Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Tylsym 4987 2 pikir 29 Mamyr, 2017 saghat 13:13

Ilim - erekshe ghylym

(QR ÚGhA preziydentimen bolghan kezdesuden song ghayyptan jetken «Ilim – erekshe ghylym» kitaby turaly sýiinshileu)

Ótken jyldyng songhy aiynda  QR Últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti M. Júrynov myrzagha «Qazyghúrt» baspasynan (2015 j.) jaryq kórgen «Allahtyng maghan ayany» atty Ghayyptan qabyldaghan kitabymdy kórsetip;

- Mýke, myna shanyraq ghúlama Qanysh Sәtbaevtyng tabandy danalyghymen Ekinshi jihan soghysy bite sala kóterilgen kiyeli meken ghoy, siz otyrghan oryndyq  sol kisiden qalghan qasiyetti oryn bolghan song ýlken ýmitpen kelip túrmyn. Men partiya, kenes oryndarynda, sonynan memlekettik teledidarda kóp jyl telejurnalist bolyp qyzmet jasap zeynetkerlikke shyqqanmyn. Qartayghanda Jaratushym baq berip, Ghayyptan ayanmen deldalsyz Qúrannyng 114 sýresine tikeden tik  týsirilgen tәpsirdi qabyldap alyp, sol amanatty mynaday kitap etip  baspadan shygharyp әkelip túrmyn. Búl Qúran emes, Qúran payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.)  kezinde týsip qoyghan,ol qayta týspeydi, týspek týgili jeke harpi de, tynys belgisi de ózgermeydi, búl kitaptyng maqsaty – býginde әr ýide beti ashylmay túrghan Allah pen adamnyng arasyndaghy asyl jol sol Qúrangha betin audaru,  sol Qúrannyng jer betine týsken alghashqy tәpsiri.  Kitap maghan ayan bolyp týskenimen, qasiyetti qazaq topyraghyna jәne kýlli músylman әlemine týsken múghjiza.

Bas muftiyge aparsam, tanysyp shyghyp:

- Ghayyptan ayan bolady, Mendeleevke de periottyq jýie týsinde ayan bolyp týsken ghoy - dep әngimeni әriden bastap edi, men ol inime:

- Mendeleevty nesine әngimege ózek etemiz, qolyndaghy Qúran da payghambarymyzgha Jәbireyl (gh.s.) arqyly ayanmen týsken joq pa?- dep edim, ol abdyryp:

- Menen ne súraysyz, myna ayangha baylanysty men eshtene aita almay otyrmyn. Bizding dindarlardyng myqtysy Qúrandy jatqa biletin qarilar. Olar búl ayandy qalay qabyldaytynyn bilmeymin. Endi menen ne kómek súraysyz?- dep aghynan jaryldy. Onysyna da rahmet. Men elimizdegi din ghúlamalarynyng basyn jiyp, aralarynda ilim iyeleri bolsa solarmen kitapty talqygha salyp,  naqtyly pikirin bilsek bolar edi?- dep kitapty qaldyryp kettim, arada tórt-bes  ay uaqyt ótti, әli kýnge habar joq. Osy aralyqta mamyr aiynyng 23 júldyzynda Týrkistandaghy Yassauiy atyndaghy qazaq týrik uniyversiytetinde ghalymdarymen halyqaralyq dóngelek stol úiymdastyryldy, sol jiyngha qatysqan ghalymdardyng bir toby:  «Respublika ghylym akademiyasymen habarlasuynyz kerek, búl kitapqa baylanysty naqty pikirdi sol shanyraqtan alasyz»- degen úsynys aitty. Sonymen osy shanyraqqa ýlken ýmitpen kelip otyrmyn dep edim:

