Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Biylik 3842 5 pikir 16 Mamyr, 2017 saghat 09:17

Jana dәuirge – jana ekonomikamen...

Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda jana dәuirge zaman talaptaryna sәikes jana ekonomikamen ayaq basu mәselesine jiti kónil bólingen. Elbasy búl janarudy jana qyrynan qarastyrghan. Sebebi túlghalyq, iydeologiyalyq janaru, ruhany azattyq iydeyasynyng jýzege asuy, bәsekege qabiletti, san ghasyrlyq tarihy dәstýrin janghyrtqan últqa ainalu iydeyasy jana ekonomikalyq paradigmanyng ózegi bolmaq.

Últtyng bәsekege qabilettiligi birinshi kezekte adam resursynyng sapasyna jәne jana sayasi-ekonomikalyq jaghdayda jyldam baghdar alyp, zaman talabyna iykemdele aluynda jatyr. Búl ýshin búghan deyin de Elbasynyng joldaularynda memleket funksiyasynyng qayta janghyruy, kәsibiylik jәne últtyq mýddege negizdeletin jana liyberaldy sayasat mәselelerine jiti nazar audarylyp keledi.

Últtyng bәsekege qabilettigin – innovasiyalyq ortagha beyimdigi aiqyndaydy. Biz ghasyrlar toghysyndaghy kýrdeli, әri qyzyqty kezende ómir sýrudemiz. Búl kezeng ghalamdyq dengeydegi óte qarqyndy, búryn-sondy bolmaghan ekonomikalyq-innovasiyalyq ózgerister men dәstýrli qúndylyqtardy qayta saralau kezeni bolyp otyr. Naryqtyng manyzdy ortalyqtarynyng ózgerui, jana innovasiyalyq ortalyqtardyng qarqyn aluy, adam resurstarynyng kóbengi jәne әr aluandyghy, ekonomikanyng jahandanu ýderisine sәikes kelip otyr. Osydan shamamen jiyrma jyl búryn NOKIA sekildi fin alpauytynyng úyaly naryqtaghy pozisiyalary myzghymastay bolyp kóringenimen, býgingi kýni ol kompaniyanyng ornyn SAMSUNG nemese APPLE kompaniyalary basty. Fin alpauyty ózge transúlttyq korporasiyalardyng qúramyndaghy kishigirim bólimshege ainaldy. Ghylym men tehnikanyng damuy adam resurstaryna degen kózqarasty ózgertip qana qoymay, adam resurstaryna degen qajettilikti de azaytyp otyr. Alghashqy bu qondyrghylarynyng payda boluymen bastalghan búl prosess býgingi kýni óz shyrqau shegine jetti. Adamdy qoldan jasalghan intellektpen birtindep almastyruda. Demek, iri korporasiyalardyng qolyna asa iri shyghyndy, әleumettik tólemderdi talap etpeytin, sharshamastan tәulik boyy júmys istey alatyn obekt keldi. Búl obekt eshqashan auyrmaydy, medisinalyq jәrdemaqyny talap etpeydi. Bәrimizge belgili alghashqy ghylymiy-tehnikalyq revolusiya HIH ghasyrdyng basynda Úlybritaniyada «luddittik qozghalysqa» alyp kelgen bolatyn. General Ludd basqarghan búl qozghalys birinshi kezekte adam enbegin mashinalardyng basuynyng nәtiyjesinde payda bolghan, tehnologilyq júmyssyzdyqty joi maqsatynda әreket etti. Búl qarsylyqtyng kórinisi mashinalargha qarsy kóterilister nysanynda jýzege asty.

