Senbi, 30 Qyrkýiek 2023
Janalyqtar 6424 3 pikir 16 Mausym, 2017 saghat 11:36

Atyrauda jazushy Qúlkenovtyng keshinde últ jayy sóz boldy

Atyrauda Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Preziydent syilyghynyng laureaty, jazushy Mereke Qúlkenovtyng 65 jasqa toluyna arnalghan «Elim dep soqqan jýregi» atty shygharmashylyq kesh ótti. Atyrau júrty lyq tolyp jiylghan sharagha jazushy Nesipbek Dәutayúly, dramaturg Rahymjan Otarbaev, Atyrau oblysynyng qúrmetti azamaty, qogham qayratkeri Núrpeyis Maqashev, sayasatanushylar Aydos Sarym men Rasul Júmaly, jazushy Serikqaly Hasan, aqyn Bauyrjan Haliolla syndy bir top azamattar qonaq bolyp qatysty.

Keshke oblys әkimi Núrlan Noghaev ta keldi. Aymaq basshysy mereytoy iyesin 65 jyldyghymen qúttyqtap, búl sharanyng Elbasynyng “Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru” baghdarlamalyq maqalasyndaghy mindetterdi jýzege asyru maqsatynda ótip otyrghanyn aitty.

– Aqty aq, qarany qara dep aityp, búghyp qalmaytyn minezinizding arqasynda azamattardy  qabyldata bildiniz. Abylaydyng týsindegi biz qasqyrmyz ba, shayanbyz da degen súraqtargha jauap beretindey jaghdayda kele jatyrsyz. Búl – kózi ashyq, kókiregi oyau, elding bolashaghy búlynghyr bolmasyn degen adamgha azamattyq paryz. Búl tústa Elbasynyng “ruhany janghyruyndaghy” aitylghan mәselelerding manyzy zor. Býgingi kesh sol júmysty iske asyru jolyndaghy sharuanyng jalghasy, – dedi ol.

– IYisi qazaqta parasat payymy, týsinigi, kisiligi qabat kelip otyratyn, elding júrttyng qadir-qasiyetin biletin, namysqa shabatyn azamattar az ba kóp pe, ony men bilmeymin. Mening biletenim, ol kóp bolsa da, az bolsa da, sonyng aldynghy sapynda Mereke dos jýr, – dedi jazushy Nesipbek Dәutayúly sahnada túryp.

Belgili sayasattanushy Aydos Sarym minez turaly sóz qozghady:

– Bayaghyda últ kósemi Álihan Bókeyhanov “últqa qyzmet etu bilimnen emes, – minezden” dep aitqan eken. Osy minez degen eng ýlken nәrsening biri siyaqty. Namys ta minezden, tәkapparlyq ta minezden, izdenu de minezden. Aynalyp kelgen kezde, búl dýniyede jazushy bolu ýshin de minez kerek, redaktor bolu ýshin de minez kerek, qayratker bolu ýshin de, biznesmen boluy ýshin de minez kerek. Osy minez degen qasiyetting eng jaqsy, jarqyldaghan tústarynyng bәri Mekenning boyynda bar, – dedi ol.

Jazushynyng ishki monologyna qúrylghan dramalyq kórinispen ashylghan shygharmashylyq kesh, saltanatty konsertpen jalghasty.

Mereke Qúlkenov 1951 jyly 8 qarashada Atyrau oblysynda tughan. «Qazaqstan pioneri» (qazirgi «Úlan»), «Pioner», «Qazaq әdebiyeti», «Jalyn» siyaqty gazet-jurnaldarda, Qazaq teledidarynda qyzmet istegen. Respublikalyq «Ana tili» gazetinin, «Tang Sholpan» jurnalynyng bas redaktory boldy. Qazir «Ólke» baspasynyng bas diyrektory.

Mahambetting ómirin aishyqtaghan, dramaturg R.Otarbaevpen birigip jazghan «Bas» dramasy 2003 jyly Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligining ekinshi jýldesin iyelendi. Mahambetting 200 jyldyq mereytoyy qarsanynda «Mahambet kitaphanasy» seriyasymen 20 tomdyq kitapty jәne «Mahambet eli» kitap alibomyn ýsh tilde dayyndauda jalpy redaksiyany basqardy.

«Jibek jel», «Tanghy samal», «Ýrey», «Halel Dosmúhamedovting ómiri men qyzmeti», «Qazaqstan» jәne taghy da basqa prozalyq jәne publisistikalyq shygharmalardyn, «Mahabbat múnarasy», «Jәngir han» piesalarynyng avtory. Shygharmalary birneshe tilge audarylghan.

 

Suretterdi týsirgen: Ánuar Ábilghaziyev

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Til janashyry – Nәzir Tóreqúlov

Baghlan Tashimov 2392
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem. Úly qolbasshylar...

Beysenghazy Úlyqbek 2136
Aqmyltyq

Biylik mynq etpedi

Ghabbas Qabyshúly 2512