Sh.Sh.Uәlihanovtyng ghylymy múrasyn jinap,

saraptap, qúrastyruda zor enbek sinirgen

ghúlama ghalym, akademik Á.H.Marghúlan

2010 jyly qarasha aiynda qazaqtyng mandayyna bitken jaryq júldyzy, ghalym, aghartushy Shoqan Shynghysúly Uәlihanovtyng tughanyna 175 jyl tolady.   Osy aituly mereytoygha oray túnghysh ret Shoqannyng tolyq  kóp tomdyq shygharmalarynyng qazaq tilindegi jinaghyn jaryqqa shygharu qolgha alynyp otyr.

Sh.Sh. Uәlihanovtyng shygharmashylyghy kózi tirisinde әlemge tanyla otyryp, býgingi kýnge deyin ghylymy qúndylyghyn joyghan joq. Shoqannyng enbekterinen qoghamdyq-gumanitarlyq, jaratylystanu ghylymdarynyng ókilderi ken, manyzdy derek alyp keledi.

Sh.Sh. Uәlihanov әlemdik ghylymgha qomaqty ýles qosqan alghashqy qazaq ghalymy. Ózining asqan talantymen, bilimpazdyghymen, kópqyrly ghylymy bilgirligimen jәne intellektualdyq terendigimen orystyn  ziyaly qauymyn ghana emes, sonymen qatar Europa mәdeniyetin tanday qaqtyryp, tәnti etti.

Sh.Sh.Uәlihanovtyng ghylymy múrasyn jinap,

saraptap, qúrastyruda zor enbek sinirgen

ghúlama ghalym, akademik Á.H.Marghúlan

2010 jyly qarasha aiynda qazaqtyng mandayyna bitken jaryq júldyzy, ghalym, aghartushy Shoqan Shynghysúly Uәlihanovtyng tughanyna 175 jyl tolady.   Osy aituly mereytoygha oray túnghysh ret Shoqannyng tolyq  kóp tomdyq shygharmalarynyng qazaq tilindegi jinaghyn jaryqqa shygharu qolgha alynyp otyr.

Sh.Sh. Uәlihanovtyng shygharmashylyghy kózi tirisinde әlemge tanyla otyryp, býgingi kýnge deyin ghylymy qúndylyghyn joyghan joq. Shoqannyng enbekterinen qoghamdyq-gumanitarlyq, jaratylystanu ghylymdarynyng ókilderi ken, manyzdy derek alyp keledi.

Sh.Sh. Uәlihanov әlemdik ghylymgha qomaqty ýles qosqan alghashqy qazaq ghalymy. Ózining asqan talantymen, bilimpazdyghymen, kópqyrly ghylymy bilgirligimen jәne intellektualdyq terendigimen orystyn  ziyaly qauymyn ghana emes, sonymen qatar Europa mәdeniyetin tanday qaqtyryp, tәnti etti.

Tamasha ghalym Qazaqstannyn, Qyrghyzstannyn, Ontýstik Sibir jәne Shyghys Týrkistannyng tariyh, etnografiya, mәdeniyet, ekonomika, fizikalyq geografiya salalaryn tereng ghylymy zertteulerimen tolyqtyrdy.  Sol kezding ózinde ol  qaysarlyghymen, erekshe tabandylyghymen kózge týsti.  Sh.Sh. Uәlihanovtyn  Qashghargha ghylymy sapary Marko Polo zamanynan (HIII gh.) keyin, Ortalyq Aziyanyng zerttelmegen týkpirin europalyq ghylymy qauymdastyqqa tanystyryp, jan-jaqty ghylymy sipattama bergen alghashqy ghylymy erlik boldy.

Qazaqstannyng Resey qúramyna qosylu ýrdisining songhy kezenin bastan ótkerip otyrghan óz halqynyng taghdyry  Sh.Sh. Uәlihanovty tereng tolghantty. Ol qazaq halqynyng naqtyly-tarihy ómir saltyna qayshy keletin, әdet-ghúrpy men dәstýrine jat sot reformalaryn zorlyqpen tanyp otyrghan patsha ókimetining samoderjaviyelik sayasatyna batyl qarsy shyghyp, qoldamady.  Alayda, búl onyng Qazaqstan men Reseyding dostyq qatynasyn qoldauyna kedergi keltirmedi. Ol aldynghy qatarly orys ziyaly qauymy ókilderimen tyghyz shygharmashylyq jәne dostyq qatynastarda bola otyryp, óz halqyn europalyq jәne býkil adamzattyq bilim-ghylymdy iygeruge shaqyrghany belgili.

