Pavlodar oblysynda ótken jyldan bastap elektr quatyn paydalanuda saralanghan tariftik jýiening engizilgeni belgili. Soghan sәikes tútynushylardyng әrqaysysy bir aida 110 kvt/saghattan (elektr plitasyn qoldanatyn pәterlerde) artyq elektr quatyn paydalanghan bolsa, qymbattau tarifpen esepteledi.
Búl jaghday qarapayym halyq tarapynan týsinistik tauyp ketti deu qiyn. Búghan deyin dәl osy jana esepteu jýiesine baylanysty bir azamattyng sotqa deyin shaghymdanghanyn jazghan bolatynbyz. Alayda onyng aryzy alghashqy sotta óz paydasyna sheshilgen joq, biraq «sheshingen sudan tayynbastyn» kebin kiygen tútynushy odan әri apellyasiyagha tapsyrylatynyn mәlimdegen kórinedi. Dese de, shektik tarif qazir keninen qoldanysta. Jana jýiening tәjiriybege engizilgeni birden ózining nәtiyjesin tanytpady. Tek arada eki ay ótkende ghana tútynushylar elektr quatyn artyq kólemde paydalanatyn bolsa, tóleytin somasynyng da qomaqty bolatynyn týsingen synayly. Osy jәne basqa da janashyldyqtar turaly QR Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi Pavlodar oblysy boyynsha departamenti ótkizgen «dóngelek ýstel» barysynda jergilikti kommunaldyq qyzmet kórsetushi kәsiporyndardyng ókilderi mәlimdedi.

Pavlodar oblysynda ótken jyldan bastap elektr quatyn paydalanuda saralanghan tariftik jýiening engizilgeni belgili. Soghan sәikes tútynushylardyng әrqaysysy bir aida 110 kvt/saghattan (elektr plitasyn qoldanatyn pәterlerde) artyq elektr quatyn paydalanghan bolsa, qymbattau tarifpen esepteledi.
Búl jaghday qarapayym halyq tarapynan týsinistik tauyp ketti deu qiyn. Búghan deyin dәl osy jana esepteu jýiesine baylanysty bir azamattyng sotqa deyin shaghymdanghanyn jazghan bolatynbyz. Alayda onyng aryzy alghashqy sotta óz paydasyna sheshilgen joq, biraq «sheshingen sudan tayynbastyn» kebin kiygen tútynushy odan әri apellyasiyagha tapsyrylatynyn mәlimdegen kórinedi. Dese de, shektik tarif qazir keninen qoldanysta. Jana jýiening tәjiriybege engizilgeni birden ózining nәtiyjesin tanytpady. Tek arada eki ay ótkende ghana tútynushylar elektr quatyn artyq kólemde paydalanatyn bolsa, tóleytin somasynyng da qomaqty bolatynyn týsingen synayly. Osy jәne basqa da janashyldyqtar turaly QR Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi Pavlodar oblysy boyynsha departamenti ótkizgen «dóngelek ýstel» barysynda jergilikti kommunaldyq qyzmet kórsetushi kәsiporyndardyng ókilderi mәlimdedi.
Naqtylay ketelik, qazirde saralanghan tarifke sәikes bir aida paydalanugha tiyis 110 kvt/saghat elektr quatynyng әrbir kilovaty ýshin 7,7 tenge, al eger belgili shekten asyp ketseniz artyq quat ýshin 9,69 tengeden tólemaqy esepteledi. Aytpaqshy, eger pәterde elektr plitasy qoldanylmasa, ay sayynghy shek kólemi 90 kilovatty qúraydy.
Saralanghan tarifterdi engizu arqyly eletkr quatyn ýnemdeu kózdeledi, sonymen birge, tútynushylardyng tóleytin qarjysy da ýnemdeledi, - deydi departament bastyghy Qayyrghaly Tólendinov.
Onyng aituynsha, QR Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining mamandary qazirgi kezde qoldanystaghy jana tarifting is jýzindegi tiyimdiligin taldap-saraptap, ony odan әri jetildirudi oilastyruda. Álemdik tәjiriybede saralanghan tarifterding alty týri kezdesedi. Aldyn-ala mәlimdemelerge qaraghanda, 2011-2012 jyldary elimizde elektr quatynyng tólemaqysyn ony paydalanu kólemine qaray esepteu jýiesi taghy bir satygha terendetile týsedi.
