Qazirgi uaqytta mail.ru qyzmetine jýginbeytin internet qoldanushylar joqtyng qasy. Ásirese, jastar arasynda «agentshilerdin» qatary qarqyndap artuda. Kompiuterdi qoyyp, úyaly telefongha deyin enip alghan búl baylanys qúralynyng tiyimdiligi aitpasa da týsinikti. Alayda, 2003 jyly mail.ru kompaniyasynyng habarlasugha ontayly bolu ýshin oilap tapqan baylanys qúraly býginde jastardyng ish pystyrmaytyn ermegine ainalghan tәrizdi. Olay deuimizding sebebi, agentte әngime ait dep әngime izdep, ne janalyq dep janalyq súrap, azannan qara keshke deyin qara sózding qaymaghyn sapyryp otyratyndardyng qarasy kóp qazir. Jastardyng kóbi agentpen «auyratyn» boldy. Biz agentshilerdi barlap, mayl-agentting ziyandy tústaryn baghamdap kórgen edik.

MAIL.RU-DYNG JASTARY

Bәrimiz de mail.ru-dyng jastary edik,
Bәrimiz de Moy mirdi ashqan edik.
Onlayndar oida, Otoshelder toyda,
Otkluchender, Nevidimder  qayda eken?» - dep әzildep, agenttegilerdi tanymal aitysker aqynymyz Balghynbek Imashevting  týgendegeni bar.

Qazirgi uaqytta mail.ru qyzmetine jýginbeytin internet qoldanushylar joqtyng qasy. Ásirese, jastar arasynda «agentshilerdin» qatary qarqyndap artuda. Kompiuterdi qoyyp, úyaly telefongha deyin enip alghan búl baylanys qúralynyng tiyimdiligi aitpasa da týsinikti. Alayda, 2003 jyly mail.ru kompaniyasynyng habarlasugha ontayly bolu ýshin oilap tapqan baylanys qúraly býginde jastardyng ish pystyrmaytyn ermegine ainalghan tәrizdi. Olay deuimizding sebebi, agentte әngime ait dep әngime izdep, ne janalyq dep janalyq súrap, azannan qara keshke deyin qara sózding qaymaghyn sapyryp otyratyndardyng qarasy kóp qazir. Jastardyng kóbi agentpen «auyratyn» boldy. Biz agentshilerdi barlap, mayl-agentting ziyandy tústaryn baghamdap kórgen edik.

MAIL.RU-DYNG JASTARY

Bәrimiz de mail.ru-dyng jastary edik,
Bәrimiz de Moy mirdi ashqan edik.
Onlayndar oida, Otoshelder toyda,
Otkluchender, Nevidimder  qayda eken?» - dep әzildep, agenttegilerdi tanymal aitysker aqynymyz Balghynbek Imashevting  týgendegeni bar.

Júmysta da, jolda da, tipti tamaq iship otyrsa da, agentten shyqpaytyndar jeterlik. Itpen izdep, jer-kókti sharlaghan adamyndy qazir agentten onay tabasyn. Múndaghy әrbir adamnyng ózindik әlemi bar. Árkim  әlemine ózi turaly mәlimet jazyp, neshe týrli suretin engizedi. Ári sol әlemde ózge adamdarmen dostasady. Agentshiler agent arqyly ózge qaladaghy adamdarmen tanysyp, sóilesip, týrin anyq bilmese de, syryn bilip, jan úghar jaqyny etip ýlgeredi.    M-agentting bir keremeti jazghanyng kelesi adamgha kózdi ashyp-júmghansha jetedi. Ybyray Altynsarinshe aitqanda, aishylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzatynnyng naq ózi.

Agentke bir kirgen adamnyng odan tez shyghuy mýmkin emes. Qyzyl sózding jetegine erip, saghattap, tipti tandy tangha úryp agentpen әngime aitady. Keleli mәsele kóterilip, manyzdy mәseleler sheshilmese de, agentte әiteuir sóileserlik әngime tabylady. Alayda, әngime izdegen adamnyng altynday uaqyty agenttegi qyzyl sóz ben qysyr әngimening jeteginde ótedi.

