Keshe oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov Qaratóbe audanynda  bolyp, kógildir otyn alauyn jaqty. Sonday-aq oblys basshysy audan ortalyghynda «100 mektep, 100 auruhana» memlekettik baghdarlamasy ayasynda salynyp jatqan mektep-internat keshenining qúrylysymen tanysty.

Qaratóbe audanyna júmys saparymen kelgen QR Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaev pen oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov aldymen audan ortalyghynda ornalasqan 300 oryndyq mektep pen 100 tәrbiyelenushige layyqtalghan internat keshenine at basyn tiredi. «100 mektep, 100 auruhana» memlekettik baghdarlamasyna sәikes qolgha alynghan mektep  qúrylysy­na respublikalyq budjetten  byltyr 346 934 myng tenge, al biyl 226 249,0 myng tenge qarjy bólingen bolatyn. Ótken jyldyng tamyz aiynda bas­talghan qúrylys júmystary qazir ayaqtalugha tayau. Jalpy aumaghy 8999,42 sharshy metrdi qúraytyn bilim ordasy qazirding ózinde kórer kózding jauyn alyp, synghyrlap túr. Merdiger «Alitaiyr» JShS óskeleng úrpaqty bilim nәrimen susyndatar mektep-internat keshenin Astana kýni qarsanynda paydalanugha bermek.

Jana mektepte bilim alghysy keletin órenderding qatary qazirding ózinde mol. Áytkenmen, jana oqu jyly qarsanynda test tapsyryp, ýzdik nәtiyje kórsetken oqushylar ghana qabyldan­baq. Jana bilim oshaghyn aralap shyq­qan oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov «Mektep-internat kesheni kirse shyqqysyz eken, iygilikterinizge jarasyn!» dep ong baghasyn berdi.

Keshe oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov Qaratóbe audanynda  bolyp, kógildir otyn alauyn jaqty. Sonday-aq oblys basshysy audan ortalyghynda «100 mektep, 100 auruhana» memlekettik baghdarlamasy ayasynda salynyp jatqan mektep-internat keshenining qúrylysymen tanysty.

Qaratóbe audanyna júmys saparymen kelgen QR Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaev pen oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov aldymen audan ortalyghynda ornalasqan 300 oryndyq mektep pen 100 tәrbiyelenushige layyqtalghan internat keshenine at basyn tiredi. «100 mektep, 100 auruhana» memlekettik baghdarlamasyna sәikes qolgha alynghan mektep  qúrylysy­na respublikalyq budjetten  byltyr 346 934 myng tenge, al biyl 226 249,0 myng tenge qarjy bólingen bolatyn. Ótken jyldyng tamyz aiynda bas­talghan qúrylys júmystary qazir ayaqtalugha tayau. Jalpy aumaghy 8999,42 sharshy metrdi qúraytyn bilim ordasy qazirding ózinde kórer kózding jauyn alyp, synghyrlap túr. Merdiger «Alitaiyr» JShS óskeleng úrpaqty bilim nәrimen susyndatar mektep-internat keshenin Astana kýni qarsanynda paydalanugha bermek.

Jana mektepte bilim alghysy keletin órenderding qatary qazirding ózinde mol. Áytkenmen, jana oqu jyly qarsanynda test tapsyryp, ýzdik nәtiyje kórsetken oqushylar ghana qabyldan­baq. Jana bilim oshaghyn aralap shyq­qan oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov «Mektep-internat kesheni kirse shyqqysyz eken, iygilikterinizge jarasyn!» dep ong baghasyn berdi.

Osydan eki jyl búryn audan halqymen kezdesuinde oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov shalghaydaghy Qaratóbe ónirine kógildir otyn jelisin jetkizuge uәde bergen bolatyn. Oblys basshysy kýni keshe auyl halqynyng kópten kýtken zor quanyshymen de bólisti. Audan ortalyghyndaghy ortalyq alanda ótken merekelik saltanatqa jiylghan júrtshylyq aldynda sóz alghan Baqtyqoja Izmúhambetov búl izgi múratqa

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyn, «Núr Otan» HDP men QR Múnay jәne gaz ministrligining tikeley qoldauynyng arqasynda qol jetkizgendigin qadap aitty.

- Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes qúny 261 mln. dollardy qúraytyn «Qarashyghanaq - Oral» gaz qúbyry qúrylysyn qysqa merzimde ayaqtau josparlanghan edi. Ótken jyldyng sonynda osy jobanyng birinshi kezeni jýzege asyrylyp, Terekti audanynyng ortalyghy Fedorov jәne onyng tóniregindegi eldi mekender kógildir otyngha qosyldy. Endi, mine, osy jobanyng ekinshi kezeni jýzege asyp, Syrym jәne Qaratóbe audandarynyng eldi mekenderine gaz jetkizildi. Oblys aumaghynda jalpy úzyndyghy 552 shaqyrym magistraldi gaz qúbyry tartyldy. Búl 146 eldi mekendegi 100 myng adam kógildir otynmen qamtylghaly túr degen sóz, - dedi ónir basshysy.

«Bitken isting basyna, jaqsy keler qasyna» demekshi, oblystyng shalghaydaghy eldi mekenderin gazdandyru júmysyna basa mәn berip, qoldau kórsetken res­pub­likanyng Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaev ólkedegi jasampaz enbekke kónil tolyp,  kóz sýisinetindigin aita kele, qaratóbelikterge kógildir otynnyng qyzyghyn kórudi tiledi.

Búdan song mәrtebeli meymandar Qaratóbe audanynyng qúrmetti azamaty 83 jastaghy Maldybay Berdighaliyevting shanyraghynda bolyp, auyl-aymaqtyng ortaq quanyshy ýshin qútty bolsyn aitty.

- Osydan birneshe jyl búryn oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhambetov Qaratóbege juyq arada gaz jetedi degende senin­kiremegenimiz ras, - deydi Qaratóbe auylynyng túrghyny KýlәshMúqtarqyzy.

- Biraq arman aqiqatqa ainaldy. Tez arada gaz qúbyry qúrylysy qarqyn alyp, býginderi kógil­dir otyn jelisi ýidi-ýige tartyluda. Audan basshylyghy «Gaz ornatugha qajetti qarjy-qarajatty aldyn ala jinastyryp qoyyndar» degen son, auyl halqy malyn satyp, aqshasyn dayyndap, әzir otyr. Kógildir otyn shanyraghymyzgha jetkeli sanauly saghat ótti. Artyqshylyghyn qazirding ózinde sezinip otyrmyz. Endi ot jaghyp, kýl shygharu mashaqatynan qútyldyq, - deydi ol.

Qaratóbedegi gaz ballony­nyng baghasy 1000-1500 tengening tónireginde. Bir ballon ýnem­dep paydalanghannyng ózinde 20 kýnge ghana jetetinin eskersek jәne qys mezgilinde otqa jaghar kómirding tonnasy 13 myng tengege juyqtaytynyn qaperge alsaq, kógildir otyn jelisi aituly әleumettik jetistik ekeni shýbәsiz.

Audan әkimi Arman Óteghúlovtyng mәlimdeuinshe, býgingi tanda audan ortalyghyndaghy 720 týtinning 445-i gaz qúbyryn kirgizuge niyetti, tipti 140-y aqshasyn aldyn ala tólep te qoyghan. Ázirge 11 ýige kógildir otyn kirgizildi. Búl júmystardy «GazKotlaMontaj» JShS atqaruda.

2015 jylgha deyin Qaratóbe audanyna qarasty toghyz auyldyq okrug týgeldey gaz jýiesine qosylmaq.

Dinara ESENTAEVA