Ótken ghasyrdyng 60-70-jyldary әdebiyetimizding tuyn ústaghan aqsaqaldar kóshe boylap, keng adymdap jýrushi edi. IYә, keng adymdap, iri sóilep ótken sol koriyfeyler qalay ghana jer qoynyna syiyp jatyr desenshi!
“Aqqan júldyz”, “Júmbaq jan”, “Temirtau”, “Aq Jayyq”, “Qan men ter”, “Eltinjal” kóz aldymyzda tudy. O zamanda jogharyda atalghan shygharma avtorlary ózimizdey ghana jer basyp jýrgen júmyr basty pendedey kórinushi edi, búl zamanda kóbi saghynyshpen ghana eske alatyn bir-bir kórkem sóz klassiygine ainaldy. Solardyng biri әri biregeyi – Ghaly Ormanov bolatyn.

Ghaly aghamen ya istes, ya syrlas bolghan emespin.
Esimining ózinen at ýrketindey aghalarymyzgha úshyrasa ketsek – qolymyzdy ala jýgirip sәlem beremiz bayaghy. Ol kisiler: “Áb-bәrekelde-e-e! Órkening óssin, ghúmyrly bol!” – dep batasyn beredi. Kóbine uaqyttary tapshy bolghan song ba, jýre sәlemdesedi. Hal-jaghday súrasudan әrige barmaydy.
Ákem jaryqtyq aityp otyrushy edi: kisining qanday ekeni – sәlem berui men sәlemdi aluynan bayqalady dep. Ras bolar.

Ótken ghasyrdyng 60-70-jyldary әdebiyetimizding tuyn ústaghan aqsaqaldar kóshe boylap, keng adymdap jýrushi edi. IYә, keng adymdap, iri sóilep ótken sol koriyfeyler qalay ghana jer qoynyna syiyp jatyr desenshi!
“Aqqan júldyz”, “Júmbaq jan”, “Temirtau”, “Aq Jayyq”, “Qan men ter”, “Eltinjal” kóz aldymyzda tudy. O zamanda jogharyda atalghan shygharma avtorlary ózimizdey ghana jer basyp jýrgen júmyr basty pendedey kórinushi edi, búl zamanda kóbi saghynyshpen ghana eske alatyn bir-bir kórkem sóz klassiygine ainaldy. Solardyng biri әri biregeyi – Ghaly Ormanov bolatyn.

Ghaly aghamen ya istes, ya syrlas bolghan emespin.
Esimining ózinen at ýrketindey aghalarymyzgha úshyrasa ketsek – qolymyzdy ala jýgirip sәlem beremiz bayaghy. Ol kisiler: “Áb-bәrekelde-e-e! Órkening óssin, ghúmyrly bol!” – dep batasyn beredi. Kóbine uaqyttary tapshy bolghan song ba, jýre sәlemdesedi. Hal-jaghday súrasudan әrige barmaydy.
Ákem jaryqtyq aityp otyrushy edi: kisining qanday ekeni – sәlem berui men sәlemdi aluynan bayqalady dep. Ras bolar.
Ghaly aghanyng sәlemdesui mýlde erekshe sezi¬letin. Naqa bir jyldar boyy úshyraspay ketken kónil jyqpasyn jolyqtyrghanday, qay ortada, nendey mezgilde bolsyn jýrekke jyly tiyetin әri júmsaq, әri yntyq sezimmen sәlemdesushi edi. Tanymaytyn adammen de jyly sóilesetin. Jýzi qanday jyly bolsa – sózi de, saualy da may ishkendey jan әlemine tosyn bir tolqyn enetin. Shuaqty kisi bolatyn. Búryndary, jas kezimizde qysqa әri núsqa lirikalaryn oqyp óskesin be, minezi de jibek mataday jangha jyly tiyetin.
Sol jyldary KazGu-de bir top aqyndarmen kezdesu keshi ótti.
