Elbasynyng pәrmenimen Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligi óz aldyna derbes qúrylym bolghanda jurnalister qauymy «bórkin aspangha atqany» belgili. Sodan beri tura bir jyl ótti. Jana ministrlik BAQ-tyng baghyn asha aldy ma? Jalpy aqparat pen kommunikasiya salalaryn nyghaytu ýshin qanday is atqardy? Osyghan sholu jasau ýshin vedomstvo basshysynan súhbat alu kópten josparlanghan is edi. Soghan say, әzirlegen saualdarymyz da auqymdy bolatyn. Alayda, biz kýtkendegidey bolmay shyqty. Ministr myrza dayyn súraqtarymyzdy ysyryp qoyyp, resmy qalyptan tys, erkin súhbat qúrugha shaqyrdy. «Kez kelgen saualgha jauap beruge dayynmyn» degen son, biz de súraqtardy «qabyrghadan qongha» tyrysyp kórdik.

– Dәuren Áskerbekúly, býgingi súhbatqa uaqyt bólgeniniz ýshin ýlken rahmet aita otyryp, әngimemizdi qazir eng kóp talqylanyp jýrgen mәseleden – aqparattyq qauipsizdikten bastaghym keledi. Óziniz de bilesiz, bizding qogham sheteldik mass-medianyng aqparattyq-iydeologiyalyq yqpaly kýsheyip túr­ghanyna qatty alandauly. Osy salagha jetekshilik etip jýrgen adam retinde búl mәselege ne deysiz?
– Áriyne, múnday problemanyng bar ekeni ras. Keybir azamattarymyz Qa­zaq­stan janalyqtarynan góri sheteldik aq­parattardy tútynady, sheteldik filimder men serialdardy, telebaghdarlamalardy kóbirek kóredi. Ony biz jaqsy bilemiz.

Biraq, búl tek bizding elimizde ghana bolyp jatqan ýrdis emes. Mәselege jan-jaqty qarayyq. Eng ýlken sebepting biri jahandanudyng әseri desek dúrys bolar. Óziniz de bilesiz, jahandanghan zamanda elderding memlekettik shekarasyn jabyq ústaugha bolatyn shyghar, biraq, aqparattyq shekarany qymtap otyru mýmkin emes. Al biz ashyq qogham qúrugha úmtylyp otyr­ghan memleketpiz. Sondyqtan, adamdar­dyng aqparat aludaghy tandau qúqyghyn shek­temeymiz. Tek (aqparattyng – red.) elimizding mýddesine qayshy kelmeuin qadaghalaymyz.

Ekinshi sebebi, kýshti memleketter jýr­gizip otyrghan «júmsaq kýsh» sayasaty. Ýlken derjavalardyng tehnologiyalyq mýmkindikteri kýsheydi, aqparattyq nasihaty da búrynghydan keng tarala bastady. Qay-qaysysy da әlemge yqpalyn jýrgizuge tyrysuda.

Degenmen, barlyghyn jahandanugha ja­uyp, aqtalyp shyghugha bolmaydy. Jogharyda aityp ótkender óz aldyna, sonymen qatar aqparattyq ekspansiyagha qolayly jaghday eldegi mass-media yqpalynyng tómendiginen de bolatyny anyq. Ózge iydeologiyanyng tútynushysy bolu kóbine osyndaydan tuyndaydy.

Mine sol sebepti de, búl júrt oila­ghan­day op-onay sheshiletin mәsele emes. Ony sheshu ýshin jan-jaqty, keshendi sharalardy qolgha alugha tura keledi.

– Shetelding nasihat jýrgizip otyrghan telearnalaryna tosqauyl qoysaq, mәse­le ózinen ózi sheshilmey me? Álde oghan shamamyz kelmey me?

– Siz maghan jurnalister jii qoyatyn súraqty qaytalap otyrsyz.

