Júma, 27 Qantar 2023
Alasapyran 4408 1 pikir 10 Mausym, 2017 saghat 23:23

Týrkistandaghy tórt gektardyng jemqorlyq jyry

 

Osydan birer ay búryn ShQO әkimining «Shatqal» baghdarlamasy qabyldanyp, ol oblystyng jerjerlerinde jýzege asyrylyp jatqan edi. Osyghan oray, biz, búl jayt Týrkistan qalasy әkimine de oy salar, kezinde ózimiz ektirgen alma bauy jerin zansyz jolmen iyelenip alyp, mal jayyp jibergen «myqtygha» tosqauyl qoyar, bizding bir jyldan beri jatqan aryzymyzgha layyq sheshim qabyldar degen oida bolyp edik. Alayda biz býgingi tanda atalmysh qala әkimi tarapynan múnday isqimyldy kórmey otyrmyz.

Ángimemiz týsinikti bolu ýshin, bәrin basynan bastayyq.

Mening tughan auylym – «Qarajon» – Týrkistan audanynyng shalghay bir týkpirinde jatqan eldi meken. Múndaghy túrghyndardyng negizgi kýn kórisi malmen baylanysty. Jemis aghashynan bireki jerde órik aghashtary bar. Alma degen joqtyng qasy. Sol sebepti 1975 jyly bolsa kerek, elge kórik, әri napaqa bolsyn dep, sol kezdegi «Maydamtal» sovhozynyng diyrektory Qayyp Basqojaevqa baryp jýrip, auyldyng kókóristi, búlaqtan bastau alatyn azynaulaq suy bar «Shashana» uchaskesine 4 gektar alma ektirdim. Ony qorshaugha qajetti temir tor men sement qadalardy qasyma sovhozdyng bas agronomy Ábdirashit Orynbetovty ertip, әr mekeme, kәsiporyndargha baryp jýrip, ózim alyp berdim. Baugha qaraugha eshkim shyqpaghan son, qaryndasym Kýlziya men kýieu balam Kólbaydy qarauylbaghban qylyp qoydym.

Sovet Odaghy ydyrap, sovhoz taraghanda, sol kezdegi sovhoz diyrektory Myrzan Handullaev jinalys jasap, alma bauyn qaryndasym Kýlziyanyng iyeliginde qaldyrdy. Alayda osydan song «Qarajon» bólimshesi «Újymshar» boldy da, onyng bastyghy baudy Týrkistan qalasynda túratyn bir aghayynymyzgha (búlardyng atyjónin dәl qazir biz sóz etkeli otyrghan iske onshalyq qatysy bolmaghandyqtan, kórsetkimiz kelmey otyr) satyp jiberdi. Búl kezde qaryndasymnyng aldymen kýieui qaytys bolyp, odan song armiyadaghy balasy «dedovshinanyn» qúrbany bolyp, onyng ýstine ózining de densaulyghy bolmay jýrgen. Kishi balasy әli jas, mektepke endi barghan. Sol sebepti alma bauyn kim alsa da, oghan qaray alatyn adamnyng alyp, búrynghysynsha elge kórik bolyp túra bergenin dúrys kórgem.

Sóitsem, qatelesippin. Ony jolym týsip, alma bauyn baryp bir kórgenimde bildim. Búl joly kórgenim – әdette búghan deyin ózim kórip jýrgendey alma bauy emes, sonyng talantarajy shyqqan júrnaghyn ghana kórgendey boldym. Bayaghy 4 gektar baudy qorshap túrghan temir tor men sementqadalardan týk qalmaghan. Ashyqshashyq. Ishinde siyrlar órip jýr.

