Senbi, 31 Shilde 2021
Qúiylsyn kóshing 5032 23 pikir 23 Mausym, 2017 saghat 13:42

Qazir qimyldamasaq, qazaqty әkelu qiyn bolady!..

«Oralmandaryndy úrghany bar!» Mamashovtar otyrghanda, seng qozghalmaydy…

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

«Asar» qalashyghy – qazaqtyng basyn qalay qosudyng jarqyn joly!

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ári kәsipkerlikting taptyrmas ýlgisi

…1960-jyldardyng ortasynda tәuelsizdik alghan Aljirdegi 6 mln.fransuz otarshylarynyng jaghdayy qiynday týsti. Sol kezde preziydent Sharli de Golli isker, bilimdi, últshyl kadrlarynyng birine (aty-jóni esme týspey túr) 2 jyldyng ishinde 6 mln.fransuzdy kóshirip әkelu, júmys jәne baspanamen qamtamasyz etu baghdarlamasyn jasaudy tapsyrady. Baghdarlama jasap әkelgen jigit ózin premier-ministrding orynbasary etip taghayyndauyn jәne onyng baspana men kólik súraghan ótinishteri toqtausyz sheshiletin boluyn talap etedi. De Golli onyng súraghan bar qúzyretin beredi. 2 jyl emes, tura 1,5 jyl ótkende viyse-premier «tapsyrmanyz oryndaldy, meni qyzmetten bosatuynyzdy ótinem» dep raport beredi…

Biz de syrttaghy taryday shashylghan 5 million qazaqtyng eng bolmasa 5 jylda kóshirip әkele alamyz ba? Oraz Jandosov 2004 jyly  osy joldar avtoryna bergen súhbatynda: «Za 5 let 5 millionov? Dlya praviytelistva eto ne vopros. Lishi by byla na to politicheskaya volya rukovodstva gosudarstva…» dep jauap bergen edi…

Ózbekstanda qany eshkimmen aralaspaghan 100 payyz qazaq 3 mln. bauyrlarymyz bar.  Biraq, qújattary 100 payyz ózbek bolyp jazylghan. Salt-dәstýri – qazaqtiki, tilding 70-80-payyzy – ózbektiki. Mektepte bilimdi ózbekshe alghan, ýide – qazaqsha sóilesedi. Ruy – qazaqtyng ruy, biraq, últym «ózbek» deydi. Mine, olardyng qanshasyn әkeluge bolady, ol belgisiz…

Al, qújaty da qazaq, tili de qazaq, «Qazaqstangha jetsem!» dep qúlshynyp, úshargha qanaty bolmay otyrghan qandastarymyzdyng sany – 2 mln. adam. Qytayda resmy 1,3mln., beyresmy 3 mln. qazaq bar. Mongholiya men Reseydegini qossaq, osy ýsh elden eng kemi 3 mln.qazaq keledi. Sonda barlyghyn qosqanda – 5 mln.adam bolady.

Qalay әkelemiz?

             1-baghyt: Sol memleketterdegi eldi sonyna ertip kele alatyn erlerdi tartu, olarmen ýgit-nasihat júmysyn jýrgizu.

2-baghyt. Ózbekstandaghy qazaq jastary JOO-na týse almaydy, óitkeni qazaq mektepteri kirillisada qalghan. Solargha 2-5 payyz kvota bólu kerek. Basqalaryn býgingi kolledjderde  (búrynghy SPTU, GPTU)  6 ailyq iya 1 jyldyq kurs týrinde bolsa da oqytyp, erterek kәsiby maman etip dayarlap shygharu qajet. Onsyz da ol jaqtaghy әr otbasy eng bolmaghanda bir balasyn osy jaqqa jiberip, «plasdarm» jasap jatyr. Biraq, olar QR azamaty bolmaghan son, týrli qiynshylyqqa tap boluda. Shekarada olargha «bauyrym, qosh keldin!» degen bir auyz jyly sózimizding ózi nege túrady?! Onyng ornyna «ói, ózbek!» degen sózdi esitken onyn, tura bireu ónmeninen tepkendey bolatyny sózsiz… Qansha aitqanda ol jaqtyng qazaghy búl jaqqa keludi ansap túrady.Ol jaqta el rugha bólinbeydi. Olardyng patriottyq sezimi bizdikinen әldeqayda kýshti, olar Qazaqstannyng tittey de bir jetistigine erekshe mәz bolady, bokserlarymyz jense, kәdimgidey toy jasaydy!..

