Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3710 0 pikir 1 Qarasha, 2010 saghat 07:26

«Qazaqstan tәuelsiz bolghanmenen, qazaq әli tәueldi…»

Ýkimet qanatynyng astyna alyp, qamqorlyq tanytyp jatqan aitysty kórdik. Qazaq biyligining josparyna sәikes, aitys jylyna eki ret ótip túratyn bolypty. Áueli, audan, oblys, qala dengeyinde aitystartar úiymdastyrylyp, odan oza shapqan aityskerler astanamyz Astanadadaghy qortyndy aitysqa qatysady. (Oy, Alla-ay, osy bizding ýkimetting de oilap tappaytyny joq). Jospar boyynsha, jeksenbi kýni Almatyda qalalyq aqyndar aitysy ótti. Memlekettik aitysty tamashalaghan kórermender jәne aityskerlermen ýziliste az-kem shýiirkelestik.

Kórermen aitady: osy ghasyrdyng basyndaghyday dýrkiregen, eldin, jerding taghdyryn óleng sózge qosqan, biylikting ozbyrbylyghyn, qazaqtyng basyndaghy kem kýnin jyrlaghan aqyndardy saghyndyq. Býgingi aqyndar da aituday-aq aityp jatyr. Biraq bayaghyday qaydan bolsyn deydi.

Al, aitysty memleket qamqoryna alghanyna kórermenning kónili alan. Óitkeni, el aqyndardyng auzynan estigisi keletin býgingining shyndyghy endi aqyndardyng ishinde ólip ketedi dep otyr. Kempir aralasqan ertegi onbaydy degenge sayady.

Al, aityskerler aitady: biylikting aitysty qolgha aluy erkin sózge, dala demokratiyasynyng aighaghy atanghan aitystyng ayaghyna túsau salatynyn sózsiz deydi. Biraq aqyndardyng irkilip qalghan jeri joq degendi de qosyp qoyady.

Ýkimet qanatynyng astyna alyp, qamqorlyq tanytyp jatqan aitysty kórdik. Qazaq biyligining josparyna sәikes, aitys jylyna eki ret ótip túratyn bolypty. Áueli, audan, oblys, qala dengeyinde aitystartar úiymdastyrylyp, odan oza shapqan aityskerler astanamyz Astanadadaghy qortyndy aitysqa qatysady. (Oy, Alla-ay, osy bizding ýkimetting de oilap tappaytyny joq). Jospar boyynsha, jeksenbi kýni Almatyda qalalyq aqyndar aitysy ótti. Memlekettik aitysty tamashalaghan kórermender jәne aityskerlermen ýziliste az-kem shýiirkelestik.

Kórermen aitady: osy ghasyrdyng basyndaghyday dýrkiregen, eldin, jerding taghdyryn óleng sózge qosqan, biylikting ozbyrbylyghyn, qazaqtyng basyndaghy kem kýnin jyrlaghan aqyndardy saghyndyq. Býgingi aqyndar da aituday-aq aityp jatyr. Biraq bayaghyday qaydan bolsyn deydi.

Al, aitysty memleket qamqoryna alghanyna kórermenning kónili alan. Óitkeni, el aqyndardyng auzynan estigisi keletin býgingining shyndyghy endi aqyndardyng ishinde ólip ketedi dep otyr. Kempir aralasqan ertegi onbaydy degenge sayady.

Al, aityskerler aitady: biylikting aitysty qolgha aluy erkin sózge, dala demokratiyasynyng aighaghy atanghan aitystyng ayaghyna túsau salatynyn sózsiz deydi. Biraq aqyndardyng irkilip qalghan jeri joq degendi de qosyp qoyady.

Endi, Almatyda ótken aqyndar aitysyna keleyik. Jambyl atyndaghy filormoniya zaly kórermenge lyq toldy. Aqyndar baryn salyp baqty. Qyzyq bolghanda, qalalyq әkimshilik ózi úiymdastyrghan aitystyng әdilqazylar qúramyna ózining kishkentay sheneunikterinde engizipti. Arda ónerge әdil tóreligin aitatyndardyng arasynan qalalyq әkimshilikting biz tanityn eki birdey ókili Mamay Ahet pen Kenjehan Matyjanov otyrdy. Rinat pen Aybek aqyndar Dosqaliyevting jayyna qaray oiysyp, býgingining naqty jaghdayyn jyrlamaqqa bet búrghany sol edi, qazylar alqasyndaghy әdil tórening biri Ghalym Jaylybay «uaqyt bitti» dep aqyndardyng auzyna biylikting qaqpaghyn qoydy. Osy jerde Jýrsin Erman «negizigi uaqyt ayaqtalmasa da, men eshnәrse jasay almaymyn. Býgingi qazylardyng arasynda әkimshilikting adamdary otyr», dep qoyyp qaldy. Búdan keyingi jerde qazylar, (әdil degen sózdi qosugha ynghaysyzdanyp otyrmyz) abyroy bolghanda aitysty jol ortadan toqtatqan joq. Aqyndardynda memlekettik aitysqa eti ýirene bastaghan-au deymin, ortadan jol tauyp ketip jatty. Biraq, qazaq jayyn aitpay qalghan aqyn bolmady. Alashtyng halin astarlap bolsyn әiteuir, elge jetkizdi. Kórermende aityskerlerin birtýrli ayaushylyqpen «jogharygha jaqpaytyn bir nәrseni qoyyp qalyp, myna bala bәrin býldirip almasa boldy» degen synayda tyndaghanday әser qaldyrdy.

Sóitip, úly daladaghy erkindiktin, demokratiyanyn, sóz bostandyghynyn, sózge toqtaytyn biyik mәdeniyetting jasampaz ýlgisi bolyp kelgen arda óner aitystyng da biylikting toryna týskenin kórdik. Aytys pen hayuanttar baghyndaghy arystannyng halinde aiyrma qalmay barady-au osy...

Aytpaqshy, aityskerlerding biri «Qazaqstan tәuelsiz bolghanmenen, qazaq әli tәueldi...» dep jyrlaghany esimizdi qalypty...Teginde osy sózding jany bar...

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543