Biylghy jyly arheologtar Almaty qalasyna qarasty Úljan yqshamaudanynan IV ghasyrgha jatatyn Saq qorghanyn tapty. Qazba júmysyn Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng qyzmetkerleri jýrgizdi. Almaty qalalyq Mәdeniyet departamenti qazba júmysynyng sәtti jýruine septigin tiygizdi. Qorghandaghy qazba júmystary qalalyq Mәdeniyet departamenti men Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng birlesken «Úljan» yqshamaudanynan tabylghan saq qorghanyndaghy arheologiyalyq qazba júmystary» atty arnayy baghdarlama  ayasynda jýzege asty. Qorghangha Úljan yqshamaudanynyng aty berildi.  
Búl Almaty qalasy aumaghynan tabylghan alghashqy qorghan emes. Búghan deyin qalamyzdaghy «Aqsay» yqshamaudanynan qola dәuirine jatatyn týie mýsini, «Samal-1» yqshamaudanynan b.e.d. IV ghasyrgha jatatyn (Qola dәuiri) sadaqshylar beynelengen shaghyn kólemdegi metall jәne Telekeshen manynan b.e.d.IV ghasyrgha jatatyn diyirmen tastary tabylghan bolatyn. Almaty qalasynyng batysyndaghy 44 shaqyrym jerdegi Qarasay audanynyng aumaghyndaghy Maybúlaq aimaghynan jәne onyng ontýstik batysyna  qaray eki shaqyrym jerdegi Qarghaly aimaghynan búl ónirlerde ómir sýrgen alghashqy adamdardyng meken-jaylary tabylyp, últymyzdyng bay mәdeny múrasynyng qataryn tolyqtyrdy.

Biylghy jyly arheologtar Almaty qalasyna qarasty Úljan yqshamaudanynan IV ghasyrgha jatatyn Saq qorghanyn tapty. Qazba júmysyn Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng qyzmetkerleri jýrgizdi. Almaty qalalyq Mәdeniyet departamenti qazba júmysynyng sәtti jýruine septigin tiygizdi. Qorghandaghy qazba júmystary qalalyq Mәdeniyet departamenti men Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng birlesken «Úljan» yqshamaudanynan tabylghan saq qorghanyndaghy arheologiyalyq qazba júmystary» atty arnayy baghdarlama  ayasynda jýzege asty. Qorghangha Úljan yqshamaudanynyng aty berildi.  
Búl Almaty qalasy aumaghynan tabylghan alghashqy qorghan emes. Búghan deyin qalamyzdaghy «Aqsay» yqshamaudanynan qola dәuirine jatatyn týie mýsini, «Samal-1» yqshamaudanynan b.e.d. IV ghasyrgha jatatyn (Qola dәuiri) sadaqshylar beynelengen shaghyn kólemdegi metall jәne Telekeshen manynan b.e.d.IV ghasyrgha jatatyn diyirmen tastary tabylghan bolatyn. Almaty qalasynyng batysyndaghy 44 shaqyrym jerdegi Qarasay audanynyng aumaghyndaghy Maybúlaq aimaghynan jәne onyng ontýstik batysyna  qaray eki shaqyrym jerdegi Qarghaly aimaghynan búl ónirlerde ómir sýrgen alghashqy adamdardyng meken-jaylary tabylyp, últymyzdyng bay mәdeny múrasynyng qataryn tolyqtyrdy.
Ghalymdardyng aituynsha, Maybúlaq angharynyng 150-200 metr zangharynda ómir sýrgen adamdar túraghy tas dәuirine túspa-tús keledi. Búl jerden qola jәne temir dәuirlerinde adamdar paydalanghan kýndelikti tútynu búiymdarynyng da qaldyqtary tabylghan. Enbek qúraldarynyng 75 týri sonyng aiqyn dәleli. Búl bir ghana Almaty qalasynyng tónireginen tabylghan dýniyeler. Respublikamyzdyng ózge de ónirlerinen tabylghan, últtyq sanamyzdy janghyrtugha ýles qosyp jatqan tarihy jәdigerlerimiz turaly sóz qozghasaq, ol óz aldyna tausylmaytyn ýlken әngime.