Mine, osy 2 baghytta qatar júmys isteu qajet. Bәrinen búryn qazaq elining iydeologiyasynyng betin osyghan júmys isteuge búrugha tiyispiz. Olar kelse – elde qazaq kóbeyedi. San – sapagha ainalady. «Qazaqqa qazaqtyng qosylghany bizge ne beredi?» degen mәseleni ashyp aituymyz, kórmeytin, kórgisi kelmeytinderding kózine shúqyp kórsetuimiz qajet. IYdeologiya týzelse, búl jaqtaghy qazaqtyng da syrtqy qazaqqa degen, biyliktegi ýirenshikti komfort ómirinen airylyp qalmau ýshin ghana últ mýddesin satyp otyrghan orysshyldardyng tapsyrmasyn oryndau saldarynan payda bolghan teris kózqarasy kýrt onalatyny da sózsiz!

Shymkenttegi 20 myngha juyq túrghyny bar «Asar» shaghyn audanynda (búl óz aldyna keremet qalashyq) memleketke qaytpaytyn mektep, bala baqsha, jol sekildi týrli shyghyn somasy 5 mlrd. tengeni qúraydy. Biraq, sol «Asardy» salghan, negizinen kóship kelgen oralmandardan qúralghan «Aq Ordasy» kompaniyasynyng  (preziydenti Ibadulla Qalybekov) ózi memleketke 10 jylda 6 mld.tenge salyq tólep qoydy!.. Kompaniyada 3 myng júmys orny bar bolsa, onyng kem degende ýshten biri jergilikti túrghyndar. Odan bólek  «Asardaghy» 20 myng halyq taghy salyq tólep jatyr ghoy! Salyqtan bólek qansha elge payda, tabys әkelip jatyr. Osyny nasihattau joq bizde…   

Yaghni, syrt qazaqty әkelgende tabatyn paydamyz ben olardy әkelmegende útylatyn jaghymyzdy salystyru kerek. Útylghanda eshqanday baghamen ólsheuge bolmaytyn eng qymbat qúndylyqtan – qazaqtyng tútas bir bóliginen airylatynymyzdy týsindiru kerek.

Bizde sol Ózbekstannan kelgen «gastarbayterler» az ba? Solardyng ornyna óz bauyrlarymyzdy әkeluge bizge kim kedergi, ne bóget? Ýlken kompaniyalar, korporasiyalar jalgha beretin jýzdegen, myndaghan pәterlerdi nege salmaydy

Júmys pen baspana

Jalpy, adam balasyna ómir sýru ýshin eng birinshi keregi eki-aq nәrse – qolyna júmys pen basyna baspana!

Qazaqstanda búl mәseleni 4 baghytta bylay sheshuge bolady.

  1. Ontýstikte – bau-baqsha, kókónis baghyty. Kishkene pәter + jylyjay.

Bizge 180 mln.túrghyny bar TMD bazary ashyq. «Asarda» koreyalyq liysenziyamen «Jylyjay» jasap shygharatyn zauyt salyndy. Auyl sharuashylyq ónimin saqtaytyn qoyma salyndy. «Asar» túrghyndary 3 sotyq jerden jylyna orta eseppen 10 myng dollar tauyp otyr.

2-baghyt. Ortalyq Qazaqstan. Astana, Kókshetau, Qostanay, SQO, Pavlodar. Qúnarly topyraq. Sәbiz, kartop eguge taptyrmaytyn ólke. Ol ónimdi tek Reseyge qaray emes, beri qaray da, Ortalyq Aziya elderine de satugha bolady. (Al, biz әzirshe masqara bolyp, Pәkistannan kartop tasyp jatyrmyz!..) Arqada ósiriletin kartop pen sәbizding ózindik qúny óte arzan. Sol ónirge kóship barghan әr otbasygha 2 ga jer beru kerek. Bir auyldaghy 1000 otbasygha – 2000 ga jer. Mashino-traktor parkin qúryp,  jer jyrtudy, egu men jinaudy sonyng moynyna artyp, kartop pen sәbiz úryghyn avanspen tegin jetkizip berip (keyin ónimning baghasynan ústap qalyp), qasyna qystay saqtaytyn qoymany salyp bersek, sonyng arqasynda 2 gektardan әr otbasy 30-40 myng dollar tabuyna bolady.

3-baghyt. Shyghys Qazaqstan. Mal sharuashylyghyna súranyp túrghan aimaq.

Et baghyty. Evrostandartqa say, sanitariyalyq talapqa say etip, et kombinatyn salsaq, sonyng ainalasyndaghy 50-100-200 myng otbasy et óndiruge mamandanady.  Ár ýige 10-20-30-40 bas kishkentay búzau avansqa beriledi. Jarty jyl, 1 jyl, 2 jyldan keyin olardy et kombinatqa ótkizesin. Kombinat sol kezde búzau men jem-shópting aqshasyn ústap qalady. 20 bas búqadan kemi 10 myng dollar tabys tabasyn.

