«Qúlansaz» degende esimizge birden ayauly Áset Beyseuov týsedi. Kórnekti kompozitordyng shygharmashylyq ómirinde shyqqan biyik shyndary bir búl ghana emes, әriyne. Degenmen osy óner újymyn qúrugha, qanattandyrugha ol ólsheusiz enbek sinirgen edi. Sondyqtan ghoy, jerlesteri Áset dese «Qúlansazdy», «Qúlansaz» dese Ásetti oigha alatyny. Bir bayyptap qaraghan adamgha otyz jyl degeniniz de onay uaqyt emes eken-ay, teginde. Zymyrap óte shyghypty. Keshe ghana siyaqty edi.

«Qúlansaz» degende esimizge birden ayauly Áset Beyseuov týsedi. Kórnekti kompozitordyng shygharmashylyq ómirinde shyqqan biyik shyndary bir búl ghana emes, әriyne. Degenmen osy óner újymyn qúrugha, qanattandyrugha ol ólsheusiz enbek sinirgen edi. Sondyqtan ghoy, jerlesteri Áset dese «Qúlansazdy», «Qúlansaz» dese Ásetti oigha alatyny. Bir bayyptap qaraghan adamgha otyz jyl degeniniz de onay uaqyt emes eken-ay, teginde. Zymyrap óte shyghypty. Keshe ghana siyaqty edi.

«Qúlansaz» sharyqtau men qúldyraudyng dәmin birdey tatqan újym. Áuelegen kezinde әlemning biraz sahnasyn әnge bóledi, әri tayghan shaghynda «halyq ansambli» degen ataghyn әreng qorghap qalghan kýnderi de boldy. Ol da beyne bir tiri aghza tәrizdi ósip-óndi, jayqalta jemis tókti, japyraghy sarghaydy degendey... Onyng sapynda óner kórsetken shynayy daryn iyeleri býginde alpys atty biyiginizdi býtindey enshilep bolmasa da, sonyng az aldynda túr. «Syrly ayaqtyng syry ketse de syny ketpeytinin» dәleldegen solar keshe sahnany samalday terbetip әn salghanda «Ah, shirkin-ay!» demegen aghayyn qalmady. Óner tozbaydy eken. Shannan suyryp alyp, sýrtip-sýrtip jiberseniz jarqyrap shygha keletin som altyn siyaqty, shynayy daryndy da sәl shyndasa almastay ótkirliginen janylmaytynyn jәne bir kórsetti. Marat pen Bazarbaydyng duetinen, Kenesting kýmbirlegen qonyr ýninen, Saragýl men Altynnyng synghyr dausynan sony anghardyq. Áytpese, búlar sahnagha shyqpay ketkeli qashan. Olar әli de osylay әn salady degenge kórermenning kóbisi senbes edi әnsheyinde. Biraq býgin senbeske lәji joq. Shyndyq.
Al endi osy shyndyqty dәleldeu ýshin Almaty oblysynyng әkimi Serik Ábikenúly Ýmbetovting sinirgen enbegi úshan-teniz ekenin, onyng ónerge, mәdeniyetke degen erekshe janashyrlyghy arqasynda qayta janghyrghan «Qúlansazdyn» býgingi tirligin tolghana terbegen dúrys bolady.
«Últtyq mәdeniyetimizdi úlyqtap, bar men joghymyzdy týgendep, keler úrpaqqa amanattau - «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng basty maqsaty» degen Elbasynyng úlaghatty sózin baghdar etken oblys jәne audan basshylary «Qúlansazdy» qúlpyrtu ýshin biyl baryn saldy. Sol ýshin budjetten bólingen 40 533,0 myng tengeni úqsata bilgen ansambli újymynyng kórkemdik jetekshisi, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen әrtisi, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty Erjan Qosbarmaqovtyng enbegin de bóle ataghan oryndy. Oghan kómektesken belgili aqyn, satirik Tolymbek Álimbekúly, muzykalyq jetekshiler Marat Jalbyrov pen Izbashan Múhiytúly, baletmeysterler Ghaliya jәne Áliya Myrzahanovalar, grimmen әrleushi Jazira Ábilqayyrova, taghy basqa yntaly azamattar ainalasy tórt aida «Qúlansaz» foliklorlyq әn-by ansamblin saf altynday qayta jarqyratty. Ansamblige 48 shtattyq oryn bólinip, muzykalyq aspaptary, sahnalyq kiyimderi, apparaturasy men studiyasy týgeldey janalandy. Repertuaryna otyzdan astam әnder men kýiler, biyler tandaldy. Ánshiler tobynda 12, biyshiler tobynda 14, orkestrde 15 adam uaqytpen sanaspay kýndiz-týni shygharmashylyq izdenispen tolayym ter tókti. Sonyng arqasynda «Qúlansazdyn» ýni qúlaq qúryshyn qandyratyn, jýrekke shuaq qúyatyn dәrejege jetti.
