Baqyt BAYYShOV, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng oqytushysy, tarih magistri

Biz qarastyryp otyrghan kezendegi Aqtóbe ólkesindegi tәrkileu jәne újymdastyru júmystary­na baylanysty jaryq kórgen әdebiyetterdi eki top­qa bóluge bolady. Birinshi topqa - 1920-1930 jyl­dardaghy tәrkileu jәne újymdastyru mәselelerin respublikalyq dengeyde jazghan zertteuler. Búl rette bizge ghylymy qyzmeti Kenes ýkimeti kezine sәikes kelgen ghalymdarymyzdyng enbekteri ýlken kómegin tiygizedi. Sonday enbek avtorlarynyng biri - Teljan Shonanúly qazaq dalasynda tәrkileu, újymdastyru júmystarynyng jýrgiziletindigin, onyng qanday maqsat kózdeytindigin 1923 jyly-aq boljap, qaghaz betine týsirgen. Onda: «Kenes ýkimeti qazaqty tynyshtandyryp, juasytu ýshin, bildirtpey birte-birte qazaqtyng kýshi men baylyghynyng qory - maly men jylqysyn azaytu, kemitudi kózdeydi, yaghny qazaqtyng maly kemip, jarly bolsa, bizge qauipsiz bolady. Qazaq sonda ghana amalsyz tynyshtalady degen sayasat ústanady», - delinedi (1).

Baqyt BAYYShOV, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng oqytushysy, tarih magistri

Biz qarastyryp otyrghan kezendegi Aqtóbe ólkesindegi tәrkileu jәne újymdastyru júmystary­na baylanysty jaryq kórgen әdebiyetterdi eki top­qa bóluge bolady. Birinshi topqa - 1920-1930 jyl­dardaghy tәrkileu jәne újymdastyru mәselelerin respublikalyq dengeyde jazghan zertteuler. Búl rette bizge ghylymy qyzmeti Kenes ýkimeti kezine sәikes kelgen ghalymdarymyzdyng enbekteri ýlken kómegin tiygizedi. Sonday enbek avtorlarynyng biri - Teljan Shonanúly qazaq dalasynda tәrkileu, újymdastyru júmystarynyng jýrgiziletindigin, onyng qanday maqsat kózdeytindigin 1923 jyly-aq boljap, qaghaz betine týsirgen. Onda: «Kenes ýkimeti qazaqty tynyshtandyryp, juasytu ýshin, bildirtpey birte-birte qazaqtyng kýshi men baylyghynyng qory - maly men jylqysyn azaytu, kemitudi kózdeydi, yaghny qazaqtyng maly kemip, jarly bolsa, bizge qauipsiz bolady. Qazaq sonda ghana amalsyz tynyshtalady degen sayasat ústanady», - delinedi (1).