Orta boyly, tórtbaq, dóngelek jýzdi, qaratory kisi jyldam basyp minbege shygha kelgende – myna bizder – kógenkóz studentter – aldynda ghana tau suynday arqyraghan Tayyr Jarokovty, aryndaghan ózimiz qúralpy Tólegen Aybergenov, Tóleujan Ismayylov sekildi qaraday eki iyghyn júlyp jegen, ishterinde “jyn-shaytany órip jýrgen” aqyndardy kýnde kórip jýrgesin be... әuelgide... júmsaq ýndi... qonyr qozyday qarapayym... bes-alty auyz tabighat lirikasyn bәseng ýnmen jyldam jýrgizip oqyp shyghatyn... Ghalekendi, Ghaly aghamyzdy kórgende – kónilimiz tolmaghanday hal keshkenimiz ras.
Myna tústan Toqash Berdiyarov shyqty: “U bop kirip ishime, jas bop shyqtyng kózimnen”, dep araq turaly oda-ólenin destelese; kelesi tústan qyzara bórtip Tóleujan kóterildi: “Qazaqtyng qara ólenining omyrtqasyn syndyram”, deydi qaraday Maya¬kovskiyge eliktep. Eki metr boyymen kók tire¬gendey Jýsip Qydyrov aqyn: “Shuaqtap otyr¬myn, shuaqtap jatyrmyn, shuaqtap jýrmin”, dep úiqassyz-aq ólenin shúbaltady. Ghaly aghamyzdyng óleni eshqanday tasyr-túsyrsyz, tanghy samalday, jilikting mayynday tәtti sózdermen qúlpyryp elesteydi. Studentterge taudan tas domalatqanday tasyr-túsyr, iri sóz, ýlken aiqay qajet... jogha¬rydaghy jyn-perisi ishine syimaghan aqyndar anqyldap óleng oqysa-aq – jastar jaghy dýrlige qol soghady. Al Ghaly aghanyng “japyraqqa qonghan tanghy shyqtay” bipaz mәiin, mayda ólenine kelgende – tym-tyrys!..
Oy, zaman-ay desenshi!
Álgi jastyq buy, azdap jútyp alghan ishimdik buy ishine syimaghan arqaly aqyndar minbege birinen song biri kóterilip, el-seli shyghyp ózderi de dýrildedi, jastar jaghy qol shapalaqtaumen erledi. Salystyra sipattasaq, so joly Ghaly aghanyng bәsi tómen¬degendey sezildi. Adamdar solay ma, әlde zaman solay ma, Stalinning ziyaly qauymdy zar iyletken zúlmat jyldarynan keyin Hrushevting jastar jaghynyng basynan jýgen-tizginin sypyryp alyp: al, endeshe!.. Auzyna kelgenin sayray ber!.. dep, jylymyq kezenge at basyn búrghanyn qaydan bileyik. Jastar da elirme, óleng de “ór keude ólermen”, yzyghuyt týsiniksiz bir kezeng bastalghan, әiteuir!
Sol kezdesuden keyin Ghaly aghanyng tabandy minezine túrdym. Nege deysiz ghoy. Álgidey eki iyghyn júlyp jegen, shólmekten abaysyzda shyghyp ketken “jyn-peri minezdi” aqyndardyng qasynda... salystyryp qaraghanda... betegeden biyik, jusannan alasa, qoshaqanday qonyr minezdi Ghaly aghanyng әlgilerden keyin biyik minbege kóterilip esh qaymyqpay, búqpay, kónilindegi shyn sózin irikpey, tanghy samalday jenil әuendi lirikasyn oquy – óz kózime – jýrekjútqandyq, qaraday qaysarlyq bolyp kórindi.
Ghaly agha ózine búiyrghan tirshilik saparyn sol qaysarlyghymen jayau jýrip ótkendey seziledi. Ol kisining ólmeytin, ómirshen, ónegeli lirikasynan birneshe ghylymy zertteuler jaryq kórdi, әli kýnge kónil kýii ólenderin qyzygha oqyp kelemiz. Jogharyda “jayau jýrip ótkendey seziledi” dedim. Ol kisining jekemenshik aq “Volgasy” bolatyn, kitaby jylma-jyl shyghatyn. Esimi mektep oqulyghyna enip ýlgergen edi. Áytse de myng san oqyrmanyna... myna ýlkenning aldyn kesip ótpey ósken bizge... Ghaly aghamyz qarapayym, qontorghay, qonyr qozyday minezimen tirshilik keshkendey kórinedi de túrady.