Yaghni, bir oqpen eki qoyandy atyp alugha bolady, búl jýie әri halyqqa júmys kózi, әri memleketke eksport kózi.Halyqtyng qamyn sәl de bolsa sóz jýzinde emes, is jýzinde oilaghan kenes ókimeti kezinde etti 2,5 somnan satyp alyp, halyqqa 1,90 somnan satatyn. Nege? Aqymaq pa? Esep bilmey me? Joq, etti arzan satqanmen qymbat baghamen eksportqa ketetin mýiiz, túyaq, ishek, teri, qan – búnyng bәri etting shyghynyn eselep jabatyn. Tipti,  ishek-qaryndaghy boqtan tynaytqysh jasalatyn.

Sýt baghyty. Búl jerde sýt zauytymen kelisim-shart jasalady. «Molokovoz» sýt jinaydy. Sýt zauyty neshe týrli ónim shygharady. Basymdyq – qazaqtyng últtyq taghamdaryna berilip, olar eksportqa jiberiledi. Biz әzir biday, tary, arpa, jýgerige miyneraldyq tynaytqyshtardy (kaliy, fosfor, azot) әlemdik dengeyden kemi eki ese az beremiz. Esesine ekologiyalyq taza tamaq shygharudan ainymasaq, onyng ýstine milliondaghan maldyng qiyn organikalyq tabighy tynaytqysh etip paydalanudy tiyisti jolgha qoyyp alsaq, evropalyqtar ettin, sýtting baghasy 2-3 ese qymbat eken dep oilanyp jatpaydy.

4-baghyt. Batys Qazaqstan. Onda týie sharuashylyghy, mal sharuashylyghy + jylyjay. Sebebi, klimaty onsha suyq emes әri tabighy gaz arzan. Resey naryghy jaqyn. Óz elimizden de, Reseyden de ózbek pen әzirbayjan tauaryn yghystyryp shygharu – óz qolymyzda!

Manghystau – әlemdik shúbat ortalyghyna ainala alady!

Biz teriskey ólkelerge oralmandarmen qosa ishki migranttardy da mindetti týrde qosyp ornalastyrugha tiyistimiz.

Týie jeytin shópti myndaghan gektargha eguge bolady.

«Qazaqtyng aq bas siyry», «qyzyl siyr» túqymyn qaytadan qolgha alugha bolady.

Mal basyn barynsha tiyimdi paydalanudy ýirenu – aldymyzda túrghan ýlken is.

Ekologiyalyq taza et pen sýt ónimderi – qazaqtyng brendine ainalady! Millondaghan maldyng tezegining әrbir kilogramynyng ózi briyket týrinde jasalyp otyn (mysaly, qoy qúmalaghynyng qyzuy kómirden artyq ekenin auyldaghylar jaqsy biledi!) men  organikalyq tynaytqyshqa ainaluy tiyis.

Bos qalghan auyldargha qaytadan jan bitedi. Otandyq ghalymdar men ónertapqyshtardyng janalyqtaryn qoldana otyryp, kýn men jelding quaty ýiding jaryghy men teledidaryn qosugha tolyghymen jetedi…

Qarjylandyru – qaytatyn tabys kózi bolghandyqtan memleket ózining qúighan aqshasyn  1 jylda-aq qaytaryp ala bastaydy. Sondyqtan, oghan alghashqy qoldau kórsetudi memleket tolyq moynyna aluy tiyis! Qarjyny qaydan alamyz?

  1. Milliardtaghan tenge iygerilmey jatyr.
  2. Milliardtaghan tenge týrli sheteldik kenesshilerge («Samqúryq-Qazyna» – 27 mlrd.tenge) jalaqy týrinde «raspiyl» jasalyp, jelge úshyp jatyr.
  3. Jyl sayynghy ekonomikalyq jәne mediaforumdardyn, dinaralyq sammitting qarjysy.
  4. «Altyn zaem» sekildi qúndy qaghazdar shygharu.

Eng bastysy – korrupsiyany joi. Osy baghdarlamany iske asyrugha jauapty tikeley QR Preziydenti boluy jәne ol jylyna baghdarlamanyng oryndalu barysyn 2 ret qarap otyruy tiyis. Sebebi, burokratiya ózine tikeley materialdyq paydasyn kórip túrmasa -jauapkershilikten  qashu, qol qoymaudy ýrdiske ainaldyryp barady.

