Abai.kz  saytynda ótken júmada jariyalanghan «Baz keship ketking keledi» súhbatynyng әn-rezumesi retinde berilgen aqyn Ibragim Isanyng ólenine jazylghan Qadyrghaly Kóbentaydyng oryndauyndaghy «Elge sәlem» әnin búryndary estigenimizben, búl joly, erkimizden tys on qaytara tyndaghanymyzdy angharmadyq. Bәlkim, qazirgi uaqytta ózimiz de júmys babymen elden, jerden jyraqta, ózge memlekette jýrgendigimizden bolar, kónil kýiimizding pernesin әn men mәtinning airyqsha ýilesimi bebeuletip túryp alghany bar. Sonyng ýshin de sazdy, tolqyndy, tebirenisti әuenning әserine ene otyryp, onyng mazmúnynan tughan oi-tújyrymdarmen osy әn arnalghan buynmen bóliskendi jón kórdim.

Almatyda bir úly, bolmasa bir qyzy jýrmegen qazaq shanyraghy joq shyghar, sirә. Búl ózi әlemdik tabighy qúbylys. «Aqyndar provinsiyada tuyp, Parijde óledi»-ni aitqan biz emes, fransuz júrty. Óitkeni últ bolyp, eldigin ornatyp, endigi onyng mәrtebesin asyryp, yqpalyn arttyrudyn, sayasy tilge salghanda halyqaralyq qoghamdastyqtyng bir mýshesine ainaludyng kózge kórinbeytin maqsat-mýddesi elding týkpir-týkpirinen eseygen úl-qyzdarynyng «ketigin tauyp qalanu» ýdesinde bәrine ortaq, bas qalagha bet alyp, boyyndaghy bilim-biliktiligin, qabilet-qarymyn jýzege asyrugha úmtylatyny tabighy qúbylys bolsa kerek. Alayda tughan úyadan týlep úshqan balapandy nebir qauip-qaterding kýtip túratyny siyaqty, auyldan astanagha attanghan bozbala men boyjetkendi aldynan qúshaghyn jayyp eshkimning kýtip túrmaytyny ayan. Onyng ýstine elding egemendikke jetkenine deyin qazaqtyng qalalary qatygez de jat pishinge enip, qazaqtyng ózin ózekke teuip túrghany keshe ghana. Sondyqtan olardyng bәri, shyntuaytyna kelgende, jalghyz ósken shynarday, ókinishin shygharmaytyn ahualgha tap bolady. Kóz aldynda jusany men juasy búrqyraghan shaghyn auylda әrbir adamy, aulasy, tau-tasy, ózen-suy tanys, ystyq hәm meyirimdi mekeninde tabany jer ýstinde nyq túrghan onyng endi ýlken, bóten, bәsekeli әlemge kelip týskende, arman-qiyaldyng jeteginde jýrgen kezdegi alyp úshqan kónili basylyp, jany jýdey bastaydy. Dәl osy kezenderde eng myqty degen týlekting ózi janynda dayyn tiregi bolmaghandyqtan, jýregi shytynap, saghynyshynyng syzyghy terendey týseri kәmil. Biraq alghashqyda  qansha jol tapay, sharshanqyrap, shashylsa da, kónil-kýiin bayqatpauy kerek. Sәl bosasa, saghy synsa, sonau múny bәri tanityn auyl-aymaq adamdarynan, nemese birazy ózi siyaqty osy qalada jýrgen qúrbylastarynan úyat. Betin aulaq qylsyn, erteng әke-sheshening betine salyq týsiruing de onay.

Keyde oilaysyn, al bar mún-sherin, arman-maqsatyn aq qaghazgha aqtarghan aghalarynnyng kitaptary oghan qapysyz kóz jetkizedi, dýniyedegi eng ýlken, eng teren, bәlkim, mәngilik saghynysh – auyl balasynyng saghynshy bolsa kerek. Óitkeni auyl balasy ghana shyr etip dýniyege kelgen, sezim-týisigi qalyptasqan, on-solyn bilip, eseyip, er jetip, endi tanyp bildim-au degen dýnie jaratylysyn jalqy sәtte tastap shyghugha mәjbýr. Búdan keyingi ghalamnyng barshasy, tipti, ol tabys pen mansapqa, bәlkim ataq-pen abyroygha jetkizse de, jan-dýnie tórinen, jýrek týbinen oryn ala almaytyn jat dýnie bolyp qala bermek. Sol ýshin de ol Almatyda, meyli Londonda, simay-aq jýrmek, qara shanyraqtyng týtinin, qara shәinekting qonyr shayyn, qara domalaqtardy qimay-aq jýrmek. Sәtin salsa, býgin úshyp barugha dayyn, iә mәsele sol sәtin sala bermeytininde ghoy. Keyde jýrerge jol tappay, qysqa jir kýrmeuge kelmey qalsang da, kónil-kýiindi bayqatpauyn, jә, qiramauyng paryz. Kýz kórgen japyraqtay, jýdegen janyna jylu izdeuden qayyr joq, óitkeni ony bәribir tappaysyn. Nege deseniz, aralasyp syilasatyn dosynnyng bәri alghashqy әserde myqty kóringenimen, anyghynda olar da tiri jangha tirshilik dep jýrgenderdin, jalyna qong bitkenning ózinde «baylyq- bir júttyq», bolmasa «kóp asqangha bir tosqan» sanatyndaghylar qatarynda, anyghy – olar da jalghyz!

Álbette, adam alasy ishinde, jyltyraqtyng sonynan ketip, ruhani, adamy úghymdardan aiyryla bastaghan órisi bóten, sózi daraqy, kýlkisi qatty jabayy ortanyng oryna týseip ketetinder de jeterlik, endeshe sen ishuge bolmaytyn ortada angharmay qyzyp qalsan, ókinishting ýlkeni sol boluy da jazmysh. Óitkeni, bolmysyng bólek bolghandyqtan, baylyq penen mansaptyng qúlyna ainalatyn quys-keude pendelerding dengeyine týsip qaludan jýreginde óshpeytin syzyq qaluynan saqtanu qiyn.

Óz-ózinen baylanghan osynau ótpeli úrpaqtyng әr kýn sayyn, әrdayym jolgha qarap oilanyp otyruy haq. Al, sol joldardyng birde qiyagha bastap, birde qúzgha saluy da Jaratushynyng ghana yqtiyarynda. Búl әnning kózge jas aldyratyny da sodan...

Múhtar Kәribay

Abai.kz