Tasyr-túsyrdan ada-kýde bolatyn.
Ayqay-shudy, keudemsoq, órkókirek, óktemsigen minezdi jany jaratpaytyn edi.
Ghaly aghamen eki mәrte kezdesken mezetim esimde qalypty.
Biri: ol kisimen birge shopandar toyyna, Asynyng jaylauyna barghan saparymyz. “Jetisu” gazetinde әdeby qyzmetker bolyp isteymin. Jogharydaghy basshylar shaqyryp alyp: “Bir top óner qayratkerleri shopandar toyyna barady, ilesip, tóbe kórsetip, maqala jazyp qaytasyn”, – dep tapsyrma berdi. Maqúl. Óner adamdarynyng juan ortasynda Ghaly aghamyz bar eken. Óngesi kino, sahna qayratkerleri. Aqyn aghamdy jaghalaymyn bayaghy. Aldynda ghana gazetimizge ol kisining toptama ólenderin suretimen basyp, riza etkenbiz. Qay jerge kidirsek te – aldymyzda aqyn aghamyz jýredi.
Biz mingen kólik sovhoz mamandarynyng ýstinen týspey, qiqalaqtap tozyghy jetken jenil “Uaz”-iygi edi. Suy qaynap, әr jerge bir toqtap, selkildep jýr¬gende – ózge óner qayratkerlerining jenil mәshiynesi qayqayyp qyrgha órlep, ózimizdi shang qaptyryp ketti. Ghaly agha: “Búl nemeler kisining basyna, sosyn jasyna qaramaydy ghoy... Qaghyp-soghyp óte shyghady”, – dep renjip qaldy. Odan-búdan tartyp sóz sabaq¬ta¬ghan bolamyn, aqyn aghamyz ayaghynyng basyna shúq¬shiyp kele jatyp esh ensesi kóterilmeydi. Kýn týske tyrmysa shopan auylyna týtelenip әzer jettik.
Sóitsek, bizdi basyp ozghan “ónerpazdar” qonaqqa dep tigilgen eng enseli, segiz qanatty aqboz ýidi bú¬ry¬nyraq baryp iyelenip alypty. Bizge shettegi qo¬nyrqay shaghyn shoshala tiydi. Shopannyng baspanasy eken, iyesi búrqyrap iship alypty, kelinshegi qoldy-ayaqqa túrmay as-auqattyng qamynda jýr. Aldymyzgha shelekpen әkelgen besti qymyz byqyryp ashyp ketipti. Ghaly agha bir kesesin qylghynyp әzer ishti.
– Qúday-ay, bizge bal qymyz da búiyrmady-au, ghoy, – dep Ghaly agha qap-qara bolyp týtigip sóiledi.
– Ana ýlken ýidegi qayratkerlerge ketti bal qymyz, – dep ýy iyesi búrqyraydy. – Sәl shydanyzdar, baghlan bylqyp pisip jatyr, eng tәuir araq bizding ýide, salqyn syra da tabylyp qalady.
Qymyzdy qoyyp salqyn syragha kóshemiz. Ýlken ýiden әn salghan dauys әnkildep jetedi. Aqyn aghamyzdyng әuezdi әdemi әngimesin әlgi әn bólip-bólip ketedi.
– Qúday-ay, bizge dúrystap әngime-dýken qúru da búiyrmady, – dep aqyn aghamyz qaraday týniledi.
Bylqyp pisken baghlannyng eti tartyldy. Aldyna buy búrqyrap bas kelgen son, aqyn aghamyzdyng jýzi jylyp, tili sheshildi, arghy-bergiden qazyp әngime termeledi. Esimde qalghany – Iliyas Jansýgirov turaly bir ýzik syrly esteligi edi.