- Kitabynyzdy qaldyryp ketiniz, jana jyl kelip qaldy, onyng ýstine aqpan aiynyng ortasynda Últtyq ghylym akademiyasynyng 70 jyldyghy atalyp ótkeli otyr. Ýlken jiyngha Elbasymyzdyng ózi qatysady, sol sharany bir jaqty bitirmey mening basqa sharuamen ainalysugha esh múrsham joq. Sodan keyin kórelik, - dep shygharyp saldy. Atalynghan jiyn taghy birazgha shegerilip baryp ótip, arada toqsan kýn ótkende әupirim tәnirimmen Júrynov myrzamen qayta kezdesuding reti keldi. Búlay aityp otyrghanym merekelik jiynnan keyingi habarlasulardyng sonynda maghan tapsyrylghan kitapqa baylanysty jazbasha pikir bolmaytyndyghy jetti. Habardyng jolyn toqsan kýn kýtken men kónbedim;

- Bolmasa sol pikirdi jazbasha bersin -dep tabandy talap qoydym. Ne kerek men barghansha mynaday jauap jazylyp qoyghan eken;

                                                                R. Sýleymenov atyndaghy shyghystanu

                                                  institutynyng diyrektory, QR ÚGhA qúrmetti

                                          mýshesi, f.gh.d. professor Á.B. Derbisәli myrzagha

          Qúrmetti Ábsattar Baghyzbayúly!

    15.03.2017 j.aqyn jazushy Aynabekov Baqtybay Aynabekúlynan Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasyna «Allahtyng maghan ayany» atty kitaby kelip týsti. Avtordyng talaby boyynsha Akademiyanyng ghalymdary osy enbekti talqylyp, bagha beruin súraydy. Osy maqsatta búl kitapty Sizge joldap otyrmyz. Atalghan enbekti instituttyng Ghylymy kenesinde talqygha salyp, nemese jeke ghalymdardyng pikirin negizge ala otyryp, osy kitapqa óz baghalarynyzdy berulerinizdi súraymyn jәne osy kitaptyng avtoryn shaqyryp, óz sheshimderinizben tanystyruynyzdy ótinemin.

Aynabekov Baqtybay Aynabekúly. Bay. Tel; 8 701 7430979; 319 53 30

Qúrmetpen, QR ÚGhA preziydenti, akademik M. Júrynov.

 04.04.2017 j.

Búl jazbasha jauapty alyp alghanym dúrys boldy. Men 2007 jyly «Allagha senemiz be, әlde Ábsattargha senemiz be? Elbasy N.Nazarbaevtyng payymdauyna» degen 180 bettik kitapty baspadan shygharyp, onda Ábsattar Derbisәlining «Qúran – Arab әdebiyetining jazba eskertkishi»- degen enbegin óz dengeyimde syngha alyp,  «Qúrandy әdebiyet» - dep aitu ýlken  kýnә ekenin jariya etkenmin. Júrynov myrzanyng óz qolymen dayyndalghan osy jauapty ústaghan qalpy aldyna kirip bardym. Aramyzda mynaday әngime órbidi. Ol:

  - Ayan payghambargha ghana týsedi, sizge týskenine senbeymin, - dedi.

- Senu senbeu óz erkiniz ghoy. Siz himiya ghylymynyng doktory ekensiz. Esinizde bolsa alghash qabyldaghan kezinizde  Bas muftiyge osy kitap boyynsha barghanymda qalay toqtau aitqanymdy eskertip edim, sol әngimege den qoymaghan ekensiz- dep Mendeleevty taghy esine saldym.

- Óziniz sol salanyng ghylym doktory bola túryp, ayan jayly sol tarihy shyndyqty moyyndamasanyz...-dep edim:

- Mendeleev músylman emes, onyng dinge ne qatysy bar? - degeni...

- Mendeleeav qana emes, adamnyng bәri músylman, bilmeseniz namaz uaqytynda meshiting janyna baryp moldalardan emes, kishkene namazhan baladan «sen qashannan músylmansyn?»- dep súrasanyz, «Álmisaqtan» dep jauap beredi.  Qúranda mynanday sýre bar. «Múhammed (s.gh.s.) Allah Taghala kezinde adam balalaryn әkelerining belderinen nәsilderin alyp oghan ózderin kuә etip; «Men senderding Rabbylaryng emespin be?» -degende olar, «Áriyne, Rabbymyz ózinsin, oghan kuә bolamyz»-degen. Búl qiyamet  kýni «Búdan habarymyz joq edi demeulering ýshin alynghan «Álmisaq» uәdesi». Búl sýreni bilmeseniz maqúl-aq bolsyn,  onda Payghambar kim, adam ba? – dep súradym.

