Asqaq armandar jýzege asyrylghan Astanada biyl jaz kónildi bastaldy. «EKSPO-2017» Halyqaralyq mamandyrylghan kórmesin tamashalaugha kelgen qonaqtardyng basym bóligi qazirshe – qazaqstandyqtar. Sheteldikter joq emes, atalghan kórme arqyly Astanany, Qazaqstandy jәne qazaqtardy kóruge kelgen ózge últ ókilderin qalanyng mәdeny oryndarynan kezdestiruge bolady. Alayda atalghan kórme eng әueli ózimizge, auyldan arnayy kelgen apamyz ben atamyzgha, olardyng nemere, shóberesine, aghayyn-tughandar men dos-jarangha, bir sózben aitqanda, qazaqtargha qyzyghyraq bolyp túr. Elimiz baghyndyrghan biyik belesting kuәgeri retinde «EKSPONY» qaramaudy «kýnә» sanaytyndar da barshylyq. Onday patriottar osynau jetistikke quanyp, dýnie jýzi halyqtary tartylghan «tyng dýniyeni» kózben kórip, qolmen ústaugha asyq.

Elordamyz jatqa taba qylmayyn dedi ma, әiteuir kórme bastalghaly Astananyng qabaghy ashyq. Kýn ystyq. Qydyrugha kedergi joq. «EKSPO» kórmesin tabighat ta barynsha qoldap, qonaqtargha qyr kórsetpeudi aldyn ala josparlaghanday. Al astanalyqtar kópshilikting nazaryna qyzyqty dýniyeler úsynamyz dep barynsha atsalysuda.

«EKSPO-2017» Halyqaralyq mamandyrylghan kórmesi ayasynda QR mәdeniyet jәne sport ministrligi týrli mәdeny sharalar úiymdastyrghany belgili. QR Últtyq muzeyindegi halyqaralyq kórmeler – osy sharanyng bastamasy. QR enbek sinirgen óner qayratkeri, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty Erbolat Tólepbaydyng «Bes kýn» atty kórmesi, Sini Shihuandy imperatorynyng Terrakota әskeri muzeyining kórmesi, «Súltan Beybarys jәne onyng dәuiri» islam óneri muzeyining kórmesi, «Shambalany izdeu jolynda: Nikolay Rerihting Niu-York muzeyining jauharlary», «AQSh-tyng jeke toptamalyranyng orys ónerining jauharlary» atty kórmeler Últtyq muzeyde saltanatty týrde ashyldy. Alys aimaqtardan әkelingen týrli jәdigerlerdin  adamgha berer әseri zor. Ár kórme – bólek taqyryp, әr kórme – bólek әlem.

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly: – Qazaqstan ýshin, elimiz ýshin býgin erekshe kýn bolyp túr. Sebebi Súltan Beybarystyng kórmesin alghash ret elimizge alyp kelip otyrmyz. Osy uaqytqa deyin Súltan Beybarys turaly kórkem filim týsirilip, spektaklider qoyyldy. Biraq Súltannyng qoly tiygen, óz qoltanbasyn qaldyrghan erekshe artefaktylary elimizge birinshi ret әkelindi. Búl – barshamyz ýshin ýlken quanysh, quanyshymyz qútty bolsyn! – dep «Súltan Beybarys jәne onyng dәuiri» atty kórmening ashylu saltanatynda óz lebizin bildirdi.

         Negizgi derekter boyynsha Beybarys súltan (1223 nemese 1225-1277)  Qara tenizden soltýstikke qaray «Deshti Qypshaqta» (Qypshaqtar dalasy)  dýniyege kelgen. XIV ghasyrdaghy Mysyr tarihshysy әl-Ayny ózinin  «Ikdu ali-djuman fy tarih ahl ali-azman» («Uaqyt túrghyndary turaly inju alqasy») enbeginde Beybarys bin Abdullanyng qypshaq nәsilinen ekendigi turaly jazghan. Án-Nuvayridyng mәlimetteri boyynsha, Beybarys týrki júrtynan, qypshaqtyng Elbórili taypasynan shyqqan.

         Qazaqstan Respublikasyndaghy Arab Respublikasy   Egiypetting tótenshe jәne ókiletti elshisi Haysam Salah Kamel: – Barshamyzdyng babamyz Súltan Beybarystyng tarihy túlgha ekenin bilemiz. Eki elding arasyndaghy ejelden kele jatqan tarihy baylanystardyng shenberinde basshylardyng kelisuimen Qazaqstanda Súltan Beybarystyng búdan da ýlken kórmesin úiymdastyrugha bolady dep oilaymyn. Sebebi Mysyrda Súltannyng ómirinde qoldanghan jeke zattary, qaru-jaraqtary saqtalghan ýlken muzey bar. Solardy bolashaqta Qazaqstangha alyp kelip, halyqqa kórsetsek deymin. Qazaqstandyqtar óz jerinen shyqqan, qazaq bolyp sanalatyn atalarynyng óte ýlken jerdi Mysyr, oghan qosa Siriyany jәne basqa kórshi elderge basshylyq etip, jan-jaqty damytqan, tarihta ózining izin qaldyrghan babalarymen jaqyn tanysa alar edi, - dep aghynan jaryldy.