“Bala kezinde, elde, Qaratal ma, Kóksu ma, on¬shasy esinde qalmapty, qabaghy qalyn, qonqaq mú¬ryn, bayaghynyng batyrlary sekildi Iliyasty kóripti... sәlemdesipti... sózin tyndapty. Keyinshe, “aqyn bo¬la¬myn” dep, Almatygha kelgende – so zamandaghy oblystyq oqu isining mengerushisi Bilәl Sýleev esimdi kisi¬ning jer ýiinde... qazirgi Dostyq pen Tóleby dan¬ghy¬lynyng qiylysqan túsyna... qúrylghan aghash pәte¬rine bas súghady: Iliyas aqyn әri oqu oqyp, әri qyz¬met isteydi eken. Bilәl Sýleevting zayyby Fatima apa¬myz, erli-zayyptylar sýttey úiyp túryp jata¬dy. Bir kýni Sýleev oblysty aralap issapargha ketedi. Ay jýredi. Sharshap-shaldyghyp týn jarymy aua issapardan oralady. Kiltimen esigin ashyp, jaylap basyp ýiine ense, Iliyas aghamyz ben Fatima apamyz kónil jarastyryp ýlgeripti deydi. Oqyghan, kózi ashyq kisi Sýleev oibaylap, aiqaylap neghylady. Aghash sha¬badanyn jinastyryp, aldy-artyna búrylyp qarap: “Al endigi tirshilik senderge búiyrsyn!” – depti de, әi-shәy joq, ýiden shyghyp jýre beripti. Sabaz-ay desenshi! Netken shydamdylyq, sypayylyq”, – dep, әngimeshi aghamyz basyn shayqap tanghalyp otyrdy.
Osy az ghana ómirlik kórinisti Ghaly aghamyz mayyn ta¬myzyp, jyrday ghyp aityp bergende – úiyp tyn¬daghanymyz – tasqa jazylghanday jadymda qalypty.
Ghaly aghamen ekinshi kezdesuim – shygharmashylyq jaghdayynda ótti.
Ol kisi ómirining sonyna taman “Júldyz” jur¬nalynda poeziya bólimining mengerushisi bolyp istedi. Student kezimizden jabysqan “auru”, qolymyz qyzmetten qalt etip bosay qalsa – Jazushylar odaghyna jýgiremiz. Naqa sol ýsh qabatty enseli ýide “kele ghoy” dep, kókemiz kýtip otyrghanday ghoy. Azdap óleng jazyp, shamalap shaghyn әngimege qalam tartyp jýrgen kezim. Ýshinshi qabattaghy “Júldyz” jurna¬ly¬nyng redaksiyasyna bas súqsam, tórgi ýstelde Ghaly aghamyz otyr. Ótken jazda, Asy jaylauyna shyghyp qymyz iship, baghlannyng jas etine meldektep qayt¬qanymyz esimizde, aqyn agha sol bir ay sәulesining astynda, beluardan keletin shalghyndy keship jýrip toqtyq basqan kórikti týndi esine alyp biraz kenkildep kýlip aldy.
– So shirkinder qyzyp otyryp “aqyn aghamyzgha at mingizdik” dep edi, sózining ayaghyn ústay almay atta¬nyp kettik qoy. Ózine habarlasqan joq pa әlgiler?
– Sartmezireti shyghar, әitpese sol joly qimyldap qalmas pa edi! – deymin kónil júbatyp.
– Qúday-au, “sartmezireti at” mende kóp, bala. Ótken kýzde Taldyqorghangha bardym, ondaghylar da “at mindiniz” dedi; әne bir jyly Jambyldy, Shudy araladym, ondaghylar “atynyz bar” dep sypayylady; Qarmaqshynyng dókeyleri bir at atady. Sanay berse – bir ýiir bolyp qalar. Búl qazaqtyng auzynan shyqqan ýlken sózining sonyn siyrqúiym¬shaq etip ýzildirip tynatyny jaman. Qoy, aty bar bolsyn!.. Ózine tapsyrys bar. Bas redaktordyng pәrmeni. Qyrghyzda Sýiinbay Eraliyev esimdi aqyn bar. Bizding Oljas aqynymyz sekildi gharysh taqy¬rybyna ýlken dastan jazypty. Mineki, sony tezdetip audaryp ber, nómirge salamyz.