Býgingi ekonomika óz revolusiyasynyng tórtinshi kezenin bastan ótkerude. Búl adam intellektisining birtindep, qoldan jasalghan intellektige ózgeruine alyp keledi. Shyn mәninde adam oiynan әlde qayda kemel, qatesiz júmys isteytin kez-kelgen intellekt býgingi kýni últtyng bәsekege qabilettigining negizgi kórsetkishterining birine ainaluda. Búl robototehnika sekildi ekonomikanyng jana salalarynyng qarqyndy damuyna yqpal etude. Onyng ýstine Donalid Tramp qansha niyettengenimen óndiristi AQSh sekildi memleketterge qayta alyp kelu mýmkin emes. Búl әriyne AQSh ekonomikasy әlsiz degen maghynany bildirmese kerek. AQSh, Batys Europa, Japoniya, Ontýstik Koreya sekildi memleketter óz ekonomikasyn qyzmet kórsetu salasyna, yaghny innovasiyalyq oy salasyna qaray oiystyrghanyna kóp boldy. Ótken ghasyrdyng 60-70 jyldarynda Kenester odaghy bolat, shoyyn óndiruden әlemdik rekordtargha jetip jatqan kezde, damyghan elder innovasiyagha keninen bet búryp, ekonomikanyng innovasiyalyq qúramy qarqyndy damy bastady. Áriyne, mýlgu jaghdayynda ómir sýrgen túralau zamanynyng ókilderi búl ózgeristerdi bayqamay qaldy deuge tolyq negiz bar. Gharyshqa adamdy túnghysh jiberdik, túnghysh ballistikalyq raketa jasap shyghardyq, jana әskery komplekster engizdik dep atoylap jatqan el (KSRO) jaqyn kórshilerining sonday iri jetistikterinen manyzdy innovasiyalyq payda taba bastaghandyghyn angharmay da qaldy. Aytalyq gharyshqa alghash ret adam úshyrghan KSRO bolghanymen, eknomikalyq paydasyn úyaly telefondar engizu arqyly, internet jelisin damytu arqyly Batys elderi kórdi.

Ótken ghasyrda damyghan elderde keng qanat jayghan búl ýderis ghalamdyq naryqtaghy enbek bólinisine tikeley yqpal etti. Batys elderi ózderining innovasiyalyq basymdyqtaryn ústap qalu arqyly, negizgi óndiris kózderin, qorshaghan ortany qorghau, óz azamattarynyng ómiri ýshin ynghayly orta qalyptastyru maqsatynda syrtqa - Qytay, Ýndistan, Týrkiya sekildi elderge shyghara bastady. Búl sózsiz damyghan elderding kóshbasshylyghyn qamtamasyz etip qana qoymay, neoliyberaldy iydeyalardy basshylyqqa alghan Ýndistan, Týrkiya birqatar Latyn Amerikasy elderinde ghylymiy-tehnikalyq revolusiyanyng ýshinshi kezenin bastaugha yqpal etti. Búl elder óz belsendiligi men últtyq innovasiya tetikterin qosa otyryp, tórtinshi revolusiyalyq kezenge kiruge yntalanghanymen, әli de tolyqqandy innovasiyalyq ekonomika qúru mýmkindigine qol jetkize almay otyr.

Tórtinshi revolusiyanyng janadan qarqyn aluyna sebep naryqtyng jahandanuy bolatyn. Dәstýrli shiykizattyq ekonomikagha arqa sýiegen KSRO men shyghystyq bloktyng ydyrauy naryqtyq ekonomikany jana biyikterge kótergendigi belgili. Jahandyq naryqtyng keneni innovasiyalyq ónimderge degen súranysty arttyrdy. Varshava sharty elderi kezek-kezek tehnologiyalyq ýderisten qalyp qoymau ýshin óz ekonomikalaryn asha bastady. Búl - elderding damuyna ýles qosqandyghymen, ghalamdyq enbek bólinisine yqpal etetin radikaldy faktorgha ainalmady. Nәtiyjesinde, búrynghy Kenester odaghynyng qúramyndaghy memleketter әlemdik naryq ýshin shiykizat kózi retinde qalyp qoydy desek artyq aitqandyq bolmas.

Alayda jaghdaydyng barlyghy onday nәtiyjesiz emes. Mәsele kez-kelgen últtyng aldynda túrghan tandauda. Býgingi kýni memleketterding damu baghdaryna baylanysty eki negizgi baghyt qalyptasyp otyr. Birinshisi, innovasiyalyq bastamalargha ilese otyryp aldynghy qatarly elderding qataryna qosylu, ekinshisi, aitarlyqtay jabyq sayasi-ekonomikalyq jýie qúru maqsatynda múnay nemese ózge de shiykizatqa iyek artu arqyly qoghamnyng túiyqtanuyna jol ashu, әlemning shiykizat kózderining birine ainalu. Eki joldyng óz qauipteri men tiyimdi tústary bar. Birinshi jol jahandanugha jol ashu arqyly últtyq ekonomikany, últty neoliyberalistik baghytqa jeteleu. Búl jerde últ ta, memleket te jana tehnologiyalyq revolusiyanyng qúrbanyna ainalyp ketui mýmkin. Shyn mәninde adam enbegining qoldan jasalghan intellekt arqyly auysuy ekonomikanyng bәsekege qabilettiligin arttyrady. Biraq kez-kelgen damyghan qoghamgha tәn júmyssyzdyq, qoghamnyng keybir toptarynyng zaman aghymyna ilese almauy sekildi qiyndyqtar tudyruy mýkin. Jana tehnologiyalardy tartu, innovasiyalyq damudy qamtamasyz etu maqsatynda memleketter óz egemendigin shekteytin sharalargha baryp, transúlttyq korporasiyalardyng jemine ainalyp ketu qaupi de bar. Damyghan elderge kóz salalyq. Búl elderding kópshiligi dәstýrli qúndylyqtardyng birtindep jahandyq qúndylyqtargha oiysuynyng jemisin kórip otyr. Jyl sayyn myndaghan mamandyq súranysqa ie bolmay jabylyp, jana mamandyqtargha jol ashuda. Últtyng bәsekege qabilettiligi әlemdik enbek bólinisinde alyp otyrghan ornyna baylanysty aiqyndaluda. Dәstýrli sharuashylyq salalarynyng jabylyp, jana tiptegi ekonomikagha beyimdelu búl elderge de onay soqpady. Aytalyq, Úlybritaniyada búl ýderisting keng qanat jangy, «temir ledi» ataghymen belgili Margaret Tetcherding sayasy túlghasymen baylanysty. Ekonomikany janghyrtu maqsatynda Tetcher, kómir óndiru sekildi ekonomikanyng dәstýrli salalaryn memlekettik qoldaudy shektep jana tehnologiyalardyng damuyna jaghday jasady. Nәtiyjesinde býgingi kýni Úlybritaniya ekonomikasy eng damyghan alpauyttardyng biri. Sózsiz Britan qoghamyna búl reformalar onay soqqan joq. Týrli әleumettik dýmpulerding nәtiyjesinde, býgingi Britan ekonomikasynyng basty iydeology otstavkagha ketuge mәjbýr bolghandyghy da belgili. Búl evolusiyalyq revolusiyanyng nәtiyjesinde Úlybritaniya jetekshi elderding qatarynda qala aldy. Biraq mәsele múnymen de shektelmeydi. Jahan ekonomikasy kýn sayyn týrlenip, kýrdelenip keledi. Álemdi songhy jyldary sharpyghan ekonomikalyq daghdarystyng sebepterining biri dәstýrli ekonomika salalaryna degen senimsizdikting kýshengi. Investorlar óz aqshalaryn múnay, altyn sekildi dәstýrli týrde túraqty shiykizat kózderine saludan bas tartyp, tәuekeli mol startaptardy qarjylandyra bastady. Áriyne kapitaldyng bir saladan ózge salagha ótui belgili dәrejede dәstýrli shiykizat kózderine degen súranysty azaytty. Nәtiyjesinde múnay baghasy qúldyrap, jana qúndy naryqtargha degen súranys kóbeydi.