- Adam.

- Siz kimsiz, adamsyz ba?

- Adammyn.

- Men de adammyn. Jaratushy aldymen payghambardy jaratqan joq, adamdy jaratty ghoy. «Bol» dedi, adam boldy. Qúran osylay deydi. Alla aldymen sózdi payghambargha emes, adamgha ýiretken joq pa? Adamdy jaratqan song Qúranda perishtelerge: «Payghambargha sәjde et»- degen joq, ózi jaratqan «Adamgha sәjde et»- degen joq pa? Alla bar qasiyetti aldymen payghambargha emes, adamgha bergen joq pa?  - dep pәtua aitugha tura keldi. Búdan da qatty aitugha bolar edi, Qanysh otyrghan qasiyetti oryn toqtau saldy.

- Búl sózge tórelik etetin  asyl órim Qúranda mynanday ayattar bar; «Alla Taghala, hikmetti, tereng bilimdi qalaghan qúlyna beredi. Al kimge bilim berilse, oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Búdan aqyl iyeleri ghana ghibrat alghan bolady» («Ály Ghymyran», 269 ayat), «Alla Taghala qalaghan adam balasymen kókeyine salu týrinde nemese perde artynan sóilesedi; ne bir elshi jiberip Óz qalauymen qalaghanyn uahy etedi. Kýdiksiz Ol óte joghary, hikmet IYesi. («Shura», 51 ayat.). -dedim de qolyna kezinde Ábsattar jayly jazylghan «Allagha senemiz be, әlde Ábsattargha senemiz be?» degen kitabymdy  ústata qoydym.

- Óziniz qyzyq ekensiz, Allamen Ábsattardy salystyryp osylay kitap shygharugha bola ma eken, múnynyz dúrys emes! –dedi ol.

-  Mening qyzyq eshtenem joq, qyzyq nәrse  - ózinizge qaldyrghan qolynyzdaghy kitappen tanysanyz, sonyng ishinde bolatyn. Siz Qúran sýrelerin tәpsirlep jetkizgen Allanyng amanat ilim kitabyna qyzmet orynynyzgha say mәn bermey otyrsyz. Men qolynyzdaghy  kitapta Allamen Ábsattardy salystyryp otyrghanym joq, oghan Qúrannyn  qúnyn týsiruine jol bermeu ýshin,  din janashyry retinde bildirgen ashyq ashy pikirim. Kitap búdan on jyl búryn jaryq kórgen. Osy kitapta synalghan jan ózi qorghanbay jatqanda sizding búl janashyrlyghynyz, bәlkim, sol kitapty ghylymy keneste talqylap naqty pikir shygharugha tóreshi bolar.

Dindi qashan da dingeginde dini bar adam ghana qorghaydy. Men Ábsattardyn  ghalymdyghy turaly eshtene aitpaymyn, enbekterimen tanys emespin. Biraq «Qúran - Arab әdebiyetining jazbasha eskertkishi» - dep jazghan adamnan sizge amanattaghan kitap jóninde ondy pikir kýtu men ýshin qiyn sharua. Kýtuge eshbir qisyn da joq qoy.  Óziniz de bayqap jýrgen bolarsyz, qazir bizding elimizde bir dert kózge sýieldey kórinis berip jýr, keybir lauazymdy oryntaqqa bóksesi jetkenmen basy jetpeytin adamdar jayghasyp alghan, búl Sizdi solardyng qataryna jatqyzghanym emes, degenmen ghúlama Qanyshtan qalghan myna oryndyqta otyrghan túlgha soghan layyq boluy kerek edi ghoy degen oida ketip bara jatqanymdy jasyrmaymyn...- dep shyghyp kettim.

