Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Ádebiyet 9478 9 pikir 30 Mausym, 2017 saghat 14:57

Bir ólenning «eki tarihy». Jazushy ne deydi? Aqyn she?..

Talghat Kenesbaev. Bir ólenning «eki tarihy»

Tynyshtyqbek ekeumizdi dostastyrghan audandyq gazet edi. Men sonau Sarjaldan at terletip, audan ortalyghyna kelip jýrip, bir kýni Tynyshtyqpen tanystym. Úzyn boyly, tomagha túiyq jigitti birinshi kórgende aqalteke jylqysyna úqsatqanmyn. Túrysy da, sózi de, ózi de bólek edi. Birden dostasyp kettik, auylgha shaqyratynmyn. Ol meni óz ýiine shaqyrdy. Sovet ýkimetining qol jetpes qyzyl araqtarymen, qazir nebir besjúldyzdy qonaqýilerde kezdese bermeytin «kilikalarmen», kәdimgi qara nan men piyaz bizge qazy-qartaday kórinetin edi-au... Ol kezde bizding qatarymyz kóp bolatyn. Dostarymyz da, demeushilerimiz de, jebeushilerimiz de, qamqorshylarymyz da óte kóp edi.

Kýnder jyljyp ótip jatty. Joldar da, bәlkim, jýre-jýre qysqardy. Uaqyttyng qanjyghasynda ketkimiz kelmey, basymyz noqtagha syimay, bir top jas qyran jalaulatyp jýrgen kezimiz

Bir kýni audandyq «Sovhoz tuy» gazetine «Qoyly auyldyng hattary» degen toptama ólender shygha qaldy. Avtory - Tynyshtyqbek Ábdikәkimov. Malaqayymdy aspangha atyp quandym. Men jem-shóp tartu sehynda arpa tartamyn. Auyldaghy jýn-júrqa jinaytyn zagotoviyteliden keyin ekinshi adammyn. On qap jemdi sattym da jiberdim. Ol kezde korrupsiya degen, memleketti tonau degen úghym joq. Bәri ornynda. Eshkimge kórsetpeseng boldy. Tup-tura jiyrma som shygha keldi. Qaltagha bastym da, Qarauylgha attandym. Jýrek dýrs-dýrs, qolymda myj-myj audandyq gazet. Ábden, qoldan-qolgha ótip oqi-oqy jauyr bolghan Tynyshtyqtyng óleni.

Áy, sol kýni әlemdik beyresmy «pen-klub» qúryp jiberdik. Jua-jua, ólendi oqi-oqy kózimiz qarauytyp, qúlaq shynyldap, kóz alayyp, jaq sualyp, demimiz bitip bara jatqanda Tynyshtyqbek sóiledi. Sóilegende býy dedi:

- Men bir jerden estigenmin: aqyn adamdy óltiruding eki joly bar eken. Maqtay bersen, aqyn ózinen-ózi qúridy eken. Tipti, elemey bir búryshqa qoysan, gýl qúsap, ózinen-ózi solyp qalady. Búndaydy qazaq «japalaqty taspen úrsang da japalaq óledi, tasty japalaqpen úrsang da japalaq óledi» deydi. Sender meni maqtap-maqtap óltirgeli jýrsender, - dedi.

Bәrimiz bir týrli bolyp qaldyq.

- Men endi nege «Qazaq әdebiyetine» shyqpaymyn. Shyghyp jýrgender menen әulie me?.. - dep, Tynyshtyqbek taghy bir toqtady.

Ángimening qyzyp, órship bara jatqanyn basqym keldi me:

- Joq, kóke, men shygharamyn! - dedim.

- Qalay?! - dedi otyrghandardyng bireui.

- Men qazir Almatygha ketemin... - dedim de, ornymnan túryp, myj-myj gazetti qolyma alyp, ýiden shyghyp kettim.

Kele jatyrmyn, kele jatyrmyn. Úza-a-aq jýrgen siyaqtymyn. Bir kezde janarmay qúyatyn beketting janynda túrmyn. Pys-pys etip, entigip, bir «Ziyl» mәshiynesi kele qaldy.

- Gorod poedishi? - dedim bar bilgen orysshamdy aityp.

- Denigy esti?- dep kýldi ol.

