy qyrghyngha úshyratqan batyrdyng mingen attarynyng zoryghyp ólgen jerining atauy bolsa, jaradar qúlandardyng jatqan tóbesi Qúlanqyzyl, túzdy tóbening basyna shyghyp aunap, túz jalap ózderin emdegen jeri Qúlanjalaq atalghan eken. Qoramsa jyrasynan bastau alatyn Aqsýmbe ózeni Jabykólge qúighan. Qúlandar tau suynan iship, shúrayly jayylymda tez onalghan deydi. Jabykólding batys jaghynda on shaqyrymday jerde Budennovka ken ornynyng mekemesi ornalasqan. Budennovkanyng Teriskey jaghynda «Qúlandy» ken orny irge kóterude. Bes qúlan jolymen Týstikke qaray, yaghny Qaratau baghytynda jýrgen bolsaq, endi Itayaq-espe (Aqalay) jolymen teristik baghytyna keri qayytpaqpyz.

Sozaqtan bastau alatyn Itayaq espe joly Sozaqtyng terikey baghytyndaghy 65 shaqyrymdaghy Kәri ken túz kólining shyghys jaghynan ótip, Montay-totay arqyly Shu arnasyndaghy Bala toy, Ýlken toy, Kókmúryn toygha keledi. Belgili aqyn Isa Bayzaqov «Qúralay súlu» shygharmasyn osy jerde bolghan bir oqighanyng jelisimen jazghan eken. Qazaqtyng Esim hany túsynda Qypshaqtyng Montay atty әdil bii bolady. Montaydyng auyly Shudyng boyynda bolghan eken. Montaydyng jalghyz balasy ólip, armanda qalady. Búl dýniyede armansyz ótken jan barma eken dep Montaygha bir auyldasy «Bolsa Kelden bay armansyz shyghar » depti. Sol kezde Kelden baydyng 18 úly 18 auyl bolyp otyrghan eken. Isa Bayzaqov ol jayynda bylay deydi:

Kelden bay sol ólkeden

tandap alghan,

«Kók múryn toy» ózenin

meken qylghan.

Ol ózen Shudan aqqan boyymenen,

Batysqa ólkeni órlep ketedi arman.

Qúralay súludyng jәrdemimen Kelden tútqynnan bosanyp, ekeui birge qashady. Bir qamysty qopagha kelip, dem almaqshy bolady. Qúralay súlu shomylmaqshy bolyp, Keldennen úyalatyndyghyn aityp, onyng aulaq ketuin ótinedi. Osy kezde Qúralay súludy jolbarys jaryp óltiredi. Sol sýiikti Qúralayyn Kelden ómir boyy arman etedi eken.

Anyz derekterding aityluyna qaraghanda «Toy» degen jerde Mayqy by bastaghan qazaqtyng ýsh jýzining iygi jaqsylary jinalyp, úlan-asyr dumandy toy jasap, «Asqazan» degen jerde qazan astyryp, shýlen taratady. Keyin Núranyng Qaratúzyna baryp ýsh jýzding tanbasyn tasqa basyp bólip bergen eken deydi. Osydan bylay Núranyng Qaratúzyn «Tanbalynyng túzy», «Tanbaly Núra» nemese «Tanbaly tas » dep ataytyn bolghan.

Shu arnasynan ótkennen keyin joldyng batys betinde jogharyda aty atalghan «Asqazan» kezdesedi. Joldyng shyghys betindegi qyratty «Toghyzkentau» deydi. Sozaqtyq tarihshy marqúm Sәdulla Nasrullaúly: «Búl ómirde oghyzdar mekendegen. Toghyz sany olar ýshin qasiyetti bolghan. Kiyiz ýiler әdette toghyz qanatty bolghan. Toghyz oghyzdardyng qúramynda bolghan taypalar sanyn bildirui mýmkin» deydi. Al Moskva memlekettik uniyversiyteti tarih fakuliteti arheologiya kafedrasynyng professory, Á.Marghúlanmen kóp jyldar boyy istes bolghan, hakas últynyng azamaty L.Qyzlasov Alasha han mazary salynghan ónir qypshaqtar men oghyzdar mekni bolghanyn aitady. Qyzylorda oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Berik Jýsipov: «Syr boyndaghy Jankent qalashyghy orta ghasyrdaghy oghyzi memleketining astanasy bolghan» deydi.

"Tanbaly tas» jayly deekterde úshyrasatyn ataulardy saralap jazudaghy maqsatymyz songhy kezde osy taqyryp tónireginde kóptegen maqalalar jazyla bastady. Osy ónirding tumasy retinde kóp jyldar boyy Qaratau men Úlytau arasyndaghy tarihy múralar jayly derekter jinap, 300 betti qamtyghan «Sozaq óniri» atty kitap shyghardym. Belgili etnograf, ghalym J.Artyqbaev ózining «Qazaq tarihymen etnologiyasy mәseleleri» atty kitabynyng «Tanbaly tas» degen bóliminde mening osy«Sozaq óniri» kitabymnan derekter keltirgeni, Qyzemshek qalashyghynyng bir kóshesine «Tanbaly tas», bir bólimshesine «Uanas», kanadalyq kompaniya ortalyghynyng «Inkay» ataluy, «Qúlandy» ken orny irge kóterui ýmitimning aqtala bastaghany dep úghyndym.

Qazaq halqy ghasyrlar boyy tarihy damu barysynda kóptegen әdet-ghúrpy, tili, dini bir tuystas ru-taypalardan qúralyp, halyq bolghandyghy bayqalady. Qasiyetti «Tanbaly tas» babalarymyzdyng san ghasyrlyq últty qalyptastyru jolyndaghy qajymay-talmay kýresken erlik isining jemisi.

Álemning toghyzdan bir bóligine ten, sarqylmas bay qazynaly ónirdi úrpaghyna miras etip qaldyrghan babalar ruhyna boryshtar ekenimizdi әrdayym úmytpay, olardyng ruhyn mәngi qasterleu keleshek úpaqtyng qasiyetti boryshy bolmaq.

Býkil qazaq әleminin, tipten barlyq týrki dýniyesining tarihiy-shejiresining bastau alatyn qaynar kózi osy Núranyng Qaratúzyndaghy «Tanbaly tas» desek oyndy bolatyn siyaqty. Ár dәuirde ómir sýgen qazaq handary men iygi jaqsylarynyng bas qosyp aqyldasyp kenes qúrghan, әz tútynyp, tәu etetin kiyeli, boytúmary bolghan oryn «Tanbaly tasqa» býgin erekshe qamqorlyq qajet.

Sýleymen Tabirizúly,

tarihshy , ólketanushy, «Alash» syilyghynyng iyegeri

"Jas qazaq ýni" gazeti