ShAGhYN BLOGQA MÚNG ShAQQAN ShERMENDELER

Ómir syndy qyzyghy bar qayghysy,

Otyrmaydy múnda mýldem jay kisi,

Agent degen -  búl qúmarlyq otany.

Obsheniyening eng qolayly - jaylysy,

Qúmarlyq otany M-agentte shaghyn blog degen keremet bar. Onyng keremettigi blogqa jazghanynnan sening býkil dosyng әp-sәtte qúlaqtanyp ýlgeredi. Aytysker aqyn Balghynbek Imashevtin: «Shaghyn blog - ósekshi, júrtqa jayar,
Syrymdy toqtatayyn aita bermey», - deytini de sondyqtan ghoy.

Shaghyn blogqa: «Jýregimdi nege auyrtasyn?» - dep jazyp bir sabaz otyr. Al endi biri: «Kózindegi múndy sýiem, Ernindegi shóldi sýiem», - dep sýiiktisine degen sezimin barsha júrtqa pash etude. «Mauqymdy bir bassanshy bal tilinmen, Iyghynnyng saghyndym bókterlerin», - dep jazyp, bir bozbala sýiiktisin saghynuda.  «Bir súraq bar,  sol súraqtan qorqamyn», - dep qorqyp bireu otyr. «Oylarymdy qorasyna qamay almay otyrmyn», - dep ghalamtorda qalyng oigha qamalghan jәne bir jan bar. Endi birining shaghyn blogqa jazghany tipti qyzyq. «Ól onda», - depti. Keyip aitylghan sózding tek kimge aitylghany belgisiz. Blogta kósteng ete qalghanda ózine qarata aitylghanday tiksinip qalasyn.

Shaghyn blogtan ózining bolmasa da, ózge bir aqynnyng nemese oishyldyng aitqanyn  jazyp, kósemsip otyryndar da tabylady. Bir sózben aitqanda, shaghyn blog - agentshilerding ómirden kórgeni men týigenin, ózindik pәlsafasyn, odan qalsa, dәl qazirgi sәtte ne oilap, ne istep jatqanynan habar beredi.

Jastardyng shaghyn blogqa jazghanyn oqyp, bizding aramyzda da nebir «danalar» jýr eken ghoy degen oigha qalasyn.

SURETTEGI SÚLULAR

Kirpigine Kýn shomylyp,

sezim kýlgen araylym,

Ghalamtordaghy ghajayyp

suretine qaraymyn...

Monitordan móldirep

jýregimdi gýldettin,

Mahabbattyng samalyn

sezinbeppin, bilmeppin!

Baqyt degen osy ma?!

Mýmkin, sorym shygharsyn?!

Oyhoy, myna mýsinmen, - degen joldar jas aqyn Bauyrjan Qaraghyzúlynyng internettegi súludyng suretine tamsanghan jýrek tebirenisinen tughan.

IYә, ghalamtordaghy suretine qarasang qyz-jigitting barlyghy súlu, barlyghy kelbetti. Biraq shyn mәninde әrkim internettegi «әlemine» ózining eng sәtti týsken suretin qoyady. Sol arqyly syrt kózge әdemi kórinuge tyrysady. Jayshylyqtaghy qarapayym ghana qúrbynnyng «әlemine» kirseng has súludyng ózi eken ghoy dep tang qalasyn. Sodan da bolar, agentpen tanysyp, kezdeskenderdin: «Internettegi suretinen týri mýldem basqa», - dep renjip qaytatyny. «Mayl-agentting eng ziyandy túsy da - osy», - deydi psiholog Tóreghaly Batyrhanúly. Óitkeni, ghalamtordaghy súlu suret pen súlu sózding kóbi jasandy boluy mýmkin.

GhALAMTORDAGhY GhAShYQTYQ

Arylghanday mazalaytyn bar oidan,

Jalyn atyp, sezim salghan saraydan,

Kórmey jatyp, bilmey jatyp bir-birin,

Ghashyq bopty M-agentte talay jan.