Sóitsem, baudy satyp alghan әlgi aghayynymyz osydan ekiýsh jyl búryn Sozaqtan kóship kelgen inisi Amantay Imanbekovke beripti. Al ol bolsa, ózi Sozaqta qalypty da, osy aradaghy alma bauy suarylatyn temir qúbyrly búlaq basyna ekologiyagha qayshy keletinine qaramastan, kók kirpishten eki qabatty tam saldyryp, balasyn otyrghyzyp qoyypty. Búl jerdi tiyisti qújat («gosakti») alyp, zandy týrde iyelenu jaghymen, әlgi aghasy sekildi, Imanbekovting de isi bolmapty. Sóitsek, búl alma bauy jeri sovhoz tarap, әlgi aghayynymyzdyng iyeligine ótkeli beri, dәlirek aitqanda, 2015 jyldyng 17 shildesine deyin memlekettik akti boyynsha tirkeuge alynbapty. Búl turaly bizding aryzymyz boyynsha osy jerdi tekserip qaytqan Oblystyq jer qatynastar basqarmasynyng mamany Núrlan Ábdirazaqovtyng Týrkistan jer bólimshesining (Q.Ýsenbaev) mәlimetine sýienip, bizge bergen anyqtamasynan bildik.

Osydan song Ábdirazaqov, alma bauy men onyng jerin byltyrghy kezge deyin zansyz iyelenip kelgen atalghan eki aghayyndygha búl ýshin aiyppúl salyp, zang jýzinde jauapqa tartyp, tiyisti sharalar qoldanbaqshy bolyp jýrdi de, aqyrynda múnyng bәrin jayynda qaldyryp, bizdi endi alma bauy jerining talapkerlerge qayta konkurs ótkizu arqyly beriletindigimen habardar etti. Týrkistan әkimdigining sheshimi osylay bolypty.

«Sonda búl konkursqa Imanbekov te qatysa ma?» – deymiz biz.

«Qatysady».

«Ol osydan tórtbes ay búryn, dәlirek aitqanda, 2015 jyldyng nauryzynda osynday bir konkursqa qatysyp, jeniske jetken kórinedi ghoy. Endi ne dep qatysady?».

«Qatyssa, ol joly oghan «gosakti» berilmepti».

«Jeniske jetken bolsa, nege berilmeydi?».

«Ol jaghyn bilmedim. Ony menen emes, Týrkistan әkiminen súrasanyz bolady».

Ábdirazaqovpen bolghan búl dialog maghan: «Sizge búl konkursqa qatysqanynyzben eshqanday «shans» joq. Mәsele әldeqashan Imanbekovting paydasyna sheshilip qoyylghan» degendi anghartqanday boldy.

Áytse de, biz búghan qarap, alghan betimizden qayta almadyq. Ne de bolsa, qatysyp kórmek bolyp, konkurstyq komissiya atyna qújattarymyzdy joldap (ony faks arqyly jiberdik), «Shaqyru hatyn» kýttik.

Sóitip jýrgenimizde, qolymyzgha «Konkursqa shaqyru» haty emes, Oblystyq jer basqarmasynyng bastyghy S. Túrbekov qol qoyghan (әzirlegen N.Ábdirazaqov) hat aldyq. Onda, konkurs ótip, kýtkenimizdey, onyng qorytyndysy boyynsha A. Imanbekov «jenimpaz» retinde Týrkistan qalasy әkimining 18.08.2015 j., № 1198 qaulysy negizinde 280 gektar jayylymdyq jer jәne búghan qosa, 7 gektar suarmaly jer 10 jyldyq merzimge jalgha berilip, memlekettik aktimen (№19311221103) rәsimdelipti. Búl qújattarda kórsetilgen 7 gektar suarmaly jerding 4 gektary – biz daulap otyrghan alma bauy jeri.

Bizdinshe, búl qaulyny onda kórsetilgen eldi mekenning («Qarajonnyn») jayylymdyq, suarmaly jerining kólemin, oghan qajetti su mólsherin dúrys esepke almay, әsheyin qúr dolbarmen jaza salghan sekildi. Olay deytinimiz: eger jayylymdyq jerdi múndaghy malymen ghana kýn kórip otyrghan jýzden astam «týtinnin» әrbirine shaghatyn bolsaq, búl auylda, qaulyda kórsetilgendey, bir adamgha ghana «Ázir asqa – tik qasyq» qyp, ýiiptógip bere salatynday, múnshalyq (280 gektarlyq) jer joq.