– Ghaly agha, qyrghyzsha jorghalay almaymyn ghoy.
– Ýsh qayyra oqysang týsinesin. Osy qyrghyz, qaraqalpaq, tatar, ózbek, noghay dep jýrgenimiz — týbi qazaqtan taraghan bauyrlar. Tek bireui tam salyp, ekinshisi mal baghyp irge ajyratyp ketkeni bolmasa. Ýnilip zer salsang – týsinesin. Iship jýrgen aqyndarday emes, sen balany sharuagha tynghylyqty dep tapsyrma berip otyrmyn!
Ýlken aghanyng sózin jerge tastamay, qyrghyz aqynynyng dastanyn ýige alyp kettim. Bir jetining ishinde audaryp, әkelip qolyna berdim. Ghaly agha riza bolyp qaldy. Kóp keshikpey Sýiinbay Eraliyevting әlgi dastany “Júldyz” jurnalynda jaryq kórdi.
Eng ghaniybeti: Ghaly aghanyng múny da, syry da, jyry da tilining úshynda bolatyn. Astarlap, kýltelep, býrkemelep sóileudi bilmeytin. Baladay aqkónil, anqau jan edi.
Syryn jasyrmay, auzyna kelgenin aityp salyp, kóbine әzilqoy, qyljaqpas kisilerding “auyz aranyna” úshyrap qalatyn kezderi jiyi. Astary, býkpesi bolmaghasyn ba, ómirdi qaz-qalpynda qabyldaytyn.
Sol kezende... sol kezende deymin ghoy... kýni keshege deyin: “Oybay, Ghaly aghamyz súmdyq sarang eken, onyng qasynda shyq bermes Shyghaybay degen jolda qalady. Ýiine barghan kisining auzyna su tamyzbaydy-mys”, – degen alypqashty qaljyng sózderdi kóp estiymiz. Estip te jýrmiz. Kim-kimning ishine ýnilipti, kim-kimning eginine týsipti. Álgiler aitqanday Ghaly aghamyz key jerde... qaysibir qapylysta pendeshilik minez tanytqan shyghar. Óz basym oghan tanghalmaymyn. Qaraday otyryp tanghalatyn túsym:
ózderi qu bastan quyrdaq et aiyryp,
pendege qayyr-sadaqa bermey jýrip,
qusang – qúmalaq týspeytin, bayaghydan tanys-bilis naghyz sarang zamandastarymnyng beti býlk etpey, ózgeler turaly...
Ózgeni qoyshy... qazaqtyng súlu sózdi sezimtal aqyny – Ghaly aghany “olay edi... búlay edi... sarang edi...” dep súiyq sózdi saghyzsha sozyp otyrghan kez¬derine qayranmyn. Qaraymyn da, o, tobalap jaghamdy ústaymyn. Onday әzilkesh, auyzeki qal¬jyngha ústa kisiler, sirә, ózindegi ishmerez minezdi әi¬teuir bir esebin tauyp ózgelerge jauyp qútyl¬ghy¬sy keletinin qaraday sezip, bilip, kýnde kórip jýremiz.
Joq!.. Men biletin, ózim dәmdes-túzdas bolghan qazaqtyng syrshyl aqyny – Ghaly Ormanov – jany jaysan, aqkónil, baladay ilanghysh, tabiy¬gha¬tyna tarta tughan naghyz minezge bay iri túlgha bo¬la¬tyn. Iri túlgha minezimen jýrip jaryq dýniyede jol¬das tapty... óleng jazdy... úrpaq ósirdi... Sóitip jýrip qasaqana kóre almaytyn, masasha shaghyp sói¬leytin bәsekeles, baqtalas, kýndesterin molaytty.