Qazirgi jastardyng arasyndaghy jengetay - agent. Olardyng qay-qaysysynyng da agentte ghashyghy bar. Syrly sezimderin habarlama arqyly joldap jýrgen olar bir-birining týrin bilmese de, syryn biledi. Amandyqtaryn agent arqyly bilip, tipti agenttegi ózge adamdardan bir-birin qyzghanyp, qyrqysyp ta alady. Agent- jengetay arqyly tanysyp jatqandar da, tanystyqtary mahabbatqa úlasyp, tabysyp jatqandar da jeterlik qazir. Jastardyng ghalamtordan ghashyq bolu qareketining dúrys-búrystyghyn Tóreghaly Batyrhanúlynan súraghan edik. Psiholog: «Mening júmys tәjiriybemde kezdesken ajyrasugha bel bughan  otbasylardyng kópshiligi - ghalamtormen tanysqandar. Óitkeni, múnday mahabbat kóp rette bayandy bola bermeydi. Adam mayl-agentpen tildeskende shynayy bolmysyn kórsetip, shynayy sóilespeydi. Qiyalynan bir obrazdy oilap alady daghy, sol obrazgha enip alyp, ózgelermen hat jazysady. Al kezdeskende agentte jazghan nebir keremet sózderding sol adamnyng tabighy bolmysynan tumaghandyghy, jasandy ekendigi bayqalyp túrady»,  - deydi. Qyz-jigitterding kezdesken song ómirde mýlde basqa adam eken dep, at kekilin kesisip, agentte mýlde sóilespey ketetindigi bәlkim, sodan shyghar. Jastardyng boyyndaghy shynshyldyqty joyyp, jasandylyqqa iytermeleytindigin eskersek, M-agentting taghy bir ziyandy túsyn bayqaymyn.

AGENTShILERDING AYTQANDARYNAN

Qyzdar-úldar birlesip ap jazysyp,

Shyn ómirde qyzghanysyp, alysyp,

Osylaysha ótip jatyr uaqyty,

Kýn-týnimen kezektesip jarysyp.

Kezektesip jazysyp otyrghan beytanys eki adamnyng agenttegi әngimesi bylaysha órbiytini bәrimizge tanys kýndelikti jayt.

- Priyvet!

- Salem!

- My znakomy?

- Net, no birak siz magan drujba predlogati ettiniyz...

- A-a-a!

- Kay jaktansyz?

- Semeyden. A vy?

- Taldyktan.

- M-m-m!

- Nastroeniyen kak?

- Normalino! A sizdiyn!

- Toje jaksy.

Ángime osylaysha órbip,  anany-mynany sóz etip, jalghasa beredi. Tek ózge týgil ózimiz de bayqamaytynymyz, bayqasaq ta etimiz ýirenip ketkendikten shyghar, tilimizdi shúbarlap oryssha qosyp jazatynymyz. Agentte oryssha qospay taza qazaqsha jazatyn adam - ilude bireu. Qazirgi jastardyng arasynda qazaqsha men orysshany aralastyryp jazudan aralas til payda bolghan tәrizdi. Agentshilerding jazghanyna qarap, aralas tildiler qalyptasyp kele me dep qorqam.

M-agentte jii qoldanylatyn sózder: Sәlem! Qalaysyn? Qal qalay? Ne janalyq? Janalyq joq. Ángime ait... Ne aitayyn? Sonymen... Sonymen sol... Nege? Solay ma? Jay ma?

Búlardy agentshiler tildeskenderining bәrine kýnige jazady. Sondyqtan búl sózderdi agentte jii qoldanylady deuimizge әbden bolady.

Auyzeki tilde quanu, ókinu, jekiru syndy sezimderimizdi bildiru ýshin odaghay sózderdi jii qoldanamyz ghoy. Al agenttegi tildesushilerding dialogynda olardyng kónil-kýiinen habardar etip quanu, qorqu, múnan, jylau, riza bolu sezimderin bildiretin óntanbalar (smaylikter) shauyp jýredi. Quanyshtymyn, rizamyn degendi myna bir óntanba ☺  ón boyyna syidyryp túr. M-agentte jaqsy kóretin adamyna «men seni jaqsy kóremin» dep jazyp, uaqyt shyghyndamay-aq mynanday ♥ óntanbany jiberseng boldy. Qoldanysqa qolayly osynysynan bolar, qazirgi jastardyng agent dese ishken asyn jerge qoyatyndyghy.