Sol sekildi, qaulyda Imanbekovke berilgen «7 gektarlyq suarmaly jer» turaly da osyny aitugha bolady. «Qarajonnyn» bir uchaskesi esepti, basayaghy nebәri biraq shaqyrymdyq sharshy metrdey ghana, búl ayaday aimaqta qaulyda kórsetilgendey «7 gektarlyq suarmaly jer» týgili, әlgi múndaghy qazirgi alma bauyna әzer jetetindey, keshegi sovhoz kezinen qalghan eski temir qúbyrdan shyghyp jatqan bolmashy búlaq suynan basqa su da joq.

Qaulygha endi bir kónilimiz tolmaytyny – ondaghy «7 gektar suarmaly jerge qosa berildi» dep kórsetilgen, biz sóz etip otyrghan tórt gektarlyq alma bauyna qatysty.

Jaraydy, jayylymdyq jerdi bersin deyik. Al alma bauy jerinde nesi bar? Búl arada Imanbekovke beretindey basqa jer jetpey qalyp pa? Al ondaghy kezinde qanshama uaqytymyzdy bólip jýrip, ózimiz әzer alyp bergen, búl kýnderi ne úrlanghany, ne satylyp qúrghany belgisiz – temir tor men sement qadalar turaly ne aitugha bolady? Olardy endi biz kimnen súrauymyz kerek? Onyng syrtyndaghy, Kólbay men Kýlziyanyng on bes jyl basynda otyryp ósirgen alma bauy men onyng syrtynan baugha jelden pana bolu ýshin ózderi ekken, búl kýnderi qalyng nugha ainalyp, boy kóterip túrghan aghash taldar she? Oghan kim jauap beredi?

Aqyrynda, biz búl mәseleni kótergenge deyin, Imanbekovke konkurs boyynsha «jeniske» jetse de, berilmey kelgen «búl jayylymdyq jer men suarmaly jerdi», oghan Týrkistan әkimi ayaq astynan qauly shygharyp, qalaysha tez bere qoydy eken?

Osy súraqtardyng jetegimen, әlgi jauap hatty alghan son, «qabyldau kýnin» kýtip jýrip, Oblystyq jer basqarmasynyng bastyghy S. Túrbekovke keldik. Búl kisining qolayyna tura kelmeytin kelushini «qabyldau kýni» kelseng de, qabyldamaytyn әdeti bar eken. Bizding de sonyng kebin kiyip, hatshy qyzdyng «bastyq joq» degenine qaramastan, qaydaghy bir qaghazgha shúqshiya qarap, kabiynetinde jalghyz ózi otyrghan S. Túrbekovtyng aldyna eriksiz kiruimizge tura keldi.

Ótken joly aryzymyz boyynsha aldynda bir bolghanymyzda S.Túrbekov: «Búl aghayyndy ekeu, Imanbekov degender kimder ózi? Búlar qaydan shyqqan dәuler? Nege búlargha zang jýrmeydi? Nege búlar osy kezge deyin jerdi «gosaktisiz» iyelenip kelgen? Nege búlar jauapkershilikke tartylmaydy? Nege Imanbekovtyng bir ózi ghana qaytaqayta konkursqa týsui kerek?!» – dep orynbasary A. Myrzaevqa shýiilgen edi. Sóitsek, búnysy әnsheyin kózboyau eken.

Endi bayqasaq, ol jolghy «dýley kýsh», «dóng aibattyn» biri de joq. Týksiyip, «qabaghynan qar jauyp» otyr. Biz naqa bir birdenesin býldirip qoyghan siyaqty.

Biz de sol «qabyldauyna» qaray, «sәlemdi» bylay qoyyp: «Myna jauabynyzdy qalay týsinuge bolady?» – deymiz Túrbekovke, ózi qol qoyghan jauap hatty úsynyp.

«Siz óziniz konkursqa kelmepsiz ghoy...» – deydi Túrbekov bizge baghjiya qarap.