– Jurnalister ghana emes, múnday pikirdi aityp jýrgender kóp.

– Jurnalister kezdesken sayyn maghan «Nege shetelding telearnalaryna tyiym salmaymyz? Kimnen qorqamyz?» deydi. Mәsele qoryqqanda emes. Qajet bolsa, elimizde barlyq sheteldik BAQ-ty bir kýnde shektep, tek ózimizdikin qaldyrugha bolady. Sonymen mәsele sheshile sala ma? Joq, eshqashan sheshilmeydi.

Kezinde qyrghiy-qabaq soghys túsynda Sovet Odaghy tura osylay jasady. Ony óziniz de bilesiz. Amerika men Batystan keletin aqparat arnalarynyng jolyn tas qylyp jauyp tastady. Onyng nәtiyjesi qanday bolghany tarihtan belgili. Sol kezende sheteldik pop muzykagha, Gol­liy­vudtyng filimderi men «Amerika dauysyna» júrt qalay qyzyqqan bolsa, qazir de sol jaghday qaytalanatyny sózsiz.

Mening ústanymym – mәsele shekteumen sheshile salmaydy. Eger olar (sheteldik BAQ – red.) Qazaqstan zandaryn búzsa, әngi­me basqa. Onda mindetti týrde shara qoldanylady. Sondyqtan, biz aqparattyq shabuylgha qarsy túru ýshin eng aldymen otandyq BAQ-tyn, jurnalistikanyn, kinolarymyz ben muzykamyzdyng bәsekege qabiletin arttyrugha tiyispiz.

Taghy da bir manyzdy mәsele − biz tútynushylyq dengeydi kóteruimiz kerek. Kórermenning dengeyi óskende, soghan say mәdeniyet te qalyptasady. Mysaly, Elbasy «Astana Operany» ne ýshin sal­ghyzdy? Osynday zәulim ghimaratty sal­masaq ta ónerimiz óz yrghaghymen damu ýstinde bolatyn. Alayda, maqsat kórer­menning әlemdik dengeydegi ónerge súra­nysyn qalyptastyru edi. Sol siyaqty, «Qaz­media ortalyghyn» alayyq. Osynsha aqparat qúraldary búl media ortalyq bolmaghan kezde de júmys istep jatty. Biraq, zamanauy ghimaratta әlemdik standarttargha say jabdyqtargha qol jetken son, bizding telearna, radiolarymyz jana satygha kóterildi.

Sondyqtan, «óz qazanymyzda ghana qaynamay», ózgelerding ozyq jetistikterin boygha sinire bilu kerek. Sonda ghana basqa iydeologiyanyng yqpalyna ermeytin, aqparatty tandap, talghap qabyldaytyn kórermen qalyptasady. Elbasy ruhany janghyru jónindegi maqalasynyng «Sananyng ashyqtyghy» degen tarauynda búl turaly óte útymdy aitty. Syrtqy yq­paldan qorqyp, esigimizdi jauyp otyra bersek, problemamyz eshqashan sheshilmeydi.

– Áriyne, problemany týsinip, bilu bir basqa, biraq, sonymen qatar, naqty is te kerek siyaqty. 

– Sonda qazir naqty is joq demeksiz be?

– Olay dep otyrghan joqpyn, bi­raz sharalar jasalyp jatqany ras. Biraq, mәseleni keshendi týrde qarasty­ratyn jýieli is emes, kóbine jekelegen, nau­qandyq sharalargha kóbirek sýienetin siyaq­tymyz. Mening oiymsha, solay siyaq­ty...

– Búl sózinizben de kelise almaymyn. Atqarylghan júmys jetkilikti. Bir kýndik emes, keshendi júmystar jýrgizilip jatyr.