Mayl-agent arqyly tildeskende sóilemdi qúrmalas etip qúrap, úzyn-sonar etip jazyp otyrugha uaqyt joq. Sondyqtan da әrkim oiyn qysqa da naqty etip jazugha tyrysady. Agentshiler kóbine jalang jәne tolymsyz sóilemder arqyly tildesedi. Ári qysqarghan sózderdi jii qoldanyp, sózderdi qysqartyp jazugha beyim túrady.  Múny kórip keyde tilimiz taq-túq bolyp, kórkem sóileu qasiyetimizden airylyp qalmaymyz ba dep te shoshimyn. Búl qorqynysh tek bizdi ghana emes, psiholog Tóreghaly Batyrhanúlyn da alandatady eken. Psihologtyng pikirinshe, ghalamtorda qysqa habarlamalar arqyly tildesip ýirengen adamnyng auyzeki sóilesu qabileti tómendeydi eken. Ári agentte jazu arqyly tildesuge beyimdelip qalghan adam auyzeki sóileskende de oiyn qysqa jetkizuge beyimdelip ketetin kórinedi.

AQYNDAR DA AGENT «AURUYNA» ShALDYQQAN BA?

Jasymda «mayl.ru-dy» eskermedim,
Poshtama hat kelse de, teksermedim.
Endi «Mirga» dostup joq júmysymda,
Qolymdy mezgilinen kesh sermedim .

Úly aqynymyz Abay  jasynda ghylym-bilim ýirenbegenine ókinse, qazirgining aqyny Balghynbek Imashev «mayl.ru-dy» eskermegenine ókinip jýr.

Aqyn degennen shyghady, Ermanovtyng aitysy toqtaghaly beri aitysker aqyndardyng bәri internetpen aitysatyndy shyghardy. Qazirgi uaqytta Balghynbek Imashev, Aynúr Túrsynbaeva, Aqmaral Leubaeva, Jibek Boltanova syndy aityskerler agentten týspeydi.

Súlu sózden saray salyp, shabyt patshalyghynda ómir sýretin bizding aqyndarymyzgha  mayl agent mayday jaghypty. Monitordyng ar jaghyndaghy beytanys arudy janym, japyraghym, tәttim, perishtem, ainam, aiym,  qargham, kýnim dep erkeletip, sol arudy muzam dep muzasyna balap, altynday uaqytyn agentke sarp etedi. Barsha júrtqa jariyalaytyn shaghyn blogtyng mýmkindigin bizding aqyndar siyasy keppegen jana ólenin júrtqa jangha paydalanyp jýr. Onyng dәleli - Baqytgýl Babash, Rysbek Dәbey, Bauyrjan Qaraghyzúly, Qalqaman Sariyn, Aqberen Elgezek syndy jas aqyndar elding ghana emes, M-agentting de aqynyna ainalghanday...

«AGENTOMANIYaDAN» QALAY AYYGhAMYZ?

Jaqynda uniyversiytette birge oqyghan dosymnyng júmysyna bargham. Júmys ýstinde dosym M-agentin qosyp qoyypty. Sәlden song bizge dәris bergen alpysty alqymdaghan professor apayymyzdyng da agentte otyrghanyn kórip, kózimiz sharasynan shygha jazdady. Qyzyq ýshin dosym apayymyzgha M-agentte sәlemdesip edi: «Áy, búl qay, bala?» - dep ol kisi de eleng ete qaldy. Apayymyz sóileser adam tappay otyr eken, әrneni aityp toqtamay qoymasyn ba? Sóz arasynda: «Agent degen - tәuir nәrse eken ghoy ózi. Maghan ózge shәkirtterimning logiynin beresing be?» - dep qoyady. Al kep kýleyik. Jastardy qoyyp, ýlkenderding de agentke qyzyghushylyghy oyana bastapty. Kompiuter men úyaly telefonnyng tilin bilse, birazdan keyin kontaktige kempir-shaldar da qosylyp, ósek aitatyn týri bar.