On qap jem satqan maghan sóz bolyp pa: «Esti!» - dedim senimdi, jigerli dauyspen.

- Poehaliy!

Tang ata tileuindi bergir «Zildin» shopyry meni Komsomol poselkesindegi Asqar Sәbitov dosymnyng ýiine jetkizip saldy. Ol kezde bizding Asekeng Jana Semey audandyq «Ertis ottary» gazetining týkirigi jerge týspey túrghan tilshisi bolatyn. Qayyn júrty auqatty, onyng baghasy bir qaralyq «Yatrani» degen ýlken jazu mәshinasy bar. Anau-mynaudyng qolyna týse bermeytin qazaqsha qarpi bar mәshinke edi ghoy. Aulasyndaghy qanden kýshigi meni óte jaqsy qarsy aldy. Tipti «әu, әu» dep bir-eki ýruding ornyna, mening shan-shang tópiliyimdi jalap-jalap aldy da, ýishigine baryp jatyp qaldy. Múnday meyirimdi itting balasyn osy kýnge deyin kóre almay jýrmin ghoy.

Esikti eki qaghyp edim, Asqar dosym - qolynda oqtauy bar, trusiysheng atyp shyqty. Meni kórip: «Ói, qaydan jýrsin?! Kәmbikorm әkelding be?» - dep, qaljyndap qoydy.

Bolghan oqighany jedel-jedel bayandap shyqtym. Asekeng sol arada dәu mәshinagha trusiysheng otyrdy da, tórt-bes paraq qaghazdy pashaq-pashaghyn shygharyp, qatesiz basyp berdi. Bildey bir audandyq gazetting tilshisi ghoy, gradusy ystyq-ystyq su iship otyryp, qolyma bes rublidi ústatty da:

- Attan, Take, attan! Búnday úly óleng qap týbinde jatpau kerek! - dedi. Biraq ókimetting shetinde jýrgen adam ghoy, - Aparghan jering audandyq gazetten kóshirip basqanymyzdy bilip qoymasyn! - dep eskertti.

Trusiysheng Asqardy qaldyryp, temirjolgha qaray tartyp otyrdym. Poyyz ertteuli túr eken - qarghyp mindim. Qazaqtar minetin «obshiy vagondy» tarsúl-túrsyl sýiregen poyyz men jolda jýrgen ekinshi tang atar-atpastan ekinshi Almatygha kelip, entigin bir-aq basty-au.

Qayda asyghamyn, vokzal basynda bir-eki pirojkiyimdi tolghap jep, bir-eki kese shәiimdi iship, asyqpay Jazushylar Odaghyna kelip, ýshinshi etajyna kóterilsem,«Ádebiyet jәne poeziya» bólimi dep jazylyp túr eken (ol kabiynette qazir Erkin Jappasúly degen satiranyng klassiygi otyrady).

IYmenbey kirip barsam, Iranbek Orazbaev pen Didahmet Áshimhanov otyr eken. Ekeui, әi, bir týnimen osy jerde otyryp... shahmat oinaghan siyaqty, jýzderi sharshanqy. «Sheraghang da qyzyq, tang atpay bizdi júmysqa shaqyryp alyp...» - dep, ózderi bastyqtaryna renjuli. Tikemnen tik túryp, Tynyshtyqbekting ólenderin qoldaryna ústattym. Áueli Iranbek agham oqyghysy kelmey әri-beri paraqtap túrdy da, bir kezde «do konsa» oqyp shyghyp, ornynan atyp túrdy.

- Áy, barsyng ba, bauyrym?! Qazaq poeziyasy tiri eken ghoy!.. - dedi. Ózimning jyndy bop kelgenim azday, «mynauyng bir jyndy ghoy» deymin ishtey.

- Jýr, Sheraghana! Mynau ólendering keremet eken ghoy! - deydi  quanyp.

Sheraghana men barushy edim, biraq Asqar dosymnyng «audandyq gazetten kóshirip alghanyndy bilmesin» degeni esime týsip, iymenip qaldym. «Óziniz kirip shyqsanyzshy...» - dedim qipaqtap. Áytpese ol kezdegi qay qazaq Sheraghannyng aldyna barghandy armandamaydy deysin?..

