Qazaqtyng qúramynda jonghar qany bar. Naymannyng ishinde jәne basqa da qazaqtyng taypalary men rularynda jonghar komponenti az emes, al keybir ólkelerde óte kóp. Tarihy shyndyq ýshin búl syrdy ashatyn kez keldi.

Mening әjem Gýljәmiylә (men ol kisige shóberemin) maghan mynany aitqan edi: "Atalarymyz jonghardyng basynan baq tayghan tústa jonghar jaylaularyn aralaytyn bolypty. Attan týspey-aq, bala kórse betine qaraydy eken de, eger de bala ókpe auruymen auyrmasa (ol uaqytta tuberkulez kóp kezdesedi) alyp ketedi eken. Búl sol tústaghy sol zamandaghy jonghar-qazaqtyng kәduilgi tirshiligi: bireuine - úl (Nәreste ólimi kóp bolghan. Ásirese, úldardyng shetineu kórsetkishi joghary boldy), bireuine - qalyndyq jetpeydi, sol kerekterin jonghardyng jaylauynan óngerip әkeledi eken. Sóitip tuysqandaryn qarq qylatyn kórinedi.

Keybir jaghdayda tórt-bes jonghar jigiti pana súraydy eken, olardy qazaqtar qarsy bolmay qabyldaghan. Taghy bir jaghdaylarda jongharlar qazaq ishine ru bolyp qosylghany jayly derekter kezdesedi. Qytay men qazaq jonghardy tyqsyrghan tústa Qytay tarapy olargha genosid jasap, bir million halyqty qyryp jiberdi. Sol genosidten qashqan jonghardyng kóbi qazirgi Qyrghyzstan men Qazaqstan territoriyalaryna qashyp baryp, qyrghyz ben qazaqqa sinip ketti.

Olar qazaq batyrlarynyng proteksiyasyn alghan. Olar keyin nominaldy týrde islam dinin qabyldaghan, keyin qazaqtanghan.

Mәselen, qazirgi Jetisuda-Sarqan, Qarasay, Qaskelen audandarynda qalmaq- jongharlar auyldary úshyrasqan. Olardyng bir bóligi hristian dinin qabyldap, kazachestvo qúramyna da kirgen.

Eng kóp qalmaq singen - qyrghyz ólkeleri. Mening agham, belgili ghalym Sәken Dәrjenov marqúm aitushy edi: "Mening tegim qalmaq" dep. Qyrghyz ishinde qyrghyzdanghan qalmaqtar tegin jasyrmaydy. Bir kezde olardyng bir toby tipti qyrghyzdargha ókpelep, Reseyding Qalmaq ólkesine kóshpek bolghan. Qazaq qalmaqpen kóp soghysqan, sonymen birge anda-qúdalyq qatynastar da az bolmaghan. Haqnazar hannyng kezinde qalmaq handyghy qazaqqa bodan bolghan. Sebebi ýsh-tórt ghasyr tek soghysu, soghys jaghdayy tym úzaq bolu mýmkin emes nәrse.

Bizding tarihshylar búl mәseleni indete zertteui kerek dep oilaymyn!

Abai.kz