Úljandaghy qorghan – Almatynyng anasy
Almaty qalasy tónireginen tabylghan tarihy jәdigerler neni aighaqtaydy? Tarihshylardyng sózine sensek, shahar aumaghynan tabylghan kóne arheologiyalyq qazbalar qala tarihynyng mynjyldyqtar kezeninen ary asatynyn dәleldeydi. Búl Almaty topyraghynda tas ghasyry kezeninde alghashqy adamdardyng ómir sýrgenin әigileydi. Aqiqaty, búl Almatynyng arghy tarihynan syr tartatyn maghlúmattar. Al qalanyng tól tarihy qansha jyl degenge keletin bolsaq, onyng mynjyldyqtargha úshtasyp jatqanyna shýbә keltirmeymiz. Alayda Almatynyng tarihyn Vernyy bekinisinen bastap, shahardyng 150 jyldyghyn toylamaq bolghan әldekimderding kózdegeni de týsinikti. Bәrine de uaqyt emshi. Tasqa basylghan tarih – búltartpas shyndyq. Almaty tarihy da mynjyldyqtargha qol sozghan, tasqa basylyp, topyraqqa bәdizdelgen búltartpas shyndyq. Almaty tarihy mynjyldyqtardan asady. Arheologiyalyq qazbalar: qorymdar, qorghandar, týrli tarihy jәdigerler Almaty tarihyn taygha tanba basqanday aiqyndap berdi. Qazaqtyng mandayyna bitken úly ghalymy Shoqannan bastap, әigili tarihshy Bartolid, belgili shyghystanushylar Radlov (1862 jyly Almaty tónireginde arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizgen) pen HIH ghasyrdyng 70-80 jyldarynda Almatyny arnayy zerttegen Pantusov tarihta Almaty atty qala bolghanyn shegelep aityp, enbekterinde jazyp ketti. Sóz joq, múnyng bәri Almaty tarihynyng terende jatqandyghyn shýbәsiz aighaqtaydy. Úljan yqshamaudanynan tabylghan Saq qorghany da Almaty tarihynyng terende jatqanyn taghy bir pash etip túr.  

Erte temir dәuirining múrasy

Úljan qorghany Almatynyng soltýstik-batys bóliginde ornalasqan Ýlken Almaty ózenining ong jaq jaghalauynan tabyldy. Búl – qorghannyng jaghrapiyalyq orny. Arheologtar «Úljan» yqshamaudanynan tabylghan qorghandy saq dәuirine jatqyzady. Eskertkish ózine bes ýlken qorymdy biriktirip otyr. Soltýstikten ontýstikke qaray sozylyp jatqan Úljan qorghanynyng biyiktigi – 5-7 metr, diametri – 60 metr topyraq ýiindisinen qúralghan. Arheologiya úghymdaryna úshtastyryp aitsaq, qorghannyng anyqtalghan kólemi: h ═ 5 382 m; d 60 m. Eskertkishting ornalasqan jeri apatty jaghdayda bolghandyqtan bastapqyda nysannyng kólemi (diametri) men biyiktigin aiqyndau qiyngha soqty. Qorghan tabylghan jerdegi búzylghan ýy qúrylystary men kóshe tósemderi ýiindini qazugha kedergi keltirip, júmystyng jýruin kesheuildetkenin de aita ketken oryndy. Alayda múnday kedergilerge qaramastan arheologtar qazba júmysyn sәtti jýrgize bildi. Bir tanqalarlyghy, qorghan payda bolghannan bergi tip-tik qalpyn saqtap, býginge kýnge deyin bastapqy qalpyn joghaltpay jetken eken. Qorghan tabylghan «Úljan» yqshamaudanynyng túrghyndardyng aituyna qaraghanda, ýiindining syrty krepiadamen (Krepiada – tau etegine ornalasqan ýiindini qorshaghan iri tastar tizbegi. Qorghannnyng konstuksiyasy Euraziya dalasyndaghy erte temir dәuirindegi keng taraghan ýlgige jatady – A.Q.) qorshalghan jәne onyng ishinde sharuashylyqqa qajetti zattar joghalghan, tonap alynghan. Eng bastysy, búl saq qorghany qatpar-qatpar tas qabattarynan qúralghan jәne ýiindining jogharghy jaghyn tútastay tas qabattary jauyp jatqandyghymen erekshelenip otyr. Úljan qorghany tek birtekti topyraq ýiindisi ghana emes, anyqtalghan qaghidalargha negizdelgen tútastay arhiytekturalyq keshen. Tarihshy ghalymdar osynday pikirdi nyq ústanyp otyr.