Shyqtym da aradaghy bolghan osy әngimege ózim qatty qysyldym. Syrtqa shyqtym da ózimdi sabyrgha shaqyrdym. «Ey, Baqtabay, sen tyndaghan «Ás sabur» ilimi saghan ne dep ýiretti?..».

Shýkirshilikke kelip, tәube dedim, Alladan keshirim súradym. Jalpy men songhy eki jylda Alladan deldalsyz ayan alyp, din turaly tórt kitapty baspadan shyghardym. Alla qashan da óz dinin ózi qorghaydy. Qúranda solay jazylghan jәne әr sýre basynda aitylatyn anttaryna Alla qashan da berik. Sonyng naqtyly dәleli Alladan taghy da kómek keldi.

Alla kýlli jaratylysty súhbat arqyly jaratqan. Sóz iyesi – Alla, sóz Allanyng qazynasy.  Sózdi - Alla aitqan, adamgha ýiretken, sóilemdi, sóileudi -  adamgha enshilegen. Adamnyng bar jaqsy qasiyeti Qúrannan alynyp salynghan!  Qúrandy oqy otyryp sen ózine naqty syrttan qaray alasyn.

«E, Allam, ýiret maghan Qúrnyndy»- dedim kezinde qajylyghymda. Sol sózim Alladan qaytty. Alladan Qúran turaly súrau - ol Tәnirimning janynda, qúl ekenimizdi moyyndau edi. «Allahtyng maghan ayany» kitaby sol boyynsha Ghayyptan týsirilgen múghjiza syy bolatyn. Allam taghy jarylqady. Maghan  Ghayyptan Allanyng ilimin aluda, sheksiz núr, quat bolar jeti dengeyli ilim týsetindigi jәne onyng jedel jaryq kóretindigi turaly ayan jetip, jeti kýnde «Ilim – erekshe ghylym» degen ataumen kýlli әlemning nazaryn audarar jeti dengeyli Ilim әlippesi ayan kitap bolyp týsti .

Jeti dengeyli ilimning Alghashqy dengeyi Álippe – Qúran tiri kitap, qúdiret ekendigin, qúdiretti kýsh adam balasyna tikeley beriletin qasiyet ekenin, Qúday ol kýshti sezdirmeytinin, ol Qúran arqyly kelip qyzmet etetinin, adam tazalanugha asyqpaytynyn, adamdy tazalaugha Allanyng asyghatynyn, dәretting qasiyetin adam bilmeytinin, ilimdi Alla ózi tandaghan adamdargha beretindigin, ilim tikeley Qúdaydan keletindigin úghyndyrsa;

Ekinshi dengeyde Allany sezbegen kezde adam Qúrandy týsinbeytindigin, Allany moyyndau, sezinu arqyly Jaratushymen sóilesuge bolatyndyghyn, Qúrannyng qasiyeti adamdy tazalaytyndyghyn,  Qúrandy oqyghanda  týsinu adamgha baylanysty emestigin, taqualar Allanyng dosy, ilimshiler shәkirti, bilimdiler qorghany ekendigin;

Ýshinshi dengeyde ilim ishindegi ilimge dayyndyq, esin bilmey tughan balany dinge salu onay ekendigin, balany týzetetin bolsang sauabyn alatynyndy, búzatyn bolsang qasiretine ie bolatynyndy, túnyq dýnie sheksiz Alla bolghandyqtan bilimning de sheksizdigin, sonyng ózi de  dengeyge qaray beriletindigin, taqualyqqa jol, múny әdeppen Qúrangha kirgenge Allanyng ózi ýiretip, ózi týsindiretindigin, din qojalary - kýlli músylman ekendigin, dinine ege adamdardyng din qojasy ekendigin, Qúran ashqan adamgha Jaratushynyng qarghys atqandy jolatpaytyndyghyn, әr músylman búghan senimdi boluyn;