Mysaly, serialdar naryghyn alayyq. Ótken jyly «Habar» men «Qazaqstan» 16 serial týsirdi. Olardyng ishinde «Áke», «Án-agha», «Inkәr jýrek», «Aqyldyng kilti» siyaqty kóptegen sәtti jobalar bar. En­di búl filimderdi Qyrghyzstannyn, Resey men Qytaydyng telearnalary da satyp almaqshy. Búl – syrtqy naryqqa shygha bastadyq degen sóz. Búdan bylay shetel­der­degi qandastarymyz qazaq kinolaryn jergilikti telearnalardan kóre alady.

Osynyng manyzdylyghyn týsin­gen­dik­ten, memleket serialdar óndirisin qarjy­landyrudy odan әri jalghastyruda. Jalpy, týrik pen ýndi serialdaryn kórsetpeu kerek dep qansha jerden shulasaq ta, olardy almastyratyn óz ónimderimiz bolmayynsha, onyng barlyghy bos sóz bolyp qala beredi.

– Ýndining filiminen qútylamyz deymiz, biraq bizdiki de solardyng soq­pa­ghymen ketip bara jatqan siyaqty. Qaysysyn kórsek te, ot basy, oshaq qasyn­daghy tartystar. Mýmkin kórer­menge tyng dýniyeler úsynatyn kez jetken shyghar?

– Onynyz ras. Qarap otyrsaq, qazir Batys elderining ekranynda basty keyip­ker­ler búrynghyday poliyseyler emes, ghalym­dar, intellektualdar, startaperler men kәsipkerler. Júrt ta otbasylyq talas-tartystan góri tanymdyq dýniyelerge qyzygha bastady. Bylaysha aitqanda, qazir qoghamdaghy etika men qúndylyqtardy osynday keyipkerler qalyptastyruda.

Osy tәjiriybeni biz de engizuimiz kerek. Qo­gham­dyq sanany janghyrtu dege­ni­miz sol. Sol ýshin serialdardyng formaty men taqyryptaryn týrli auditoriyagha – jas­targha, orta jastaghy adamdargha, ýlkenderge, auyl halqyna nemese qala qazaqtaryna, ziyalylargha nemese júmysshylargha tartymdy etuding tәsilderin qarastyryp jatyrmyz. Yaghni, bizge barlyq azamattyng kónilinen shyghatyn әrtýrli kontent kerek. Áriyne, sonymen birge, melodramalardan tolyqtay bas tartamyz dep aita almaymyz. Olay etsek, ekran aldyndaghy apalarymyzdy joghaltyp alamyz.

– Áriyne, aitqandarynyzdyng bәri jaqsy, biraq búl da aqparattyq qauipsizdik salasyndaghy júmystyng jýieliligin dәleldey almaydy ghoy. 

– Búl bar bolghany bir ghana mysal. Qajet bolsa, kóptep keltiruge bolady. Mysaly, radiohabar taratu salasyn alayyq. Ministrlik qúrylghannan keyin azamattardan osy mәselege qatysty kóptegen ótinish kelip týsti. Shekaralyq audandarda radio habaryn taratugha qatysty búrynnan qordalanghan problemalardyng bar ekenin deputattarymyz da, aqparat qúraldary da kóterdi. Osyghan qatysty ministrlik býkil Qazaqstan boyynsha memlekettik radiostansalardyng qamtu ayasyna taldau jasady. Sondaghy tanghaldyrghany, bizding elding biraz jerinde, әsirese ontýstik ónirlerde ózimizding radiosignaldar óte nashar bolyp shyqty. Kerisinshe, olar ýshin Qyrghyz, Ózbek, Resey, tipti Qytaydyng radiosyn tyndaugha mýmkindik mol eken.