Sh.Sh.Uәlihanovtyng ghylymy kókjiyegining kendigi,  san-salaly bilimi, jemisti oi-tújyrymdargha jetelep, týrki halyqtarynyng ortaq shyghu tegi, til tuystyghy, tarihy taghdyrynyng birligi syndy býgingi kýni de kókeykesti bolyp túrghan Ortalyq Aziyadaghy Týrki әlemining birligi iydeyasyna әkeledi.   Olar Sh.Sh.Uәlihanovtyng jarqyn talanty jәne keremet erudisiyasy, onyn  tendesiz energiyasy jәne enbekqorlyghy az merzimde kóp kólemdegi qúndy jәne әraluan enbekterdi dýniyege әkeluge mýmkindik berdi. Sh.Sh.Uәlihanovtyng qoljazbalaryn jinaqtauda, retteude Qazaq KSR Akademiyasynyng akademiygi Á.H.Marghúlannyng enbegi zor. 1961-1972 jj. sanqyrly ghylymy bilgir túlgha Á.H. Marghúlannyng jetekshiligimen Sh.Sh.Uәlihanov shygharmalarynyng bes tomdyq  jinaghy jaryq kórdi. Búl basylym taqyryptyq qaghidatty negizge aldy.   Sh.Sh. Uәlihanov shygharmalarynyng ekinshi bes tomdyq jinaghy 150 jyldyq mereytoyyna arnayy josparlanyp, 1984-1985 jj. jariyalandy. Búryn jaryq kórmegen enbekteri men birqatar týzetuler engizilgen búl basylym hronologiyalyq qaghidatqa sýiendi. Shoqannyng shygharmashylyq múrasyn zertteu barysynda taqyryptyq ta әri hronologiyalyq ta tәsilderdi qatar eskeru týsinikti jayt.

Qazaq tilinde dayyndalghan kóp tomdyq osy basylym orys tilinde jaryq kórgen ekinshi basylymdy negizge aldy. Birinshi tomgha ghalymnyng kýndelikteri jәne 1853-1855 jj. ghylym jolynyng bastapqy kezeninde jazylghan alghashqy ghylymy maqalalary endi; ekinshi tom 1856-1857 jj. jazylghan enbekter  negizinde qúrastyryldy; ýshinshi tom Sh.Sh.Uәlihanovtyng ghylymy jәne aghartushylyq qyzmetining eng jemisti 1858-1861 jj. jazylghan  shy-gharmalaryn qamtidy; tórtinshi tomgha 1862 jyldan shyghar-mashylyghynyng songhy kezenine deyingi shygharmalary jәne jazylghan uaqyty belgilenbegen maqalalary men qoljazbalary jәne ghalymnyng jeke múraghaty endi; besinshi tom ghalymnyng epistolyarlyq jinaghy jәne ómirbayandyq derekterinen túrady.

Búl jana jinaqta búrynghy basylymdardaghy týsindirmeler naqtylanyp, birqatar týzetuler engizildi.  Sonymen qatar, qazirgi ghylymnyng jetistikterin jәne geosayasy jaghdaydy - Qazaqstannyng tәuelsizdik aluyn eskere otyryp, Sh.Uәlihanovqa qatysty birqatar  maqalalar mәtinine manyzdy ózgertuler jasaldy. Búl týzetuler, mәselen 130 jylgha sozylghan Qazaqstannyng Reseyge qosyluy erikti qúbylys bolmaghandyghyn, Kenesary Qasymúly bastaghan kóterilis  últ-azattyq sipatta bolghandyghyna qatysty jasaldy.  Sh.Sh.Uәlihanov  - óz dәuirining úly.  Onyng shygharmashylyghyna patsha ókimetinin  dәuiri jәne iydeologiyasy әser etti. Osylaysha, ghalymnyng kózi tirisinde orys әdebiyetterinde búratana tekti últ-úlystardy kemsitu maqsatynda  ekzoetnonimder  qoldanyldy: mysaly, «qazaqtyn» ornyna - «kaysak-kirgiyz», «kirgiyz», «qyrghyzdyn» ornyna - «dikokamennye kirgizy», «buruty». Sh.Sh.Uәlihanov barlyq jerde qoldanghan búl terminologiya HIH ghasyrdaghy imperiyalyq Resey әkimshiligining sol kezdegi otarshyldyq sayasatynyng qúityrqy әreketterin kórsetu maqsatymen jәne oqyr-mangha ghúlama ghalymnyng shygharmalaryn qaytalanbas derek retinde týpnúsqada beru ýshin qazaq tiline audarma mәtininde sol kýiinde saqtaldy.

B.E.Kómekov,

QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi