Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Anyq 41247 2 pikir 6 Mausym, 2017 saghat 11:26

Ábu Nasyr әl-Farabiyding izgilikti qogham jónindegi iydeyalary

Memleketti kýsheytip, tәuelsizdikti qorghaytyn qogham qanday boluy qajet? Búghan qatysty adamzat tarihynda Platon, Aristoteli, Ál-Faraby syndy iri oishyldar jauap bergen. Kemenger túlghalardyng izgilikti qogham qúru jónindegi iydeyalary qashanda órkeniyetti memleketting ýlgisi, ólshemi bolyp tabylady.

Adamzat qoghamy qanshalyqty damy bersin, býgingi aqparattyq tehnologiya ýstemdik qúrghan ghasyrda da izgilik, adamgershilik, qayyrymdylyq әleumettik ortanyng terendigin aiqyndap, memleketting bolashaghyn sheshetin qúndylyq retinde ózining tarihtan beri kele jatqan ornyn saqtap qala bermek. Alash ziyalysy Jýsipbek Aymauytov jazyp ketkendey, «Mәdeniyet jýzinde adam balasy qús bolyp úshyp, balyq bolyp jýzip, alysty juyq boldyrudy anyq qalap otyrsa da, birin-biri óltirudi, zorlyghy qiyanaty qalmay otyr. Nege? Adam tәrbiyening qúly bolugha jetpey, әli kýngi tabghattyng qúly bolyp jýrgendigi. Adam balasy tabighatqa qashan qúl boludan qútylady? Anyq aqylgha biyletip jalpy júrt jaqsy tәrbiyeli bolghanda qútylmaq. Adamshylyqtyng tarihyna kóz jýgirtsek, ómir jýzinen mysal qarastyrsaq, ataqty danyshpandardyng pikirin, sózin bayqasaq tәrbie adamdy búzuy, týzeui kórinedi [1.133 b.]. Últ, últ túlghasy, memleket, úrpaqtyng ziyalylyghy, túlghalanuy búnyng barlyghy adam balasynyng ózining bastapqy tabighatynan ruhany dengeyi arqyly ajyrap, últtyq tabighat pen kisilik tabighatty iyelengendigin kórsetedi. Jýsipbek Aymauytovtyng aityp otyrghan tabighaty qorshaghan orta, ata meken tabighaty emes, adamdy tarih pen mәdeniyet ýderisinen bólip alyp túiyqqa tireytin tabighat, yaghny nadandyq.

Qoghamnyng negizi, bolashaghy últtyq tәrbiyege tәueldi, últtyq tәrbie bolmasa qoghamdyq ortada kisilik qalyptaspaydy. Kisiligi joq qogham memleketke, onyng bolashaghy úrpaqqa qajetti qúndylyqtardy bere almaydy, búnday orta tarihtyng boyyndaghy ruhany dýniyelerdi keyingi uaqytqa jetkizuge, memleket mýddesin qorghaugha qabiletsiz keledi. Sondyqtanda órkeniyetti memleketting bet-beynesi onyng mәdeniyeti, әleumettik ortada adam boyynda kislik qasiyetterding oryn aluymen kórinedi. Ál-Faraby jazyp ketkendey, memleketting ruhyn qoghamdaghy adamgershilik, qayyrymdylyq, әdilettilik, shynayylyq, túraqtylyq, izgilik kóteredi, ruhany qúndylyqtary ghana saqtay alady.

Ál-Faraby ózining «Qayyrymdy qala» enbeginde adam tanymynan bastau alyp, onyng qyzmetimen (isimen), ruhany ómirimen jalghasatyn qúndylyqtardy, bilim týrlerin keninen taldaghan. Oishyldyng úghymynsha qoghamnyng beriktigi, túraqtylyghy, kýshtiligi imandylyqtan, jaratylys qúdireti turaly adamzattyng dúrys tanymynan (ilimnen) bastau almaq. Barlyq ghalam, adam balasy ýshin bir ghana mәn, bir ghana negiz bar, ol jaratushy. Ál-Faraby iliminde jaratylys aqiqat, aqiqat turaly dúrys bilim, adam balasynyng jaratylys aqiqatyn dúrys úghynuy Birinshi Túlgha turaly dúrys biliminen kórinendi. Qazaqta, «jalghyzdyq bir Allagha ghana jarasady» degen úghym osydan tusa kerek. Búnyng mәni adam qansha ataqty bolsyn, danyshpan, kemenger, batyr, sәuegey bolsyn, barlyq adamzatty ózine qarata bersin ol adam dýniyeni ózgerte almaydy, tabighatty qayta jasay almaydy, kәrilikti jene almaydy. Sondyqtanda barlyq qúdiret, minsizdik jaratylys iyesining qúdiretine ghana ýilesedi, sol ghana barlyq jaratylystyng iyesi boluymen ghana dara degen úghymdy bildiredi. Ziyaly adam óz zamanynda imandylyghy, diny bilimi, qabileti, tәrbiyesi, adamgershilik qasiyetteri arqyly adamzatqa, últyna, dini men diline dúrys qyzmet etip, úrpaqqa izgiligi mol isterin qaldyra bilse adamzattyq kenistiktegi túlghalyqqa qol jetkizbek, biraq adam qansha kemenger bolsa da Birinshi Túlgha beynesin bile almaydy. Demek qoghamnyn, adamzat qoghamynyn, úrpaqtyng beybit ómirin, izgiligin qalyptastyratyn jalpygha ortaq dúrys bilim, diny sauattylyq jәne parasattylyq. Búlar qashanda adamzattyq mәdeniyet pen órkeniyetting tiregi bolyp tabylady.

«Birinshi Túlgha – barlyq jan bitkenning ómir sýruining bastapqy sebebi. [Jalghyz] sol ghana kemshilikten ada: basqa jan bitkenning bәrinde – Odan basqasynda eng bolmaghanda bir kemshilik nemese birneshe [kemshilik] bar. Al Birinshini [Túlghany] alatyn bolsaq, ol múnday [kemshiliktin] bәrinen ada, óitkeni Onyng tirshiligi kәmil jәne bolmysynda basqanyng bәrinen ozyq, Odan kәmil jetilgen esh nәrse joq jәne odan búryn eshnәrse de bolmaq emes. Búl rette onyng tirshiligi eng mәrtebeli dәrejede әri izge, әri kәmil jetilgen» - dep jazyp ketken Ál-Faraby [2.60 b.]. Adam balasy tarihtyng qaynaghan dәuirinen qansha alystaghanymen ol dinnen, jaratylys aqiqaty turaly úghymnan alystamaydy. Din adamzat balasynyng әleminde, dúrys ómir sýruding jolyn saqtap túru ýshin Jaratylys iyesining adamzatqa salyp bergen tura joly. Osy tura joldyng basynda Birinshi Túlgha aqiqaty qúr payym týrinde emes, aqiqatty bilim, parasatty týsinik, kemel úghym boluy tiyis. Sebebi izgilikti qogham, memleket halyqtyng dúrys diny tanymynan, biliminen shyghyp otyrady. Ál-Farabiyding búl úghymyna Abay ózining Otyz segizinshi qara sózinde bylay dep jauap bergen: "Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sonan qashpaq kerek: Áueli –nadandyq, ekinshi – erinshektik, ýshinshi – zalymdyq.

Nadandyq – bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyeden esh nәrseni olarsyz bilip bolmaydy.

Bilimsizdik hayuandyq bolady.

Erinshektik – kýlli dýniyedegi ónerding dúshpany. Talapsyzdyq, jigersizdik, úyatsyzdyq, kedeylik – bәri osydan shyghady.

Zalymdyq - adam balasynyng dúshpany. Adam balasyna dúshpan bolsa, adamnan bólinedi, bir jyrtqysh hayuan hisabyna qosylady»[3. 100 b.]. Ál-Farabiydin, Abaydyn, Jýsipbek Aymauytovtyng aityp otyrghany adamdy, sol arqyly memleketti, úrpaqty, últty saqtaytyn kemel bilim. Adamzattyq bolmystyng mәni onyng boyyndaghy izgiligimen kórinse, izgilikti qoghamnyng kilti úrpaqqa taza din, kemel bilim, dúrys ilim arqyly tabystalmaq. Zamanynda bilim men ghylym bola túryp ony dúrys iyelene almasan, memleketine biliming men ghylymyng arqyly kómektese almasang ilgerileu bolmaydy. Áleumettik ortadaghy damu, adam bolmysynyng órisindegi ruhany damudan bastalady. Ruhany damudyng negizinde dúrys tanym, tariyh, otan, keler úrpaq aldyndaghy jauapkershilik túr.

Jogharyda aityp ótkenimizdey adamzat dýniyesine, halyqqa, últyna jәne onyng dýniyelerine aqyl parasaty men bilimi arqyly qyzmet ete bilgen adam ziyaly adam. Shynayy (dәstýrli) dinning ózi adamzattan ziyalylyqty talap etedi. Últtyq mýdde, halyq iygiligi jolynda jýrgen adam kókiregi oyau, minezi dúrys, shydamdy, qayratty, batyl boluy qajet. Naghyz ziyaly adam ózin últynyng qyzmetshisi sanaydy. Kemenger babalarymyz aityp ketkendey, úrpaqtyng qashanda ózin, ómirin qor qylatyn nәrselerden aulaq bolghany jón. Adamnyng shynayy, әri dúrys bilimi onyng tanymyn saqtap túrady. Egerde nadandyq bolsa, qoghamdaghy barlyq kemshilik sauatsyzdyqtan, әdiletsizdikten, әdepsizdikten shyghar bolsa úrpaq ózinin, memleketining bolashaghyna qajetti kóptegen mýmkindikterden qoly ýzui mýmkin. Qashanda adamnyng dinine, diline kýsh beretin bilim, kórkem minez.

«Qayyrymdy qala túrghyndaryn alatyn bolsaq, - degen Ál-Farabi, - ata-babalarynyng kózqarastaryna sәikes olardyng boyynda qalyptasqan ruhany jaghday olardyng jandaryn materyadan azat etedi» [2. 170 b]. Adam ózin qorshaghan ortamen, tabighatpen, qoghammen intellektualdyq baylanysta boluy tiyis. Intellektualdyq baylanystyng biyik kórinisi parasattylyq. Ata babalarymyz ata mekenmenen parasatty negizde baylanysu nәtjesinde mәdeniyetti, úrpaqtyng mýddesine qyzmet etetin tarihty qalyptastyrghan.

Ál-Farabiyding iydeyalarynan týsinetinimiz memleket halyqtyn, jeke adamnyng ruhany bolmysynyng tolyqqandylyghymen, terendigimen nyghayady. El bolmysynyng negizin qúraytyn úrpaqtyng bolmysy bolsa, jana aityp ótkenimizdey dúrys senim, dúrys tanym, dúrys bilim, densaulyq, tabighy ortanyng tazalyghy, qoghamdyq ortadaghy qayyrymdylyq, adamdardyng bir-birine degen adamgershiligi, jauaptylyq memleketti kórkeytedi. Úrpaghyn dúrys tәrbiyelep, qorghay bilgen elding úrpaghy elin qorghaydy.

Qay jaghynan bolmasyn adam bolmysyndaghy, qogham ómirindegi jasandylyq qayyrymdy ortanyng bolmysyna jat. Oishyldyng ózi jazghanday, «kózsiz batyrlyq erlikke úqsas, ysyrapshylyq jomaryttyqqa úqsas, әzilqoylyq ótkir tildilikke úqsas, jaramsaqtyq doskerlikke úqsas, ózin-ózi kemsitu kishipeyildilikke úqsas, kólgirsu adamdaghy adaldyqqa úqsas. Osy shetkerlikterding ishinde jaratylysymyz boyynsha ózimizding beyimdirek túratyndarymyz bar bolghandyqtan, biz búlardan caqtanuymyz qajet. Qaterli isting túsynda batyldyghymyz jetpey qalushylyq, jaratylysymyzda ózimiz beyim túratyn sarandyq búghan mysal bola alady» [2. 222 b]. Qoghamdyq ortadaghy adamdardyng bir-birine degen qarym-qatynasynyng negizindegi shynayylyq el bolmysynyng dengeyin arttyrady. Jalghan nәrselermen el mýddesine qatysty mәseleler sheshilmeydi. Shynayylyq, dúrys minez ósip kele jatqan buynnyng bolashaqqa dúrys baghdar (tәrbiye) aluyna yqpal eteri sózsiz. Sebebi shynaylyq pen dúrys minezdi talap etetin qashanda uaqyt.

Ál-Farabding úghymynsha kez kelgen nәrsening shegi bolady, ol shekten esh nәrse de shyghyp, asyp kete almaydy. Mәselen batyrlyqtyng shegi tariyh, kez-kelgen batyrlyq tarihtan asyp, nemese ozyp ketpeydi, onyng úyasy tariyh. Sol siyaqty jalghan әdette qoghamnan, uaqyttan asyp ketpeydi, qogham qajettikteri, uaqyt, zaman talaby shynayy minezdi talap etedi, uaqyty kelgende ol aiqyndalyp otyrady.

Ál-Farabiyding aituy boyynsha, adamdy tabighatynan adamgha jau dep úghu da qate.  Qayyrymdylyq adamnyng tabighatynda bar nәrse. Adam balasynan ruhany ómirding shegi qayyrymdylyqty, izgilikti talap etedi. Búny HH ghasyrdyng basynda ómir sýrgen batys ghalymdary «shekaralyq jaghday» dep týsindirgen. Qazaq filosofiyasynda «jalghan dýniye» degen úghym bar. Búnyng maghynasy adam ómirining mәni de, sәni de jighan dýniyesimen emes, úrpaqqa, elge jasaghan isimen ólshenedi degendi bildiredi. Sol siyaqty Ál-Faraby filosofiyasynda zerdelengen qayyrymdylyq, izgilik mәseleleri adamzat balasyna ortaq, onyng tabighatynyng mәnin ashatyn, adamnyng túlghalyq qasiyetterin tarih qatparynan arshyp alatyn qúndylyq.

Adamdy qadirleytin, ózining tól qúndylyqtaryn dәripteytin, saqtay alatyn, keyingi úrpaqqa dindi, adamdy, tabighatty qúrmetteudi ýirete biletin, qúndylyqtaryn tabystay alatyn el ghana qayyrymdy memleketti qúra alady.

Memleketting qayyrymdylyghy adamynyng ruhany baylyghynda, barlyq qoghamdyq sana týrlerin (din, bilim, tariyh, mәdeniyet, óner, ghylym, zang jәne t.b.) saqtay alghan, onyng qyzmetin úqypty paydalana bilgen  qogham ózining ókili jeke adamnyng boyyndaghy qayyrymdylyqty oyata biledi, adamynyng kisiligi arqyly memleketti qayyrymdy memleket (qala) dengeyine shygharady. Ál-Faraby bylay degen: «Diny senimderi keybir eski teris kózqarastargha negizdelgen retterde qala nadan nemese adasqan qala bolyp shyghady» [2. 178 b]. Shynymende qoghamdyq ortadan oqshaulanbaytyn, bilimi, senimi, kózqarasy arqyly ógeylenbeytin, memleketining bolashaghyn óz bolashaghymen úshtastyra bilgen elining ómirin, dinin, tarihy men dәstýrin, qúndylyqtaryn saqtaudaghy ata babasynyn, yaghny elding tәjiriybesin qúrmettep, ruhany ómirine, bolashaghyna paydalana biletin adam qayyrymdy adam, qazirgi sózben aitqanda zamanynan qalmaytyn órkeniyetti adam.

Qayyrymdylyqtyng tarihta qalatyn, keyingi uaqyttyng qúrmetine bólenetin alyp beynesi memleketke qol úshyn beru.  El, halyq, úrpaq ýshin aqyldy, bilikti, sauatty, tózimdi bolu. Baylyghy men kýshine sengen memleket jóninde Ál-Farabi, «...olar bylay dep úigharghan: qala bitken bir-birimen kýresip, jaulasugha tiyis, búl qalalardyng eshqanday dәrejesi joq, búlarda  esh bir tәrtipte joq jәne búl jerde basqalargha qaraghanda syi-qúrmetke nemese taghy bir artyqshylyqqa jalghyz ózi layyq keletin eshkim de joq. Olardyng úigharuynsha, әrbir óz qolyndaghy iygilikting bәrin emin-erkin paydalanyp, ózine paydaly nәrse ýshin basqagha qarsy kýresuge tiyis, sóitip óz dúshpanynyng bәrin jenip shyqqan adam-eng baqytty adam.