Osynday problemalardy joy ýshin biz otandyq radiohabardy damytu turaly arnayy baghdarlama әzirledik. Búl bagh­dar­lamanyng arqasynda «Qazaq radiosy», «Shalqar» siyaqty radiostansiya efirleri býkil Qazaqstan aumaghyn qamtityn bolady. Tozghan signal taratqyshtardy auys­tyru arqyly memlekettik radiohabar jelisin janghyrtudy qolgha alyp otyrmyz. Sonda radiohabarlarymyz qala men auyl túrghyndarynda birdey dengeyge jetedi. Sonymen birge radiolardyng mazmúnyn jaqsartu júmystary da jýrgizilip jatyr.

Taghy bir mysal retinde «Otau TV-ny» damytugha toqtalayyq. Memleket qomaqty qarjy bólip, osynyng nәtiyjesinde últtyq sputniktik operatordyng qamtu ayasy 28 payyzgha jetti. Qazir 1 mln 200 myng otbasy – «Otau TV» tútynushysy. Eger, ortasha eseppen bir otbasynda 4 adamnan desek, otandyq telearnalardyng túraqty kórermenderi qanshalyqty úlghayghanyn shamalaugha bolady.

Múnyng bәri ne ýshin jasalyp jatyr? Búl, eng aldymen, kórermenderimiz óz arnalarymyzdy jaqsy sapada kórui ýshin jәne zannamamyzdy tolyq saqtaytyn telearnalardy qarauy ýshin jasalghan sharalar. Negizi múndaghy týpki maqsatymyz – halyqtyng arasynda «serye tarelki» dep atalyp ketken sputniktik qabyldaghyshtargha qajettilikti, әsirese, soltýstik ónirlerde azaytu. Óitkeni, búl qabyldaghyshtar birde bir otandyq arnany kórsetpeydi. Osynyng saldarynan keybir auyldar Qazaqstan janalyqtaryn mýlde kórmey kelgen. Búl degenimiz − aqparattyq qauipsizdikke tóngen tikeley qauip. Mine, biz osy problemanyng aldyn alyp jatyrmyz. Óziniz bilesiz, sheteldik telearnalardyng efiyrindegi jarnama translyasiyasyna da tyiym saldyq. Ol da aqparattyq kenistikti nyghaytu maqsatyndaghy shara.

Sonymen qatar, ministrlik qúrylghan kýnnen bastap memlekettik búqaralyq aqparat qúraldaryn janghyrtugha kiristik. Aldymen telearnalar turaly aitayyn. Elimizdegi túnghysh kino arnasy – «El Arnany» ashtyq. Onda tek óz filim­derimiz kórsetiledi. «Kazakh TV»-gha reb­rending jasap, ony sheteldik audito­riyagha baghdarladyq. Jaqynda búl arna Qyr­ghyzstan aumaghynda qyrghyz tilinde habar tarata bastaydy.

«Qazaqstan» Últtyq arnasy da jan­ghyrdy. Otandyq serialdar, sayasy tok-shoular siyaqty jana tól jobalary payda boldy. Al «Habar men «Habar-24» birin biri qaytalaudan arylyp, әrqaysysy óz ornyn tapty.

Merzimdi baspasózdi damytugha kelsek, «Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterining qalay janarghanyn óziniz de jaqsy bilesiz. Búl gazetterding formaty ghana emes, redaksiyalyq sayasaty da ózgerdi. Basylym betterinde qoghamdy tolghandyratyn ózekti mәseleler jii jariyalana bastady.

Internet-resurstardy damytu turaly aitsaq, adebiportal jәne National digital history sayttary janghyrtylyp, jana formatta ashyldy. «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi júmys formatyn ózgertti, qazir ol Qazaqstandaghy júrt jappay oqityn agenttikterding birine ainaldy.

Televiziya salasynda tayauda ghana «Túmar» dep atalatyn arnayy syilyq taghayyndap, ýzdikterdi marapattadyq. Endi baspa, internet jәne radio salasynyng mamandary ýshin «Ýrker» syilyghyn jariyaladyq. Búl da yntalandyrudyng bir qúraly bolyp sanalady.