«Konkurstyng qashan bolatynyn bizge aldyn ala eshkim aitpasa, shaqyrmasa, qaydan baramyz?».

«Qalaysha shaqyrmaydy?...».

Túrbekov búl súraghyna bizding jauabymyzdy kýtken joq. Hatshy qyz arqyly bólim bastyghy Ibragim Begasylovty shaqyryp aldy da, oghan qolyndaghy janaghy biz bergen jauap hatty kórsetip:

«Búl kisi myna bizding jauabymyzben kelispey otyr. Bәri ótirik deydi. Búghan ne aitasyn?» – dedi. Begasylov juyrda issaparmen búl alma bauy jerin ózi de kórip qaytqan eken. Bastyghynyng súraghyna sony algha tarta jauap berdi.

«Búl kisi dúrys aityp otyr, – dedi ol. – Búl alma bauyn kezinde osy jerdegi «Újymshar» bastyghy Týrkistanda túratyn bir bazar bastyghyna satqan. Ol bolsa, osydan ekiýsh jyl búryn Sozaqtan kóship kelgen bir tuysyna bergen. Sóitip, búl aghayyndylar 2015 jyldyng shildesine deyin búl jerdi zansyz iyelenip kelgen. «Gosaktisi» bolmaghan. Soghan qaramastan, búl ýshin olargha jergilikti әkim de, qalalyq әkim de eshqanday shara qoldanbaghan. Zang jýzinde jauapkershilikke tartpaghan. Onyng ornyna alma bauy jerine songhy, zansyz ie bolghan Imanbekov degendi qaytaqayta konkursqa qatystyryp, «zadnim chislomen» «gosakti» jasap bergen. Qysqasy, búl jer sybaylas jemqorlyqtyng oshaghyna ainalghan. Búl arada bizding de kinәmiz joq emes. Men búl turaly orynbasarynyz A. Myrzaev pen osy sóz bolyp otyrghan jauap hatty dayyndap, sizge qol qoydyrghan N. Ábdirazaqovqa aityp, eskerttim de. Biraq olar mening búl sózderime pysqyrghan da joq».

Begasylovtyng búl sózderi Túrbekovke únamady. Únamaghany sol – odan әri tyndaghysy kelmedi. Janaghy bizben ýzilip qalghan sózin de qaytyp jalghastyrmady. «Ángime osymen bitti» degendey, Begasylovpen de, bizben de isi bolmay, aldyndaghy managhy shúqshiyp qarap otyrghan qaghazyna qayta ýnildi.

Sóitsek, Túrbekovtyng bizben búlaysha nemqúraydy sóilesui tegin emes eken. Búl onyng bizge: «Endi búl aryzynnyng jauabyn basqa adamnan alasyn» degen sózi eken. Ony Túrbekovtyng kóp úzamay Oblystyq auyl sharuashylyq basqarmasyna bastyq bop auysyp ketkeninde biraq bildik.

Túrbekov – songhy ýshtórt jyldyng ishinde osy basqarmada istegen tórtinshi bastyq edi. Búghan deyingi bastyqtardyng bәri (Naqypbekov, Angbekov, Panzarbek degender) paramen ústalyp, qamalyp ketken bolatyn.

 

Bizding búl әngimeni Týrkistan qalasynyng әkimshiliginde jalghastyruymyzgha tura keldi. Álgi bizding Túrbekovke jazghanymyz sekildi, ýsh ret joldanghan aryzymyz, qalaysha ekenin bilmedik, Á.Óserbaev myrzagha «jetpepti». Sol sebepti  aryzymyzdyng songhy núsqasyn osy arada әkimge óz qolymyzben tabystaugha tura keldi.

Álgi Imanbekovpen birge konkursqa týsu ýshin fakspen joldanghan qújattarymyzdyng da qayda qalghanyn bile almadyq. Búl jayynda Týrkistan qalalyq Jer qatynastar bólimshesining bastyghy Q.Ýsenbaev ta eshtene bilmeytin bolyp shyqty. Sóite túra bizge: «Siz óziniz konkursqa kelmediniz ghoy», – dep kinә qoyghan boldy. Ózderining bizge búl jayynda aldyn ala hat arqyly habar bermegenimen nemese telefon arqyly bir auyz aitpaghanymen isi joq.