IYә, júma kýni Jambyl audandyq Mәdeniyet ýiine jiylghan júrtshylyq aldynda «Qúlansaz» ansamblining mereyli 30 jyldyq saltanatyn ashu rәsimine oray sóz sóilegen Jambyl audanynyng әkimi Mahabbat Biygeldiyev óner újymynyng ótkeni men býgini turaly biz jogharyda atap ótken mәlimetterding birazyn ortagha salyp edi. Odan keyin eki saghatqa juyq el yqylasyn ózine audarghan ansambliding ónerin tamashalaghanbyz. «Qúlansazdyn» agha buyn legi әli de babynda ekenin kórsetse, sahna tórindegi ornyn endi taba bastaghan jastar da kórermender kónilinen shyqty. Alma Amanjolova, Ayym Qoghamova, Zәmzәgýl Ahmetova, Janeli Sembaeva, Daniyar Ysqaqov, Ayzat Qarabekova, Ermek Shashtayúly, Marta Tólepbergen, Móldir Túrsynqyzy siyaqty talanttaryna júrtshylyq tamsana qol shapalaqtady.
Ansambli repertuarynan oryn alghan Jambyldyng «Ugәi-ay», Sýgirding «Bozingen», Latif Hamidiyding «Qazaq valisi», Núrghisa Tilendiyevting «Ata tolghauy», «Sarjaylau», Shәmshi Qaldayaqovtyng «Teriskey», Ómirbek Baydildaevting «Tughan jer», Manarbek Erjanovtyng «Quanamyn», Kenjebek Kýmisbekovting «Biyshi qayyn», Seydolla Bayterekovting «Kishkentay», Túrsynjan Shapaydyng «Darigha dәuren», Bauyrjan Esebaevtyng «Ot Ana - Otan», «Arman qala - Taldyqorghan», Nyshan Tólegenovting «Bәidibek baba», «Domalaq ana» atty әnderi men kýileri, jerles kompozitorlar Joldashan Qúramysovtyng «Jambyl ata eli», Qilan Sәrsenbiyevting «Shynarym», Jylbek Toqtasynovtyng «Úzynaghash valisi», Talghat Sembaevtyng «Jasyl el - Qazaqstan» atty shygharmalary shynayy ónerding bәsi qashan da biyik ekenin kórsetti. Jerlesteri aldynda audan ónerpazdaryn 30 jyldyq mereyimen shyn jýrekten qúttyqtaghan Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov úrpaqtar sabaqtastyghynyng jarqyn dәstýrine toqtala kele, talabyn úshtay bastaghan jalyn keude jastardyng qadamyna sәttilik tiledi. «Qúlansaz» ansamblining negizin salghan audannyng búrynghy basshysy Bekbolat Túrysjanov aghamyzgha, mәdeniyet pen ónerdi kórkeytuge kóp ýles qosqan Qazaqstannyng halyq aqyny, Jambyldyng nemeresi Álimqúl qariyagha, kórnekti ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Súltanghaly Sadyrbaev aghamyzgha, ózge de ónerge janashyr azamattardyng barshasyna zor rizashylyghyn bildirdi.