Tarihy derekterde Beybarystyng 17 jyl (1260-1277 jj.) taqta otyrghandyghy aitylady. Súltan biylik qúrghan jyldary Mysyr quatty memleketke ainalghan. Arnalar, keme jasau verfteri, elding shekaralarynda әskery bekinister, Kairde saraylar men meshitter salyndy, qolóneri, eginshilik, ghylym, sauda, óner salalary damyghan. Kórmege qoyylghan Beybarys babamyzdyng qoly tiygen qúran salatyn sandyqshasy, arystan beynelengen emblemasy, t.b. túrmystyq zattary tarihty jete tanyta týsedi.

Al muzeyge әkelingen Qytaydaghy Sini Shihuandy imperatorynyng Terrakota әskeri muzeyining kórmesi de erekshe. Atalghan eksponat – 1987 jyly YuNESKO-nyng Álemdik múralar tizimine kirgizilgen әlemdik óner jauhary. «Terrakot әskeri» – Siani qalasyndaghy Sini Shihuandy imperatorynyng kesenesi janyndaghy qytay jauyngerlerining jәne olardyng attarynyng mýsinderi saqtalghan qabirding jalpy atauy. Mýsinderdi 1974 jyly jergilikti sharualar Lishani tauynyng shyghys jaghynan artezian únghymasyn qazyp jatqan kezde tapqan. Tarihy derekter boyynsha, Sini Shihuandy taqqa otyrghan son, bir jyldan keyin b.z.d. 246 jyly ózining mazaryn sala bastady. Onyng oiy boyynsha mýsinder oghan kelesi ómirde serik bolyp jýrui tiyis. Atalghan óner tuyndylary sazdan jasalypty. 8099 әskerding bet pishinderi, syrtqy beyneleri bir-birine úqsamaydy.

Atalghan kórmening ashyluynda sóz alghan Shenisy provinsiyasy mәdeny eskertkishter basqarmasynyng diyrektory Djao Rong: – Imperator Sinning dәuiri bizding el ýshin óte manyzdy kezen. Ol bizding ghasyrymyzdyng 221 jyly býkil qytaydyng basyn biriktirdi. Jazuyn bir jýiege keltirip, sanaq jýiesin standarttady. Qytay halqynyng birigip damuynyng bastauynda Sin dәuiri túrghanyn basa aituymyz kerek. Búl dәuir Qazaqstan men Qytaydy ghana emes, Europa men Aziyany baylanystyrghan Úly Jibek jolynyng qarqyndy damuyna da óz sharapatyn tiygizdi, – dep Sin Shihuandy turaly aityp berdi.

Imperator Sini Shihuandiyding tórt týrli әskeri Últtyq muzeyding tórinde túr. Kórmege qosymsha qaru-jaraq, túrmystyq zattar týrindegi 50-ge juyq eksponattar qoyylghan.

Álemge әigili ghajaptardy tamashalau ýshin muzeyge kelushiler óte kóp. Týrli últ ókilderi әr kórmege basa nazar audaryp, jәdigerlerdi aralap kóruge asyqpaydy. Al sheteldik azamattardy atalghan kórmeler ghana emes, Últtyq muzeydegi qazaqtyng tarihyna qatysty ózge de jәdigerler qyzyqtyruda.

Atyraulyq Alma Sabyrjanqyzy: – «Myng estigennen bir ret kórgen artyq» degendey, Beybarys Súltannyng kórmesin tamashalaugha asyqtym. Úly túlghany oqyp, bilgenimizden bólek, jeke zattaryn qarap tany týskim keldi. Arystan beynelengen emblemasy onyng súltandyghyn, batyldyghyn, parasattylyghyn aitqyzbay týsindiredi. «EKSPO» kórmesi shenberinde úiymdastyrylghan әlemge әigili keremetterdi jaqynnan kóruge mýmkindik tughanyna quanamyn, – dedi.

Ukrainadan kelgen Galina Bakum esimdi qonaq: – Terrakota әskerin tamashalau ýshin Qytaydyng ózinde úzaq kezekke túrady dep estigenmin. Muzeylik keshende ýsh qorym bar ekeni belgili. Joghary tehnikamen jasalghan mýsinder qytay suret ónerining biyik dengeyde damyghandyghyn kórsetedi. Maghan únady. Astanagha kelgenime ókinbeymin, – dep quanyshymen bólisti.

Dәl qazir Astana әlemdik mәdeniyetting ozyq ýlgileri shoghyrlandyrylghan ortalyq bolyp túr. Aldaghy uaqytta «Ejelgi Mysyr eskertkishteri» jәne «Memlekettik Ermitaj qorynan Shyghys jәne Batys qaru-jaraq óneri» halyqaralyq kórmeleri saltanatty týrde ashylmaq. Qazaqstandyqtar ýshin de, sheteldik qonaqtar ýshin de Astanada kórer qyzyq kóp. Al Últtyq muzey kópshilikting kónilinen shyghu ýshin ýsh ay boyy ýzdiksiz qyzmet etpek.

Lәilә Noghaybek

QR Últtyq muzeyi

Abai.kz