Ózbekstanda jylyna 8 mln.adam syrtta tabys tauyp jýr. Dәl kәzir, Mirziyeev túrghanda búl jobany iske asyryp qalugha bolady. 5 jyl, 10 jyldan keyin dýnie ózgerip, sayasat ózgerip ketui mýmkin…

«Asardaghy» «Moduli» zauyty aghashtan «vremyanka» – qorjyn ýy qúrastyryp beredi.  Ýi-jaydy túrghyndargha, keyin satyp ala alatyn etip, eger jaldau aqysyn uaqtyly qúimasa, ýiinen airylyp qalatyn etip  5-10 jylgha jalgha beruge bolady.  Aru Arqanyng tabighatyn bir-eki jyl onda túrghan adamnyng kózi qiyp kete qoiy qiyn… «Asardyn» ózining eng kemi 500 túrghyny basqa ónirlerde tabys tauyp jýr. SQO-da túratyn búrynghy ózbekstandyq azamattar Shymkentke, «Asardyn» ózine de qaytqysy kelmeydi.

Baghdarlama jýie retinde dúrys jasaluy, onyng basshysy tikeley QR Preziydentine baghynyshty boluy tiyis.

Soltýstikte memleket qajettiligine dep jerdi alugha bolady, búl mәseleni de sheshu qiyn emes. Miniy-sehtar ashyp tastau qajet, әr auyl bir kәsipti iygeretin bolsyn. Búnyng ýlgisin 2-dýniyejýzilik soghystan qiray jenilgen, 2 birdey qalasyna amerikalyqtar  atom bombasyn tastaghan, jenimpazdargha milliardtaghan dollar kontribusiya tólegen japon eli kórsetken bolatyn. Olardan kórip, keyinirek kәrister, kýni keshe qytaylar sol ýlgimen bastady damudy. Bizding auyl sharuashylyghymyzdyn  – mal men jerding óndelgen ónimderi – mine, osylar bizdi órkeniyet kóshine ilestiretin, poyyzdyng songhy ýzengisine ayaq arttyratyn mýmkindigimiz. Mýmkin, songhy mýmkindigimiz…

Syrttaghy qazaq keluge әli qúshtar! Biraq, ol qúshtarlyqtyng oty jyl sanap bәsendep keledi. Mine, eng qorqynyshtysy da osy!  

Sebebi, 15 jyl búrynghy Qytay qazaghy men býgingi qazaqtyng aiyrmashylyghy jer men kóktey! Ol kezde siz Shynjangha barsanyz ózinizdi Qazaqstanda jýrgendey sezinetin ediniz. Kәzir ol zaman kózden búlbúl úshqan. Otbasynda balasy (jas buyn) men әke-sheshesi (orta buyn) bir-birimen qytaysha sóilesedi! Sebebi, búrynghy qazaq mektebining bәrinde qazaq tili men әdebiyetinen basqa pәn atauly týgel qytay tilinen kóshirilgen songhy 9 jyl ishinde qazaqsha bilmeytin, esesine qytayshany jetik biletin, sol tilde sóileuge beyim úrpaq ósip shyqty. Búl úrpaqtyng ata-anasy qazaqsha da, qytaysha da biledi, al, olardyng ózderining әke-sheshesi qytaysha bilmeytin! Endi qazaqsha bilmeytin, tek qytaysha biletin úrpaq ósip keledi.  Biz de Qazaqstanda otyrsaq ta múnday mәngýrtterdi tәrbiyeleudi әli jalghastyryp kelemiz, aiyrmashylyq bizde qytayshanyng ornyn orys tili iyelenip otyrghanynda ghana. Al, balanyng qay últtyng tilinde bilim men tәrbie alsa, ol últtyng ókili bolyp shyghatyny – adamzat tarihynda dәleldeudi qajet etpeytin aksiomagha ainalghan.

«25 jylda 1 million qazaq keldi» dep bórkimiz qazanday bolady. 1 million búdan on jyl búryn kelip qoyghan-túghyn. Ótken jyly 32 myng adam ghana keldi. Ázirge tek auzymyzben oraq orudan asa almay, bes jylda bir ret eshqanday mәsele sheshpeytin Qúryltay ótkizip, toy toylaudan asa almay otyrmyz.

«Oralmandaryndy úrghanym bar!» deytin mamashovtar basshylyqta otyrghanda, seng ornynan eshqashan qozghalmaydy.

Qazir qarqyndy qimyldap qalmasaq, endi 25 jyl emes, 15 jyldan keyin Qytay men Ózbekstannan altyn berem deseng de qazaqty әkelu qiyn bolady. Europanyn, ol týgili Týrkiyanyng qazaghy kelmey otyrghan joq pa! Soltýstik Qazaqstanda Reseyding memlekettik meyramdary dәl Reseydegidey toylanady! Temir joly Mәskeuding uaqytymen jýredi. Qyrym men Donbassty kórip túryp, Úly dalanyng Teriskeyin, Shyghysy men Batysyn qazaqylandyrmasaq, airylyp qaluymyz bir kýnde!

Osy qaterdi kórmesek, erteng kimge ókpeley alamyz?..

Qaraman NARÚLY

Derekkózi: Qazaquni.kz

23 pikir