Mektepke pedagogikalyq tәjiriybeden ótuge barghan qúrbymnyn: «6-7-synyptargha sabaq bergen kýnning ertenine әlemime synyptaghy oqushylardyng jartysynan kóbi kirip, suretterimdi kórip, dos bolugha úsynys jasapty», - degeni bar. IYә, qazir oqushylar da agentten shyqpaydy.

Jaqynda bir zamandasymnyng shaghyn blogtaghy «Agent, meni ýige jibershi...»  degen sózin oqyp, jatyp kýlgenmin. Kýlgenimizben, sol sózding astarynda zil baryn angharmaymyz. M-agent qazir jasty da, jasamysty da jibermey ózine matap túrghan tylsym kýsh tәrizdi. Tipti dýniyening bar qyzyghy sonda túrghanday agentke tәueldi bolyp qalghandar da bar. Qazirgi jastar «agenti bardyng kýni - jaryq, agenti joqtyng kýni - qarip» degenning kebin kiyip otyr.

Psiholog Tóreghaly Batyrhanúly jastar mayl-agentke әuestenip, maniya syndy psihikalyq aurugha dushar boluy mýmkin. Internetke tanylghansha jastardyng kózbe-kóz qyzu әngime ótkizetin arnayy klubtargha jazylghany dúrys deydi. Psihologtyng sózining jany bar. Týrli taqyryptar tónireginde oy bólisip, jastardyng bir-birimen tikeley qarym-qatynas jasauyna mýmkindik tudyratyn arnayy pikir klubtary kóbeyse, shirkin! Olar qyzyqty taqyryptar kóterip, agent tәrizdi jastardy tarsa ghoy. Sonda bәlkim bizding jastar agent «auruynan» aiyghar ma edi...

Kompiuterding aldynda kóp otyru, birinshiden, adamnyng kózine әser etetindigin, ýzdiksiz ekrangha qadalyp otyru - kózding kóruin әlsiretip, qúlaqtyng estu qabiletin azaytatynyn, ekinshiden, ekrannan taralatyn elektromagnitti tolqyndar densaulyqqa ziyan ekenin ghalymdar әldeqashan dәleldegen. Úyaly telefonnyng ziyandy ekenin aityp, deneden barynsha alys ústau qajettigin eskertken de. Oghan qúlaq asatyn jastar joq. M-agent jýiesimen tildesu - jastardyng sýiikti isine ainalyp, búl jolda altynnan qymbat uaqytyn da, aqshasyn da ayamauda.  Eng ókinishtisi, sol shyghynnyng ózge elge ketip jatqandyghy. Ári mayl-agentte kóp otyratyn jastardyng qazaqsha jazghanda tilimen qosa, sausaghy da «saqaulanyp» barady. Óitkeni, bizding Aqparat jәne baylanys agenttigi әli kýnge deyin mail.kz-ben qazaqshasy tәuir m-agent jasay almay otyr. Qazaq tilindegi tól әripterimizdi keybir komputerler men úyaly telefondarda tanbalau mýmkin emes. Mýmkin bolghannyng ózinde habarlamany alushyda kóbine ol әripter oqylmaydy.

Agentke tanylghan jastar ertengi kýni auyzeki sóilesude de: «Kal kalay? Ne istep jatsiyn?» - dep jýrmese bolghany.

ShAGhYN BLOKTAGhY ShAGhYN TRAKTATTAR

• Bireudi saghynayyn deseng saghyna almaysyn, agentti ashsang otyrady.
• Sónbeshi, kóz aldymnan ketpeshi, mәngi otyrshy agentte...
• Adam degen agentte әngimeni aitady, sosyn ýiine qaytady.
• Maqala jazugha mahabbatizasiya meshati etip jatyr.
• Mahabbat!!! Keyde - shokolad, keyde - shapalaq. Saq bol!
• Mahabbat opa bermeydi, bopa (bópe) beredi...
• Men bireudi saghynam, kózimde jas, zaryghyp...
• Men seni sýiemin, uaqyt...
• Baqytty bolghyng kelse aqyldylyqty ýiren nemese aqyldy әielge ýilen

«Aq jelken» jurnaly, №9 (2010), 16-18 better.