Tórtinshi dengeyde adam Allany sýietinin, biletinin, moyyndaytynyn, din jayly kitaptardyng bir ghana mәsele tek súraugha ghana beyimdelgenin, tәubagha kelu mәselesi «Shýkir Allam, tәube, meni qútqar» degen ýsh aq sóz ekendigin, ghalym degen kim ekendigin, osydan songhy ýsh ilim dengeyi jabyq ilim bolatyndyghyn, onyng әlippege týspeytindigin,  ol ýiretushi, tәubagha kelushi, Allanyng bar ekenin, ghayyptyng bar ekenin jetkizushi mening alyp jatqan kitaptarymnyng mәselesindegi ilim bolghandyqtan, ol ishte qalatyn, erekshe «oqimyn» degenderge beriletin ilim ekendigin, búl rette sýienetinimiz súrau ghana ekendigin;

Besinshi dengeydegi, jabyq ilimde Alladan «jaqsy, jaman»- joq ekendigin, Allanyng janynda yә «joq», yә «bar»- ghana bar ekenin, kózine kórinbeytin dýniyege dәretsiz kiruge bolmaytyndyghyn, adam ólmey mәngilik jolgha týsetindigin, mәngilik ómirge kirgende de minezining ózgermeytindigin, ol solay jaratylghandyghyn, kózge kórinbeytin ruh, kózge kórinetin denege kelip qonghanda tura sol adamnyng minezin qaytalaytyndyghyn, sheksizdik degenimiz kózge kórinbeytin, eshkimge esep bermeytin, adamnyng aqylyna simaytyn dýnie ekendigin, Allanyng maghan ruh qondyrghaly jatqanyn, oghan  «Yasiindi» oqyp dayyndalu qajettigin, kelesi ilimdi  sol ruhty qondyryp baryp alatyndyghymdy, tәuba - barlyq pen joqtyqtyng ekeuining arasyn ashatyndyghyn, tәubә - joqtan bar bolu ekendigin, sabyrlyq dәrmensizdik pen әlsizdikten tumaytyndyghyn, sheksizdikti moyyndaghandyqtan tuatyndyghyn,  al sheksizdik – Qúday ekendigin;

Altynshy dengeydegi jabyq ilimde joqtyng ishinde bar, al bardyng ishinde joq ilimi turaly, dintanu – Allany izdep tabu, qúlshylyq jasau, Allanyng bar ekenin moyyndau mәselesindegi ilim ekendigin, adam qúdireti kýshti Qúdaydyng kómegimen kýnәsin juugha keletindigin, búl mәselening barlyq adam balasynyng miyna simaytyndyghyn, tek taqualar men ilimshilerge ghana syyatyndyghyn, joghary jaqta «aq pen qara, auyr men jenil»- joqtyghyn, Alla Taghaladan din mәselesinde «kýsh pen quat»- qana keletindigin, Qúdaydan qanday quat kelse de dinnin, Qúdaydyng bar ekenin aityp keletindigin, osy kýsh pen quatty kýshti dinge ainaldyrugha bolatyndyghyn, býkil payghambarlardyng bәri dinsizderdi dindar etkenin, Alla taghala maghan asyl ruhtardy qondyra otyryp, osy sheksiz qasiyetti jetkizuge ýlken quat bergenin, sol - saulyghyma da,  ilimime de jetetindigin, sodan Álippege óristep ketetinim, osynday ilim alghan adamgha ólim úzaq ekendigin;