Múnda da tonaushylyqtyng izi bar

Ókinishtisi, arheologtar qabirdi ashu kezinde qorghannyng tonalghanyn anyqtady.  Bir qyzyghy, tonaushylar ýiindi tóbe ortalyghyna tikeley (vertikalidi) shúnqyr arqyly emes, ontýstik bauray arqyly qysqa diagonalidik tar jol, shaghyn tesik arqyly kelgen. Qorghan ishinen shashylghan adam men januarlardyng sýiekteri, qysh ydystardyng qaldyqtary jәne altynnan qúiylghan әshekey búiymdary tabyldy. Bir aita keterligi, qabir syrtyndaghy ontýstik jәne soltýstik topyraq ýiindileri arasynan da adam sýiekteri úshyrasqan. Búl jerde adamnyng bas sýiegi men qabyrghasy bir jerden, qol sýiekteri basqa jerden tabyldy. Bir qyzyghy, qorghannan tabylghan qol sýiegi (shyntaqtan tómen) anatomiyalyq tәrtipte it túqymdas januardyng bas sýiegining ýstinde jatqan kórinedi. Eger búl sýiekter qorghan ishindegi marqúmnyng sýiekteri bolsa, onda qabir ólikting әbden shirip bitpey jatyp tonalghandyghyn anyqtaydy.

Múralar. Skanvordtyng arghy atasy

Al qorghannan tabylghan keramikalyq búiymdar birneshe ydystardyng ýzindisinen qúralghany anyq kórinedi.  Olardy eki topqa bólip qarastyrugha bolady:
1) Jan-jaghynan alyp qaraghanda shaghyn kólemdegi iyilgen qabyrghagha úqsaytyn qara-qonyrqay týsti jyltyraq, júqa býiirli ydystar.
2) Qyzyl kirpish týstes ýsh týrli ydystar. Olardyng synghan jerlerinen súrghylt týsti kvarsetting qosyndysy anyq bayqalady. Úsaqtalghan qysh ydystardyng bir bóligi boyalmaghan, órnektelmegen bolsa, endi bir jaghy aq týspen boyalghan eken. Osy jerden týrli boyaumen әrlengen qabyrghalar tabyldy. Sonday qabyrghalardyng birinde túiyqtalghan ýsh qatar jolaq bederlenipti. Úljan qorghanynan tabylghan tamasha zattardyng ishinen 16 týrli altyn jalatylghan, metalgha ang beyneleri oiylyp jazylghan búiymdardy erekshe ataugha bolady. Arheologtar olardy 4 týrge bólip qarastyrady:
1) Búghynyng basy beynelengen júqa metal (3 dana).                         
2) Taueshkining basy beynelengen júqa metal(8 dana).
3) Qús beynesi bederlengen (2 dana).
4) Teng jaqty ýshbúryshqa úqsas eki jerinen tesilgen, bet jaghyna oiylyp jazylghan kvadratty júqa metal. Búiymdardyng alghashqy eki ýlgisi saqtardyng klassikalyq ang stiylinde jasalghan. Búl Euraziya dalasy kenistigindegi kóshpendilik ónerding syry men qyryn andatady. Júqa metalgha qashalyp salynghan búghynyng bastary óz dәuirinde saqtardyng «basqatyrghyshy» bolghan sekildi. Sebebi, biz búl júqa metaldan bir qaraghanda búghynyng basyn kórsek, tipti jaqyndap kóz salghanda sol bastan taghy da mýiizdi búghyny angharamyz. Barlyq altyn әshekey búiymdar qabirding (óliktin) tonalghan kezinde qoldy bolghan kebinge tigilgen eken. Sóz joq, qazba júmysy kezinde tabylghan zattar kezinde tonalghan bay qabirding qúndy búiymdarynyng bir bóligi ghana. Qorghannyng auqymdylyghy, kólemi men kýrdeliligi, ol jerden tabylghan zattar jerlengen adamnyng joghary mәrtebege layyq, auqatty jan bolghandyghyn aighaqtaydy. Onyng saq qoghamynda, memleketting qalyptasu tarihynda ózindik orny bolghany da aiqyn angharylady.

