Senbi, 23 Qarasha 2024
Bizding sheneunik 6774 4 pikir 14 Mausym, 2017 saghat 15:14

Pavlodar oblysy bas iydeologynyng isin qalay týsinemiz?

 

Almatydaghy Jazushylar odaghy  ýiinde   belgili aqyn,  Qazaqstan Jazushylar odaghy  Basqarmasynyng tóraghasy Núrlan Orazalinnin  70 jyldyq mereytoyynyng saltanatty keshine   Pavlodar oblysy әkimdiginin  jauapty qyzmetkerlerining biri ya  jergilikti aqyn-jazushylardyng ókilderi  emes,   búlargha  esh qatysy joq Múhit Omarov (surette) degen bireu bardy!..

Oblys әkimining iydeologiya salasyna jauapty orynbasary Meyram Begentaevqa (surette) qonyrau shalyp mәnisin súraghanymda  M. Omarovty  Qazaqstan Jurnalister odaghy oblystyq filialynyng tóraghasy siyaqtandyryp  madaqtay jóneldi!  Oblystyng bas iydeologynyng jurnalister filialynyng basshysy ol  emes, basqa kisi ekenin bilmeytini, jurnalistika men kórkem әdebiyetti aiyra almaytyny  zyghyrdanymdy qaynatty! Al Mәdeniyet, arhivter jәne qújattama basqarmasy basshysynyn  mindetin atqaryp jýrgen Gýlzira Bashirova bolsa:  «Múhit Omarov «Egemen Qazaqstan» gazetining bas redaktory bolyp istegen joq pa?..»  – dep ózime súraq qoydy...

Au, ainalayyndar, «Egemen» qayda, Múhang qayda?!.. Múhang qayda, kórkem әdebiyet qayda?!..

Kenestik kezende komsomol men kompartiya úiymdarynda   qyzmet  istegen Múhit Omarovtyng 1989 jyly oblys mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy qyzmetine kelgenin bilemiz.  Sonyng basshylyghy kezinde  әigili jerlesimiz, әnshi-kompozitor Mayra Uәliqyzy túrghan tarihi  ýidi kýrdeli jóndeuden ótkizu ýshin bólingen  qomaqty  qarjynyng iz-týssiz joghalyp ketkeni esimizde.  Oblystyq  «Saryarqa samaly» gazetinin  bas redaktory bolyp istegen  jyldary «Nar túlgha» qoghamdyq úiymyna birikken soghys jәne enbek ardagerlerinin  ar-újdanyna tiyetin materialdardy jariyalaghany jadymyzda. Búl isterding jay-japsary  BAQ-ta birneshe mәrte aityldy, tipti QR Preziydentining apparatyna shaghym týsirildi!  Oblystaghy bas qazaq basylymyn basqaryp otyrghan adamnyng qazaqsha jazghany qaryn ashtyratyny  jәne  shygharmashylyq újymdy әkimshildik-әmirshildik әdispen basqaratyny turaly da aityldy,  jazyldy.

Aqyry, M. Omarov zeynetke shyqqan song  dau-damay basylghan siyaqtandy. Solay desek te,  ishki sayasat basqarmasynyng sol kezdegi bastyghy Bauyrjan Kapenovtyng qoldauymen 2012 jyly  janadan ashylghan «Nayzatas» jurnalynyng bas redaktory qyzmetine bekitilip kete jazdady!  Áyteuir,  jergilikti  aqyn-jazushylar  oblys    әkimine әdebiyetke esh qatysy joq adamnyng әdebiy-kórkem basylymnyng basshysy boluyna qarsy ekendigin aityp, narazylyghyn bildirgen song   kandidaturasy ótpey qaldy.

Múhit Omarov qazirgi kezde J. Aymauytov atyndaghy teatrda qyzmet etetin kórinedi.  Shamalauymsha, әrtis emes. Sonsyn,  bas redaktorlyq qyzmetpen әldeqashan qosh aitysqanyna qaramastan, «Bas redaktorlar kluby» atalatyn qoghamdyq úiymdy basqarady...

Degenmen, Múhana renjiytin jónimiz joq siyaqty. Kenestik qoghamda at ýstinde jýrip, keyin zeynetke shyqqanynsha taq ýstinde otyrghan aghamyz sol shaqtaryn kókseytin  bolar.  Endi  Jazushylar odaghynda sóz sóilep,  ózin jazushy keypinde kórsetuden de ket әri emes shyghar...  Biraq tórinde úly Múhtar Áuezovtyn  izderi qalghan  qazaq әdebiyetining qasiyetti qara shanyraghyna oblys әkimining atynan  әldekimdi  jibergen Meyram Begentaevtyng isin qalay týsinemiz?

Óz basym әr jyldardaghy  oblys  basshylarynyng  iydeologiya salasyna jauapty orynbasarlary: Rysty Júmabekova, Áliya Ghalymova,  Aryn Órsariyev,  Ghany Sәdibekovpen auyzba-auyz sóilesip, ózara til tabysyp týrli mәselelerding sheshimin tauyp jýrdik.  Ras, keybir mәsele boyynsha tipti qyzu pikirtalasqa barghan  kezderimiz de boldy. Biraq  dәl osynday   óte ynghaysyz  jaytty bastan ótkergen emespin.

PS: Oblys әkimi Bolat Baqauov myrza óz orynbasarynyng isine týsinikteme beretin shyghar degen ýmittemiz.

 

Arman QANI,

Qazaqstan Jazushylar odaghy

Pavlodar oblystyq filialynyng diyrektory,

Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri.

Abai.kz

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5452