Jetinshi dengeyde jetinshi ilim din basy ekendigin, Alla Taghalam adam balasyna aldymen Jannatty, sodan song din men midy bergenin, Adam Ata jerge músylman bolyp týskenimen dinning jolyn ýirenbey týskenin, kókten biraq adam týskenin, bir adamgha sansyz din berilmeytindigin,  adam Jannat ýshin jaralghanyn,  bir adamgha bir dindi bergen Qúday sonyng ayaghyn  124 000 payghambardyng ishinen songhy bir-aq payghambarmen bitirgenin, adam joldan tayghannan keyin Jaratqan IYem keshiretinin, qaytadan Jannatqa joldy beretindigin, «Kitaptyng súltany Qúran, kiyimning súltany - Iman kiyimi»- ekendigin, Iman kiyimi adamnyng boyyndaghy ar úyatty oyatatynyn, ar úyat oyanghanda aldymen Alladan úyalatynyn, Iman kiyimi ózimen ózi sening boyyndaghy qasiyetindi kýsheytip Allany moyyndatatynyn, eng birinshi Jannatqa jol әiel balasyna da, er adamgha da iman kiyimi ekenin,  ol kiyimdi kii qiyn tuatynyn, Allanyng aldynda úyalu qasiyetin kóteretin kiyimdi kii jay kiyimge qaraghanda qiyndau ekenin, al biraq kiyip alu, kiyip Jannatqa baru onay ekenin, sebebi adam Jannattan kelgenin, Iman kiyimi basqa kitaptardan da birinshi túratyndyghyn, sebebi kitaptan búryn denening kelgendigin, Iman kiyimi ruhty saqtaytynyn, imannyng iyesi – Alla, dinining aty – Islam, túratyn jeri – Jannat ekenin, Iman - dozaqqa barmaytynyn, Ghalymdar ilim qualap, ilim turaly aitatynyn, biraq ózine sol jaghdaydy jasamaytynyn, Alla sheksiz bolghandyqtan - ilim sheksiz ekendigin,  ilim adam boyyna qorqynysh tudyratynyn,  әrkim óz últynyng qadyr qasiyetin ústana bilui kerektigin, últ mәselesi de Alla taghaladan qoyylghan ýlken tәrtip ekendigin, bir últtan tuylyp basqa últ bola almaytyndyghyn, últtyq belgi әrkimning qanynda túratyndyghyn,  Alla Taghala ol últqa tәn nәrseni qanymen bergendigin, Últtyq iydeya – halyqtyng ózi jayly oilauy emes, Qúdaydyng halyq jayly oilauy ekendigin,  Últqa baghynbaytyn dýnie ýsheu aq;  - din, Jannat, my ekendigin, búlar Allanyng әmirimen jýrui tiyistigin, barlyq últtyng baratyn jeri – Jannat, bәrining oilanatyny bireu-aq – miy ekendigin, osynyng bәrin saqtaytyn  últtyq tәrtip ekendigin, Últtyq tәrtibing miyng men tiline baghyshtalghan bir Alla aitqan dinine baghyshtalghan bolmasa ol últ qúritynyn, Alla ony kókten qúrtatynyn, joq qylatynyn, óshiretinin, dozaqqa salatynyn,  últ mәselesin dúrys qabyldap, din mәselesinde dúrys ústanbasan,  adamy qasiyetten ketetinindi jetkizdi.

Alla taghalam býgingi kýnge deyin, osy kitap qalamgha týskenge  deyin, bermey túrghan habardy maghan berip jatqan bolsa, Jaratqan IYem ózi tandaghan adamyna, últyna berip jatqanyn, búl tek maghan emes ózge de últtargha qatysty berip jatqan dýnie ekenin, óitkeni bәrining ústanatyn joly, dini bireu – Islam ekenin, kitap  Álem halqyna búiyrtylyp tapsyrylyp jatqanyn, últpen últ bir birin syilauy kerektigin, birine biri ýstemdik jasamauy kerektigin, onday jaghday dinderin búzugha alyp keletinin, Alla óz dinin búzdyrtpaytynyn, bir-aq kýnde dindi tartyp alatynyn, ilim sonynda Alla taghala  búl kitapty maghan túmar, at qylyp bergenin, Túlpar qylyp berip mingizip dinning joly qylyp salghanyn sýiinshiledi.

Osylaysha  berilgen búl jeti ilim - Dinning qarapayymdylyghyn, Islamdy ústanuymyz kerektigin, onyng óz boyymyzda barlyghyn, qajetimizdi Tәnirden súrap alyp baqytty bolatyndyghymdy ýiretti. Osy kitap býkil últ  iyesine, Jannatqa jol bolyp qalatyndyghyn jetkizdi.

(Jalghasy bar)

Baqtybay Aynabaekov,

Ilimshi –jazushy

Abai.kz

2 pikir