Osy arada әkimning orynbasary T. Músaev Ýsenbaevtyng sózin «tirilte» sóilep, bizge: «Búl konkurs jayynda gazette de habarlandyru berildi ghoy. Kórmediniz be?» – dep qaldy.

«Sizding aityp otyrghanynyz qay gazet, qay konkurs jayyndaghy habarlandyru? Mynau ma?» – deymiz biz ózimizben birge ala kelgen qalalyq «Týrkistan» gazetining 2015 jyldyng 30 sәuirdegi nómerinde jariyalanghan habarlandyrudy kórsetip.

«Iya, osy gazet», – deydi Músaev.

«Múndaghy tizim boyynsha Imanbekov 2015 jylghy 16 nauryzda ótken konkurs jenimpazy bolyp otyr ghoy. Olay bolsa, ol osydan tórtbes ay keyin, dәlirek aitqanda, biz sóz etip otyrghan alma bauy jerinin, jogharyda atalghan tekseru kórsetkendey, memlekettik akti boyynsha búrynsondy tirkeuge alynbaghandyghy anyqtalghan 2015 jyldyng 17 shildesinen bergi jerde ótken, «biz qatysa almaghan» konkursta qalaysha jenimpaz atanyp jýr? Faktige jýginsek, búnday konkurs mýldem ótpegen, ótse, kýtpegen jerden mynaday «tyqyr» tayanghan son, Imanbekovke tezdetip «gosakti» beru ýshin, әnsheyin kóz boyau qylyp, formalidy týrde ótken bolyp shyqpay ma?» – deymiz biz.

Músaev bizding búl súraghymyzgha jauap bergen joq. Ýntýnsiz qaldy.

Óserbaev, sirә, Imanbekovke berilgen «gosaktinin» ózin mynaday túiyqqa tirerin kýtpese kerek, «Osy aityp otyrghany shyn ba, ótirik pe?» – degendey, osy tústa bizding qolymyzdaghy «Týrkistan» gazetining atalghan 2015 jylghy 30 sәuirdegi nómerine (№18 (9252) kóz toqtatyp, bir qarap qoydy.

Alma bauy jerine qatysty Týrkistan qalasy әkimshiligi basshylyghymen bolghan bizding әngimemiz osylay ayaqtalghan edi. Keter kezde әkimge manaly beri kónilimizdi mazalaghan songhy súraghymyzdy qoydyq:

«Bizdinshe, osy jerge qatysty iste korrupsiya oryn alghan sekildi. Siz qalay qaraysyz búghan?».

Óserbaev bizding búl súraghymyzdy ýnsiz maqúldap, basyn iyzep jauap berdi. Sosyn bizge: «Siz búl ýshin alang bolmayaq qoyynyz. Biz búl mәseleni sheshemiz», – dedi.

 

Sodan beri, mine, bir jylday uaqyt ótti. «Sheshken» eshtenesi joq. Ne jazba týrde bergen jauaby joq. Ne bolghanyn bilmek bop zvondasaq, telefondy kómekshisi (N.Núrtay) alady da, sózin: «Bastyq joq edi», «Bastyq jinalys ótkizip jatyr edi» degen sekildi «dejurnyi», jaltarma jauaptarmen bitiredi. Áyteuir bastyghy ornynda bolmay shyghady. Sirә, búl Óserbaevtyng kómekshisine: biz súrasaq «osylay dep ait» dep qoyghan núsqauy bolsa kerek.

Osyghan qaraghanda, әlgi    S.Túrbekov qúsap, Á. Óserbaev myrza da búl jerden góri, basqa bir qúzyrlylau oryngha auysyp ketkeli jýrau shamasy.

Ordabek ShAYaHMETOV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Shymkent qalasy

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №22 (386) ot 8 iinya 2017 g.

1 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3048
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872