Újymdastyrugha baylanysty Kenes ýkimeti kezinde ghalym S.B.Bәiishev kóptegen zertteuler jýrgizip, onyng qorytyndylary men jýrgizilu barysyna markstik- lenindik túrghydan bagha beredi. Ghalym osy taqyrypqa baylanysty mәselelerdi «Ocherky ekonomicheskoy istoriy Kazahstana» (2), «Ocherky ekonomicheskoy istoriy Kazahskoy SSR» (3), «Voprosy sosialino-ekonomicheskogo razvitiya Sovetskogo Kazahstana» (4), «Pobeda sosializma v Kazahstane (Ocherky po teoriy y istoriy voprosa)» (5) enbekterinde qozghap ketken. Sonymen qatar, Ke­nes ýkimeti kezinde jaryq kórgen A. Túrsynbaevtyn «Kazahskiy aul v treh revolusiyah» enbeginde (6) Qazaqstandaghy auyldardy jedel damytu júmystary jóninde aitylady. Biraq búl júmystardyng kó­lenkeli jaqtaryna mәn bermeydi, kerisinshe na­sihattap, A.Baytúrsynov siyaqty ziyalymyzdy bur­juaziyalyq últshylgha teneydi (7) jәne «Qazaq­stan­daghy auyl sharuashylyghyn újymdastyru barlyq elimiz (Kenes Odaghy-avt.) boyynsha jýrgizilip jatqan újymdastyru júmystarynyng qúramdas bir bóligi bolyp tabylady jәne ol sosialistik qúrylystyng ortaq zandylyqtaryna sýienip jýr­gizilude», - dep, újymdastyru siyaqty qazaq halqy­na nәubet әkelgen sharalardy madaqtay týsedi (8). Búl enbekterde respublikadaghy újymdastyru júmystary tynghylyqty týrde zerttelgenimen, búlardyng bәrinde de búl júmystar syny kózben qarastyrylmaghan jәne de markstik-lenindik әdis­teme túrghysynan qarastyrylyp, Kenes ýki­metining sayasaty nasihattalghan. Búlar әriyne, sol zamannyng talabynan jәne әmirshil-әkimshil jýiening yq­palynan tuyndaghan nasihat sózder ekendigi dau­syz. Negizinen, 1930-1935 jyldardan bastap-aq Qa­zaqstannyng ghalymdary ortalyqtan bilim alyp, olardyng erkin júmys isteuine mýmkindik berilmegen siyaqty (9).

Bizding zertteuimizding keybir aspektilerine, naq­tylay aitsaq jogharyda aitylghan újymdastyru, tәrkileu mәselelerine tәuelsizdik alghannan keyin qalam tartqan tarihshylardyng ishinde M.Qozybaev, T.Omarbekov, M.Qoygeldiyev, jәne M.Sydyqovtyng enbekteri búl mәselening tarihnamasyn manyzdy derektermen tolyqtyra týsedi. M.Qozybaev ózining «Aqtandaqtar aqiqaty» atty enbeginde IY.V.Stalin men Sh.IY.Goloshekinning Qazaqstanda jýrgizgen «Ki­shi Qazan» sayasatynyng zardaptaryn aita kele «ta­rihymyzdy «aqtandaqtardan» aryltu býgingi tan­da airyqsha manyzdy, asa qajettiligine birimiz de kýmәndanbaytyn biregey mindetter bel ortasynan oryn alady. Tarihtyng uaqyt tabynan sarghysh tart­qan paraqtaryna janasha kózqaraspen kóz jýgirt­kende, sol kezenderding orny tolmas ókinishti oqighala­ry­na býgingi talap biyiginen bagha bergende, biz sol tariyh­ta azdy-kópti beder qaldyrghan jeke adamdardyng úr­paq aldynda jauapkershiligin de jadymyzdan shygha­rugha tiyisti emespiz», - dep tarihshylardyng aldyna jana mindetter qoyady (10). M. Qoygeldiyev pen T.Omarbekov birigip jazghan «Tarih taghylymy ne deydi?» atty enbekte qazaqtardyng «Kishi Qazan» iydeyasyna qarsylyqtaryn egjey-tegjeyli sipattaydy. Sonyng bir mysaly retinde qazaqtyng sayasy qayratkeri S. Sәduaqasovtyn: «Kenes ýkimeti qazaq auyly әli soqqy, Oktyabrding qysymyn kórgen joq, sol búrynghy kýiinde. Qazaq auyly revolusiya kezindegi orys qalasy kórgen tonaushylyq pen shap­qynshylyqty kórgen emes. Sondyqtan da qazaq ólkesi ýstinen kishkene Oktyabrimen jýrip ótu kerek. Bay­lar bizding kim ekenimizdi bilsin degen sayasat jýrgizip otyr», - degen sózi keltiriledi (11). Al T. Omarbekov óz enbekterinde (12) Qazaqstanda 20-30-jyldary sayasi-ekonomikalyq túrghyda jasalghan zorlyq-zombylyqtardyng sipatyn, oghan alyp kelgen jaghdaylardy múraghat qújattaryna sýiene otyryp, ótkir týrde aitady. Mysaly, ol «20-30 jyldar­daghy Qazaqstan qasireti» atty zertteuinde totalitar­lyq rejim kezindegi Qazaqstandaghy baylardy tәr­kileu men sharualardy kýshtep újymdastyru keze­nine baylanysty ken, mazmúndy tarihnamalyq tal­dau jasaydy (13). Búlardan basqa, osy mәselelerdi janasha túrghydan zerttegenderding ishinen J.Abyl­ghojiyn, K.Búrhanov, T.Súltanov, A.Qadyrbaev, N.Ma­sanov, G. Halidullinnin enbekterin iltipatpen atap ótken lәzim (14).