«Ónerdi sýimegenning ónegesi órge baspaydy» dep bir qayyrghan ol: - «Qúlansaz» arqyly kezinde Jambyl audanyn býkil el tanydy. Sol ýshin de búl újymgha degen qúrmetimiz ben rahmetimiz sheksiz. Ár nәrsege erekshe mәn beretin Elbasynyng ózi kezinde: «Jambyldyng әuenin búzbay aityndar, Sýiinbay men Qataghannyng aitysynan taghylym alyndar», -dep mәdeniyet mәselesine ýnemi nazar audaryp otyrady. Endeshe, «Qúlansazdy» qayta týletuge kóp enbek sinirgen audan әkimi Mahabbat inimizge, jana ansamblidi sahnagha jarqyrata shygharghan Erjan inimizge raqmet! - dep, azamattardyng eleuli enbegine ózindik baghasyn berdi.
Saltanat jarasymy syi-siyapatsyz bola ma, Almaty oblysy әkimining Qúrmet gramotasy jәne Alghys hatymen marapattalghan «Qúlansaz» ansambli ardagerlerining qatarynan Marat Ábdiqadyrovtyn, Bazarbay Kәrbozovtyn, Ayman Dauydova men Sholpan Janaevanyn, Kenes Kerimbaevtyn, Erlan Sәbitovtin, Saragýl Mashaqovanyn, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen әrtisteri Úljan Aynaqúlova men Erjan Qosbarmaqovtyng esimderi atalghanda, kórermen zor rizashylyqpen dýr silkine qol soqty.
Ózge ózge, ónerding baghalanghanyn eskerusiz qaldyrugha bolmaydy. Sondyqtan, osy kýni attary atalghan barlyq әnshiler men kýishilerdin, biyshilerding esimderin tolyq keltirgendi jón sanaymyz. Oblystyq mәslihattyng marapatyna ie bolghan Moldahan Sarkóbenov, Saghymbek Maltabarov, Bazarkýl Ájighojaeva, Nәsilhan Mústafaeva, Ábdiqay Sydyqov, oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng marapatyn enshilegen Altyn Álipbaeva, Dýisebay Shashtayúly, Mәnzura Ábdirahmanova, Gýlzәure Erghaliyeva, Aysúlu IYgisinova, Ásem Moldaghaliyeva, Arystanbek Erdәuletov, Jambyl audany әkimining Alghys hatyna ie bolghan Túrsynhan Janamanova, Berik Bókebaev, Naymanhan Sәbekov, Kemelbay Úzaqov, Álihan Qashaghanov, Jazken Júmabekov, Shora Qastekbaev «Qúlansazdyn» keshegi dәuirlegen túsynda ystyq-suyghyn birge bólisken, qanatyn qayta jazghan býgingi mereyli sәtinde biri tilektes bolsa, biri әli orkestr qúramynda tamshylata ter tógip jýrgen azamattar bolatyn. Elengen enbekteriniz jemisti bolsyn deymiz biz de.
Audandyq Mәdeniyet ýiining aldynda asqaq túlghaly eskertkishimen úrpaghyn ruhtandyryp túrghan Qarasay batyr babamyzdyng esimi - úran, erligi - taghylym. Sýiinbay, Jambyl, Ýmbetәlining jarqyn beynesi de sonau tústaghy panoramadan jarasym taba qalypty. Ortalyq alandy «Jol kartasy» baghdarlamasyna say qayta janghyrata jóndegen qúrylysshylar bәrin jymdastyryp, bәrin jaynatyp qoyypty. «Qúlansazdyn» 30 jyldyq mereyine tartu ispettes. Ymyrt ýirilse týrli-týsti boyaumen kómkerile atqylaytyn subúrqaq, alang tabanyna tóselgen aishyqty taqta tastar, jaryq beretin shamdal baghandar, tóselgen asfalit, qyrqylghan gazon, egilgen shyrsha, sebilgen gýlzar, bәri-bәri jannattyng miua baghyna kirgendey әserge bóleydi. Búl júmystardyng deni audan әkimi Mahabbat Saduaqasúlynyng iskerligimen jýrgizilip jatqanyn birneshe kýn búryn kózimiz kórgen. Endi, mine, tiyanaq tauypty. Jarasyp túr. Endeshe, elining dәuleti men sәuletin, mәdeniyetin kórkeytu ýshin óreli isterge bilek sybana kirisken azamattyng aldaghy qadamdary da sәttilik tileymiz.

Rәtbek TERLIKBAEV