Birinshi modeli jaghdayynda oryn aluy mýmkin týrli kelensizdikter men qauipterding aldyn-alu joldary da bar. Birinshiden, jahandanu ýderisine qarsylyq kórsetpesten onyng tiyimdi tústaryn iygeru mýmkindigin qarastyrghan jón. Últ – ózining tabighy sipatyn saqtap qaluy ýshin últtyq dәstýrden qol ýzbeui kerek. Jәy ghana qol ýzbeu jetkiliksiz, ony jahandanu tetikterin paydalana otyryp, ghalamdyq dengeyge pash etuge yntalanu kerek. Qazaq últynyng foliklory, batyrlar jyry, aitys, maqal-mәtelder últtyq qúndylyq dengeyinen kóterilip, әlemdik әdebiyetting qazynasyna ainalghanda ghana, tek últ qana emes, halyqaralyq ghylymy qauymdastyqtyng ózi búl qúndylyqtardy saqtaugha mýddeli bolady. Qolgha alynuy tiyis kelesi manyzdy mәsele últtyq kәsipkerlik tapty qalyptastyruda. Naghyz últtyq kәsipkerlik taptyng negizgi ereksheligi, últtyq qúndylyqtar men elge degen janashyrlyq seziminde jatyr desek artyq aitqandyq bolmas. Búl tapty qalyptastyru jәne damytu arqyly ghana biz halyqaralyq arenada bәsekege qabiletti ekonomika qúru mýmkindigine ie bolamyz. Ýshinshi manyzdy mәsele, bilim beru jýiesining ornyn qayta qarap, adamdardyng tez arada әleumettik adaptasiyasyn qamtamasyz etu maqsatynda, jyldam jәne tiyimdi bilim alu jýiesin qalyptastyruda. Býgingi kýni bilim ghalamdyq dengeyde moyyndalghan manyzdy resursqa ainalyp otyr. Búl últtyng bәsekege qabilettiginin, zaman talabyna iykemdele aluynyng negizgi kórsetkishterining biri. Býgingi bilim beru jýiesi adamnyng ghúmyr boyy kemeldenu qajettilikterine say boluy kerek. Búl jana zamangha iykemdelgen mamandar jelisin qalyptastyryp, әleumettik innovasiyalyq jobalardy jýzege asyrugha jol ashady.

Ekinshi dәstýrshil modelige keler bolsaq, búl memleketting óktemdigine negizdelgen naryqtyq tetikke qaraghanda, shiykizatqa arqa sýieytin modeli óz ómirshendigin dәleldep keledi. Degenmen, ghalamdyq ekonomikada memleketting yqpaly jyldam tómendeude. Nelikten? Sebebi ghalamdyq ekonomikanyng neoliyberaldyq damu zandylyqtary negizgi súranys pen úsynys kýshi retinde transúlttyq korporasiyalardyng keng qanat jangyna yqpal etti. Kóptegen әlemdik iri kompaniyalardyng qarjy ainalymy memleketterding jalpy últtyq ónimderinen joghary. Búl memleketting naryqtaghy ornynyng әlsiregendigining kórsetkishi. Onyng ýstine býgingi ekonomikalyq damudy shetel investisiyalarynsyz elestetu mýmkin emes. Al búl investisiyalar jabyq, túiyq qoghamgha kelmeydi. Demek uaqyt óte kele qoghamnyng ekonomikalyq әleueti әlsirey beredi. Nәtiyjesinde, erte me kesh pe memleket әleumettik daghdarystyng ortalyghyna ainalady.

Qalay bolghanda da Elbasynyng býgingi jahandanu jaghdayynda ómir sýrip jatqan adam resurstary naryghynda bәsekege qabiletti, tamyryn terenge jibergen últ bolyp qana qoymay, birge bolashaqqa qadam basugha shaqyratyn búl maqalasy Qazaqstannyng óz tandauyn jasaghandyghyn bildirse kerek. Uaqytyly jasalghan ondy qadam últ taghdyrynda ózining ong izin qaldyraryna eshqanday kýmәn joq.

IYә, jana dәuirge jana ekonomikamen kiru kerek. Búl – jana uaqyttaghy әlemdik qoghamdastyqtyn, ózara bәsekelestikting alghysharty!

Shynghys Ergóbek, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinin Akkreditasiya jәne bilim beru baghdarlamalary sapasy ortalyghynyng diyrektory, Zang ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

5 pikir