Osynyng bәri qalada nadan qalalargha tәn kóptegen kózqarastyng tuuyna sebepker bolady» - dep jazyp ketken [2. 180 b].  Qazaq ruhaniyatynda nesibe, yrys, adal enbek, ar- úyat, obal, sauap degen úghymdar bar. Búnyng týpkilikti mәni  bireuding taghdyryna núqsan keltirmeude, bireuding yrysyna, nesibesine qol sozbauda jatyr. Nadandyq әleumettik ortada kýsh alsa qoghamda túraqsyzdyq bolady. Ótkenge zer salmaytyn, birin-biri qoldamaytyn, dúrys sózge toqtamaytyn, Abay aitqanday bas basyna by bolyp shygha keletinder nadandyqtyng kóseuin kóseytinder. Búny Ál-Faraby enbeginde bylay dep týsindirgen: «Mәselen, keybireulerding oiynsha, adamdar arasynda eshbir baylanys degen joq, tabighy baylanys ta, jasandy baylanys ta bolmaydy, sondyqtan әrkim basqa bireuding mýddesine núqsan keltiruge tiyis, әrkim ózgeni jat sanaugha tiyis, eki adam tek zәru bolghanda ghana birigip, tek lajsyzdan ghana kelisimge kelmek, al osylay birikken kýnde bireui әrqashan da jenushi, ekinshisi jenilushi jaq bolady. Eger әiteuir bir syrtqy jaghday búlardy birigip, kelisimge keluge iytermeleytin bolsa, búlar múny qalayda zәru bolghandyqtan ghana, syrtqy jaghday búlardy osyghan mәjibýr etkendikten ghana isteydi. Al osy syrtqy jaghday joghaldy degenshe-aq búlar sózsiz suysyp ketedi de, airylysugha tiyis bolady. adamzatqa tәn kózqarastardyng ishindegi hayuandyq kózqaras mine osynday» [2. 180 b].

Ál-Faraby orta ghasyr men jana zamannyn, shyghys pen batys mәdeniyetining ortasynda, eki uaqyttyn, eki aimaqtyng erekshelikterin, ilimin zerttep, adamzat órkeniyetining bolashaghyn terennen tany bilgen oishyl. Adamzat balasyna ósken ortasynan, jýrgen jerlerinen jighan bilimin, din iliminen ýirengen ghylymyn úsynyp, sol arqyly bolashaqta ghylymnyn, tehnologiyanyng kýshimen qalyptasqan adamzattyng jana órkeniyetine ýlgi bolatyn, jahandanu zamanynda adamnyng bolashaghyna qamqor bolatyn qayyrymdylyqtyng ýlgisin jasap ketken.

Ál-Faraby iliminde óz zamanynyng ghana emes, býgingi uaqyttaghy adamzat qoghamynyng da kartinasy bar. Qoghamda Birinshi Túlgha, yaghny jaratylys iyesi turaly dúrys diny bilimning boluy, men menshildik, egoizm, búnyng barlyghyn oishyl óz zamanynda keninen taldaghan. Adamzattyng ekinshi ústazy atanghan Ál-Farabiyding payymdauynsha mәdeniyettilikting kýshi mәmilege kelu. Memleket pen halyqtyng bir baghytta bir-birin qoldap otyruy. Mәmilege keludin  basty belgisi týsinik, týsinu, halyq memleketti, memleketting halyqtyng jaghdayyn týsinui.

 

Ádebiyet:

  1. Aymauytov J. Bes tomdyq shygh. jinaghy. 5-t., A.: Ghylym, 1999.-304 b.
  2. ÁBU NASYR ÁL-FARABI. «QAYYRYMDY QALA» - Almaty, RS: Halyqaralyq Abay kluby, 2015. – 284 b.
  3. Abay. Qara sóz. – Almaty, 1993 j.

 

Sәrsembin Ýmbethan Quandyqúly, Q. Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik memlekettik uniyversiytetining Áleumettik – sayasy pәnder kafedrasynyng mengerushisi, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1521
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1615
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1772