Aldaghy uaqytta pavlodarlyqtardy taghy bir janalyq kýtip túr. Elektr quatyn ýnemdeu mәselesi birjaqty etildi, endigi kezekte sudy paydalanu jýiesin jetildiru kerek. Qayyrghaly Mansúrúly onda da saralanghan tarifting engiziletinin aitady. Jana jýie boyynsha tólemaqy naqty paydalanylghan sudyng kólemine baylanysty bolmaq. Tútynushylar búl rette top-topqa bólinedi. Birinshisine - aiyna 2,8 tekshe metrge deyin su paydalanushylar, ekinshisine - 5 tekshe metrge deyin su alatyndar (búl topqa qarapayym túrghyndarmen qatar jylu salasynda qyzmet kórsetetin budjettik úiymdar kiredi), ýshinshisine 5 tekshe metrden artyq su paydalanatyndar jatqyzylady. Mamandardyng esepteuinshe, alghashqy topqa tútynushylardyng 30 payyzy engizilse, ekinshisine 30-dan 70 payyzgha deyingisi jatady. Ýshinshi top jeke esepteuish qúraldary joq túrghyndar men ekinshi topqa jatpaghan zandy túlghalardan qúralady.
Bóle-jara aita keterligi, saralanghan tariftik jýie qoldanylghan jaghdayda, eng aldymen pәterlerinde jeke esepteuish qúraldar ornatpaghandargha qiyn tiyedi. Sebebi, olar aiyna shekten tys mólsherde su paydalanushylar tobyna jatqyzylady da, soghan sәikes qymbat tarif boyynsha esep aiyrysugha mәjbýr bolady.
Býginde su esepteuish qúraldaryn ornatyp jatqan tútynushylar barshylyq. Biraq halyq jylu quatyn esepteuishterdi qúrugha asyghar emes. Mamandardyng aituynsha, búl túrghyndardyng artyq tólemaqy tóleuden qorqaqtauynan tuyndap otyr. «Pavlodar jylu jelileri» AQ qarjy diyrektory V.Matveevting sózine qaraghanda, qazirde ýilerinde jylu quatyn esepteuish qúraly barlar da ondaghy mәlimetterdi ay sayyn beruden bas tartyp, ortaq jýiemen tólem jasaudy qúp kórgen.
Dese de, býgingi tanda energiya ýnemdeu mәselesi ózektiligin joghaltpay túr. Oblys kóleminde arnayy keshendi jospar da qabyldandy. Oblys energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasy energetika bólimining bastyghy Núrlan Mashrapovtyng aituynsha, ortaq iske iri kәsiporyndar atsalysuda. Sonyng nәtiyjesinde osyghan deyin 200 mln. tengeden artyq somany qúraytyn elektr jәne jylu quattary ýnemdeldi. Jedel-jәrdem auruhanasy men jýike aurulary dispanserinde, pedagogika kolledjinde bólmelerdegi temperaturany retteytin qúrylghylar ornatylyp, ózining tiyimdiligin tanytty. Osyghan deyin budjettik mekemelerde 12 mynnan astam energiya ýnemdeytin sham ornatyldy.
Maqalamyzdyng basyn tariften bastaghan song osy taqyryppen ayaqtasaq. Búghan deyin «KECOG» elektr tasymaldaushy kompaniyasynyng bizding aimaghymyz ýshin tarifti kóteruining saldarynan «Energosentr» AQ da elektr quatynyng baghasyn ósirmek niyette ekenin aitqan edik. Kәsiporynnyng búl ótinishin basqarma keyin qaytardy. Biraq búl tarifting qayta qaralmaytynyn bildirmeydi. Q.Tólendinovting aituynsha, ótinish talap boyynsha tolyq qújattarmen birge bolmaghandyqtan keri ysyryldy. Alayda kәsiporyn kemshiligin týzep, ótinishti qaytadan basqarmagha beruge qúqyly. Ázirge olardyng tarifti qanshagha kóterudi súraytyny beymәlim. Tarifti ósiruge tek «KECOG» qana sebep bolsa jaqsy, Ýkimet bekitken qaulygha sәikes elektr-jylu óndirushi stansiyalar kelesi jylgha ózderining energiya bosatu qúnyn qayta qaraugha tiyis. Búl jaghday da «Energosentrdin» tarifti ósiruine negiz bola alady, deydi mamandar. 2011 jyldyng qantarynan bastap «Pavlodar-Vodokanal» seriktestigi de sumen qamtu jәne kәriz qyzmetin kórsetuge baylanysty tarifterdi ósirudi súraytyndyghyn qazirden mәlimdedi. Kәsiporyn ókilining sózine qaraghanda, búl әbden tozyghy jetken qúbyrlardy saqtaugha, qystygýni apatty jaghdaylardyng azangyna yqpal etedi. Byltyr sumen qamtushy kәsiporynnyng alty ay qys boyy jarylystan kóz ashpay kelgeni mәlim.
Pavlodar qalalyq túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq, jolaushy tasymaly jәne avtokólik joldary bólimining sektor mengerushisi Núrlan Rashitov songhy kezde biylik tarapynan múqtaj jandargha túrghyn ýy kómegi berilip jatqanyn, tarifter ósken tústa múnyng da әleumettik jaghynan az qorghalghan azamattar ýshin jәrdem ekenin jetkizdi.

Núrbol JAYYQBAEV.