Osynyng bәri – BAQ-tyng bәsekege qabi­lettiligin arttyru baghytynda jasalghan jýz­degen adamnyng orasan enbegi. Atqa­ryl­ghan júmys óte kóp. Men sonyng bir parasyn ghana aityp óttim.

Ózderiniz bilesizder, Elbasy ruhany janghyru jónindegi maqalasynda qoghamdy janghyrtatyn últtyq-aqparattyq jobalardy iske asyrudy tapsyrdy. Osyghan say, biz ruhany janghyrudyng barlyq baghyty boyynsha respublikalyq BAQ-tarda iri jobalardy bastaymyz. Jaqynda ghana sonday auqymdy sharanyng biri – dәstýrli ónerdi nasihattaugha arnalghan «Men qazaqpyn!» televiziyalyq mega jobasyn tanystyrdyq. Búl da aqparattyq qauipsizdikti nyghaytudyng bir joly.

– Búl aitqandarynyz – shynymen de ýlken sharalar. Kóp júmys ja­sal­ghanyna kózimiz jetti. Ásirese, sheka­ralyq ónirlerdegi jobalarynyz quan­typ otyr. Ónirde júmys istegende talay kótergendikten, múnyng ýlken mә­sele ekenin jaqsy bilemin. 

Dәuren Áskerbekúly, sonymen BAQ salasynyng mәseleleri birshama qam­tylghan siyaqty. Endi baylanysqa da toq­talsaq. Auyl halqy sapaly internetke qashan qol jetkizedi?

– IYә, búl da óte ózekti mәsele. Miniys­tr­lik qúrylghanda Elbasy aitqan mindet­terding biri de osy kommunikasiyalyq iyn­fra­qúrylymdy jaqsartu bolatyn. Biyl­ghy Joldauynda da optikalyq-talshyqty infraqúrylymmen jappay qamtudy atap tapsyrdy. Jalpy, sifrly industriyany qúru ýshin eng birinshi halyqty internetpen qamtamasyz etu qajet ekeni anyq.

Áriyne, qazir auyldardyng kópshiliginde internet baylanysy bar. Biraq, onyng sapasy syn kótermeytinin jaqsy bilemiz. Sondyqtan qazir «Auyldyq eldi mekenderde talshyqty-optikalyq baylanys jelilerin qúru» jobasyn jýzege asyrugha bar kýshimizdi salyp jatyrmyz. Osy joba sәtti jýrip ketse, aldaghy ýsh jylda 1900 auylgha jeli tartylyp, 5 milliongha juyq adam sapaly internetke qol jetkizedi.

– Múnynyz jaqsy janalyq eken! Taghy bir mәsele – sizder júrtshylyq qyzu talqylap, әleumettik jelilerde biraz shu bolghan jana zang jobasyn әzirledinizder. Sonymen, adamnyng jeke basyna qatysty mәlimetterdi jariyalau ýshin jurnalister jazbasha rúqsat alu kerek degen pikirden әli de ainymadynyz ba?

– Óziniz bilesiz, búl zang jobasyna qa­tys­ty júmystyng jýrip jatqanyna 9 ay boldy. Osy uaqyt ishinde qanshama talqylaular, pikirtalastar, júmys tobynyng otyrystary men qoghamdyq tyndaular ótti. Qújatqa 200-den astam týzetu men tolyqtyru engizildi. Senseniz, mening qolymda zang jobasynyng 15 núsqasy boldy. Jobany 35 memlekettik organnyng kelisiminen ótkizdik. Esinizde bolsa, alghashqy tújyrymdamasy әzirlengen bette biz ony internette jariyalap, jalpy talqylaugha shyghardyq. Soghan qaramastan, sizding sózinizge qarap, jurnalisterding oiy әli ózgermegenin kórip otyrmyn.

IYә, jeke basqa qatysty mәlimetti jariya­lau ýshin kelisimin alu qajettigi jónin­degi talap kýshinde qaldy. Biraq, ol keli­simdi endi diktofongha jazu arqyly da alugha bolady.