Kisi tabighatyna tarta tuady.
Ásirese, aqyn adamnyng jóni bólek. Ol asqar Alataudyng basyna qonghan nóser búlty sekildi, birde – tóbene tónkerilip kelip kóz jasyn tógip-tógip óter bolsa, keleside – qiyrdan shaqpaq shaghyp, jer әlemning shanyn qaghyp, kýrkildep jótelip qyr asyp joghalady. Búlt boyynda jarqyldaghan jasyn da bar, jaymashuaq jadyratar azondy aq janbyr da jýredi. Ghaly aghany sol bir asqar Alataudyng qúbylmaly qaharly nóser búlty ma dep qalamyn keyde.
Aldymyzgha ústaghan aghamyzdyng qabaghy salynqy, syz kónildi ashuly kýiinde de kórdik; jadyraghan jaymashuaq kýlkisin de estidik. Bәri kónilden juylady eken.
Ótken ghasyrdyng nóseri qalyn, shuaghy mol alpysynshy jyldary Ghaly aghamyz kóp tolghandy, lirikalyq әdemi ólendi mol jazdy. Tasyr-túsyry az, órik aghashynyng erte kóktemgi gýl tókkeni sekildi, taudan qúlaghan tasbúlaq pa dep qalasyn. Shalghyndy jazyqtyng tórine qúrylghan boyauy kelisken kempirqosaq bolar bәlkim – tabighat pen adam kónil kýiining qamshynyng segiz órimindey qúp kirige jymdasqan, jan әlemindi jelpip-jelpip ótetin, úiqasy men únasymy kelisken tәtti jyr joldaryn qalay úmytarsyn!
Jastar kóbine aldynghy buyn aghalaryn mensinbey, keudemsoqqa salyp, ekpini tau qúlatarday bolyp ósedi... óktem sóileydi... órkókirektenedi... Bilip-bilmey ýlkenning aldyn kesip ótedi... “Á, sony qoyshy!” – dep jýre sóilesedi. Bәlkim, osy qazir Ghaly aghanyng kebin kiyip kele jatqan, ýlken buyn bolyp qalghan bizder de kezinde ghajayyp lirik aqynnyng baghasyn bile qoymaghan shygharmyz. Bәz birde artyqtau, asylyqtau tanytqan bolarmyz.
Áytse de eshqashan ýlkenning basyn tómendeter, auyl arasynyng byqsyma ósegin órbiter pysh-pysh әngimege at basyn búrmay, tik jýrip ósippiz. Mayda sóz quugha, tilmen shaghugha uaqytymyz bolmapty.
Árdayym aghalar boyynan iri minez izdedik, iri jýruge tyrystyq. Ghaly aghanyng iri sózin, iri minezin sezinip jetildik. Inshalla, qazirgi shyqqan biyigimizge, ýlkendigimizge ol kisilerding “ishti-tysty qosqan әseri” mol boldy dep toq senimmen aita alamyn.
Kónil týkpirinde, jýrek basynda jaqsy agha, jarqyldaghan aqyn, qazaq sózining qasiyeti jan әlemine mol-mol singen Ghaly aghagha degen sary saghy¬nysh qana qaldy. Sol saghynyshpen jýrip – ol kisiden qalghan yrghaghy bóten, únasymy jaras¬qan, úiqasy kelisken, móldiregen tasbúlaqtay syrshyl ólenderin qayyra qolgha alamyz. Jyly jýzin jiyi-jii eske týsiremiz. Birtuar jaryq, jaqsy, núsqaly beynesin qara jerding qoynyna qimaghanday kóz aldymyzdan ótkerip, ótken kýnning saghymyna kóz tigemiz. Sol kisining kózi tirisinde, shirkin-ay, qadirine jettik pe, jete almadyq pa dep tereng oigha shym batamyz!
Qazaqtyng kelisken kórkem sózi tiri túrghanda – Ghaly aghanyng dәmdi de sazdy ólenderi ólmeydi dep shýkirshilik qylamyz!

Dýkenbay DOSJAN.