PS.Qazirgi uaqytta Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng qyzmetkerleri Úljan qorghanynan tabylghan materialdargha saraptama jasaumen ainalysyp jatyr. Tarihshylardyng endigi mindeti – kóne tarihymyzdan syr beretin qúndy múrany ghylymy ainalymgha engizu, tarihy qúndylyqty keleshek úrpaqqa úlyqtau.

Karl Baypaqov, Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng diyrektory:
– Almaty saqtardyn, saq taypalarynyng ejelgi mekenderining biri. Búl jerde saqtardyng odaghy, saqtardyng memleketining bir bóligi boldy. Býgingi tabylyp jatqan týrli qorghandar men qorymdar sol saqtardiki. Ókinishke qaray olardyng kóbi qiratyldy, joyyldy. Qúrylystardyng boy kóteruine baylanysty basqa jaqqa әketildi. Solardyng biri, Almaty territoriyasynda saqtalghan – Úljan qorymy. Búl da saqtardyng ýlken qorghandarynyng birine jatady. Biz búl qorghandy onyng ýstine túrghyzylghan ýilerge qaramastan qazyp aldyq. Arhelogtar mindeti – múnday qúndy múralardy saqtau, ghylymy negizdeme jasau. Biylghy jyly qalalyq әkimdikten qarjy bólinip, qazba júmystary sәtti jýrgizildi. Bir ókinishtisi, qorghan tonalghan eken. Alayda búl qorghandy mәdeny múramyzgha qosylghan qúndylyq dep tanugha tolyq negiz bar. Búl jay ghana ýiindi emes, tútastay arhiyterturalyq nysan. Búl óner tuyndysy. Tarihtan mәlim, saqtar ýy saludy mengergen. Búl – sol saqtar ónerining tuyndysy. Qorghannan altyn әshekey búiymdary tabyldy. Búl búiymdar b.e.d. 4 mynjyldyqqa jatady. Úljan qorghanyna qazba júmysty kelesi jyly jalghastyratyn bolamyz. Múnday qorghandar qala aumaghynda әli de bar. Sony tabuymyz kerek, múqiyat zertteu qajet.
Saqtar – Almaty tarihynyng bir bóligi ghana. Almaty – sauda-sattyq ordasy bolghan, tóniregi tórt týlikke tolghan, óz biyligi, óz bii bolghan quatty shahar. Ótken tarih osylay sóileydi. Almatynyng tarihy eng kem degende myng jylgha para-par. Búghan Almaty aumaghynan tabylghan qorymdar, qorghandar taygha tanba basqanday dәlel.

«Almaty Aqshamy», №139 (3771), 2006 jyl, 2 jeltoqsan.