Búl belgili bir dengeyde BAQ ókil­deri­ning júmysyn kýrdelendirui mýmkin. Biraq adamnyng jeke ómirine aralasugha bolmaytynyn eshkim әli joqqa shygharghan joq. Búl – jalpygha birdey adam qúqyqtary jónindegi deklarasiyada bekitilgen qaghidat. Birqatar Europa elderinde, onyng ishinde Fransiya, Grekiya, Vengriya siyaqty elderde osyghan úqsas erejeler bar.

Sondyqtan, zandy әzirley otyryp, biz BAQ salasynyng damuyn ghana emes, qarapayym azamattardyng da mýddesin este ústaugha tiyispiz. Mysaly, biz búl zang arqyly BAQ-ta zorlyq-zombylyqqa úshy­raghan balalar turaly mәlimet jariyalaugha tyiym salghymyz keledi. Qarap otyrsaq, búl da shekteu, alayda búl qajettilikten tuyndaghan shekteu. Keyde biz sensasiya quamyz dep jýrip, sózding qanday quatty qaru ekenin úmytyp ketemiz. Aqparat qúraldary qazir reyting quyp, nebir jantýrshigerlik derekterdi ondy-soldy jariyalap jatyr. Jәbir kórgen balanyng ómiri endi qalypqa týse bergende, ondaghan jyldan keyin osy derekter aldynan shygha kelse qanday tragediya bolatynyn qazir BAQ ókilderi de, keybir jaghdayda ata-analar da payymdap jatqan joq. Sondyqtan, bir ghana aqparat adamnyng býkil ómirin qúrtyp, otbasyn oirandauy mýmkin ekenin esten shygharmaghan abzal.

Degenmen, biz jobany aldaghy uaqytta Mәjiliske engizemiz. Negizgi talqylau Parlament qabyrghasynda bolady. Yaghni, qyzu pikirtalastar әli alda degen sóz.

– Áriyne, qazir Aqparat jәne kom­mu­nikasiyalar ministrligining ashyq­tyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Biraq, ministrlik azamattyq qoghammen is jýzinde kelissózder jýrgizgenmen, olardyng talaptaryn qabyldaugha bara bermeytin siyaqty... 

– Sizding búl oiynyzdy mýlde negizsiz, tipti jalang sóz dep aitar edim. Ýkimettik emes úiymdar men BAQ ókilderi zang jobasyna 200-ge tarta týzetu men tolyqtyru úsyndy. Onyng 70 payyzyn biz qorytyndy qújatqa engizdik. Óziniz biletindey, BAQ-tyng negizgi qojayyny turaly mәlimetterdi jariyalau, blogerlerdi tirkeu siyaqty kóptegen norma qabyldanbady. Osynyng barlyghy azamattyq qoghamnyng qalauy boyynsha iske asqan sharalar. Býkil qogham zang jobasy turaly bilsin, ony talqylaugha atsalyssyn dep, bar mýmkindikti jasadyq. Sebebi, búl – biz ýshin de ýlken tәjiriybe. Mú­nyng bәri bolashaqta әli talay salalyq zan­dardy jazghanda qajet bolady dep oilaymyn.

– Týsinikti. Endi әngime auanyn sәl basqa baghytqa búrsaq. «Habar» arnasyndaghy «Dәuren Abaevpen ashyq dialog» degen baghdarlamagha shyghyp jýrsiz. Men súhbatqa keler aldynda osy baghdarlamany qarap shyqtym. IYdeya qaydan tudy?

– Maghan Mihail Dorofeev habarlasty. Osynday baghdarlama shygharghysy keledi eken. Tújyrymdamasy birden únady. Jaqsy dýnie bolsa, nege shygharmasqa?

– Degenmen, búl memorgandardyng júmysyndaghy keybir olqylyqtardy jasyryp-jabugha talpynys bolyp kórinbey me?

– Joq, men ózime onday mindet qoyghan emespin. Jalpy, bizding ministrlerding ashyqtyghy da qazir aitarlyqtay jaqsara týsti. Ýkimet mýshelerining әr otyrystan keyin jurnalisterding súraghyna tartynbay jauap beretinin kórip jýrgen bolarsyz.

– Yaghni, memlekettik organdardyng aqparattyq mәselelerge qatysty is-qimylyna kóniliniz tolady ghoy? 

– Tútastay alghanda, memlekettik organ­dardyng is-qimyly jetkilikti dengeyde deuge bolady. Vedomstvolar qajetti jú­mysty jýrgizip jatyr. Búl túrghyda, biz de jariyalylyqty qamtamasyz etu isin jýieli týrde qarastyryp otyrmyz. Mysaly, memlekettik organda BAQ-pen ózara is-qimyl jónindegi bólimning nemese ókiletti túlghanyng mindetti týrde boluyn jana zanda atap kórsetemiz. Olar sol organnyng birinshi basshysyna ghana baghynatyn derbes qúrylym retinde qarastyrylyp, bizding ministrlikpen ózara is-qimylynyng tәrtibi de anyqtalady.  Sonymen qatar, biz memlekettik organ­dar­dyng BAQ-pen júmysynyng jana ereje­sin bekittik. Onda ónirlik dengeydi de qam­tydyq. Búl bastamalar qazirding ózinde nәtiyjesin kórsetip jatyr.

– Elbasynyng ruhany janghyru turaly maqalasynan keyin Resey baspasózi qazaq әlipbiyin latyngha kóshiru mәselesi tónireginde әjeptәuir dauryghyp baryp basyldy. Osy jaghdaydan ne týyge bolady? 

– Meninshe, búl ar jaghynda naqty sayasy mýddesi joq, әnsheyin dauryqpa әngime ghana.

Latyn qarpine kóshu – Qazaqstannyng tәuelsiz el retindegi ishki mәselesi. Elbasy el­ding keleshegi ýshin osynday bastama kóterdi, ony kýlli halyq qoldady. Jә­ne búl bir kýnning ishinde qabyldanghan she­shim emes, egemendik alghannan múqiyat sara­lan­ghan mәsele. Qazirgi sharalar – sol baghyt­taghy jýieli júmystardyng jalghasy. Búl jerde Elbasynyng kózdegeni – eldik mýddeni jýzege asyru. Sondyqtan, múnday jariyalanymdar men pikirlerge asa mәn beruding qajeti joq.

– Songhy súraq. Negizi múny jur­na­listerding ótinishi desek dúrys bolar. Ministrlik osy bir jyl kóleminde aqparat salasyna arnalghan birqatar jiyn ótkizdi. Biraq, qazaqtildi BAQ-tyng qordalanghan mәselelerin talqylaytyn arnayy basqosu qajet degen pikir bar. Búghan ne deysiz?

– Búl mәsele bizding de oiymyzda. Al­daghy uaqytta kezdesuler bolady. Ja­qynda BAQ ókilderinin, sonyng ishinde iyn­ternet-resurstar redaktorlarynyng basyn qosatyn, qaznetting mәselelerin talqylaytyn arnayy jiyn ótkizudi jos­parlap otyrmyz.

– Dәuren Áskerbekúly, bir súhbatta bәrin qamtu mýmkin emes, degenmen, býgingidey ashyq әngime aldaghy uaqytta da jalghasyn tabady dep ýmittenemin. Uaqyt bólgeniniz ýshin kóp rahmet! 

– Áriyne, orayy kelgende әli talay súhbattasugha, kez kelgen súraqqa jauap beruge dayynbyz.

Ángimelesken Duman ANASh, Suretti týsirgen Erlan OMAROV, «Egemen Qazaqstan».

egemen.kz