Al M.Sydyqovtyn «Istoriya naseleniya Zapadnogo Kazahstana» atty enbeginde Aqtóbening guberniya kezindegi demografiyalyq jaghdayy men baylardy tәrkileu sharalary jóninde manyzdy derekter keltiredi (15).

Qazirgi kezge deyin Aqtóbe oblysynyng 1930 jyldardaghy ekonomikalyq, sayasiy-әleumettik túr­­ghy­da damuyn bayandaugha tyrysqan basqa da en­bek­ter jaryq kórdi. Búlardy oblys kóleminde ghana jazylghandyqtan, ekinshi toptaghy enbekter dep qarastyrugha bolady. M.Tәjibaev, E.Saghyndyqov, K.Núrghalymovanyn 1998 jyly shyqqan «Aqtóbe qa­lasynyng tarihy (1865-1991 jj.)», M. Tәjibaevtyng 1999 jyly shyqqan «Aqtóbe oblysynyng tarihy (1864-1991jj.)» atty júmystary osy taqyryptyng tarihy jәne tarihnamalyq manyzdylyghyna ýles qosa alady. Búl enbekterdi tarihnamalyq túrghy­dan taldasaq, avtorlardyng búl taqyrypty jaqsy zerttegendigin, Aqtóbe oblysyna qatysty tarihy oqighalardy retimen bayandaugha tyrysqandyghyn bayqaymyz. Biraq ta búl enbekterding ózinde, әsi­re­se «Aqtóbe oblysynyng tarihy (1864-1991jj.)» at­ty enbekte mynaday birneshe kemshilikter bar. Olar:       1. Atalghan enbekte Aqtóbe ólkesining tarihynda key­bir tarihy manyzdy, qiynshylyq kórgen qazaqtar­dyng qazirgi úrpaqtary ýshin qajetti oqighalargha kóp kónil bólinbegen. Atap aitsaq, 1928 jylghy baylardy tәrkileu jәne jer audarudyng Aqtóbe oblysynda qalay jýrgizilgendigi, 1930-1933 jyldardaghy újym­dastyru nauqany jәne olardyng saldary jәne t.b. 2. Ekinshi kemshilik dep atalghan enbekting atauyn aitugha bolady. Enbek «1864-1991 jyldardaghy Aqtóbe oblysynyng tarihy» dep atalady. Al Aqtóbe ólkesi Zandy týrde «oblys» atauyn 1932 jyldyng 10 nauryzynda alghan(16).

Kórip otyrghanymyzday, jogharydaghy tariyh­namalyq taldau Aqtóbe ólkesi tarihynyn, onyng ishinde, әsirese 1920-1930 jyldardaghy kezenderge baylanysty oqighalardyng jetkiliksiz zerttelgendi­gin kórsetedi. Sonymen qatar, Aqtóbe ólkesi týgel, әsirese, oblys qúrylghannan bergi tarihyn tolyq qamtityn, oghan jan-jaqty taldau jasaghan arnauly zertteuler shyqpaghandyghyn da bayqaymyz. Son­dyqtan da tarihnamalyq sholudan kórinip túrghan­day Aqtóbe oblysynyng tarihyn jýieli, jan-jaqty taldau jýrgize otyryp zertteu qajettiligi óz kezegin kýtip túrghan tyng mәsele bolyp tabylady.

«Qazaq tarihy» jurnalynan