Sodan kәdimgi Iranbek Orazbaev, qazirgi Iran Ghayyp agham ýlken basymen ol kezde eshkim bilmeytin Tynyshtyqbekting tórt ólenin alyp, Sheraghannyng aldyna baryp qaytty. Kele sap, jas baladay mәz-mәirәm bop:

- Didash, qarashy, mine, Sheraghannyng kóregendigi, «qazaq poeziyasyna úly aqyn qosyldy» dedi ghoy... Bauyrym menin!.. - dep, meni qúshaqtap aldy. - Tosa túr, qazir Saylau Pernebaev aghang keledi. Seni suretke týsirip alamyz. Osy júmada shygharamyz!..

- Agha, búl mening ólenim emes... - dedim men jelkemdi qasyp.

- Endi kimning óleni?!

- Ol mening dosym, agham Tynyshtyqbek Ábdikәkimovtyng ólenderi...

Sonau 37-shi jylghy tergeushilerding júmys tәsilining qalay ekenin bilmeymin, myna eki aghamnyng tergeui meni biraz jerge apardy. Aparyp qana qoyghan joq, maghan alghys aityp, «Qalamgerge» apardy ghoy. Ystyq-ystyq shәy berdi ghoy...

«Shәi» buynyma týsti bilem:

- Eger de kombikorm kerek bolsa, aitynyzdar, qay jerge bolsa jetkizip beremin! - deppin men «Qalamgerden» shygharda. Ol kezde ystyq «shәidi» jaman ishpeytin Irash agham Tynyshtyqbekke hat jazyp berdi.

Sol quanyshtyng qyzuymen ayandap, vokzalgha kelsem, men kelgen poyyz Semeyge qaray attanghaly túr eken. Ózim kelgen «obshiy vagon» jatyrqamay qarsy aldy. Kórshilerim - bir әje men qyz-kýieui, on shaqty bunaq-bunaq jýgi, «Gorizont» degen týrli-týsti televizory.

Ol jýkti týgendeuimning sebebi - tang atar-atpasta Ayagózge kelip toqtadyq. On shaqty bunaqty kýieu balasy ekeumiz tasyp jýrmiz, tasyp jýrmiz. Mәshiyneni sonday alys jerge qoyar ma edi?! Tasiy-tasi, bitirgen kezde poezd jýrdi de ketti. Amalym qansha, aidalada qalatynday bolyp, qapalanyp qaldym. «Saspa!» - dedi shopyr jigit. - Ayagózding GAIY-lary qiyn bolady, tang atpay jolgha shyghyp keteyik, - dep bizge eki túlyp berdi. Apanyng kýieu balasy ekeumiz oranyp aldyq ta, bortqa baryp otyrdyq. Shoqalaq jol ishek-qarnymyzdy qolqyldatyp, әbden esimizdi shyghardy. Álsin-әlsin ishki qaltamdy sipap qoyamyn. Iranbek kókemning Tynyshtyqbekke jazghan ýshbu haty bar.

Ayagózden tang atpay shyqqan bizder týs aua Jdanovqa da jettik-au. Anyghynda, tau ishindegi bir fermasyna. Ýiding ishi jyly eken. Almatydan kele jatqan apamyzdy kýtip jýrgen adamnyng qabaghy odan da jyly. Maghan «qúda bala» dep qoyady. Qay jerde qúda bolghanymyzdy bile almay, «Qalamgerden» әnki-tәnki basym dal. Bir kezde shopyr jigit maghan «syrtqa shyghayyq» degendey ymdady. Artynan tolyqsha kelgen әdemi kelinshegi ilese shyqty. Kýieuine qaray jautan-jautang etedi. Kózi sonday móp-móldir bolar ma edi?!

- Kókesh, sen myna kisilerdi kýte ber. Men myna bratty Raykomgha srochno jetkizuim kerek. Keshke burogha qatysady eken...

Kelinshekting kózi baqyrayyp ketti.

- A-a, raykom, buro... Oibay, onda tezirek aparyp sal da, eshqayda búrylmay ýige kel, myna kisilerden úyat qoy! - dedi.

- Áy, men ne, kóshede jýr deysing be?! Prosto, myna bratty jetkizu kerek qoy...

Sonymen biz joldamyz. Bir kezde «Birlik» sovhozynan bir dóng asyp týskenimizde, «Uaziyk» byrq-byrq etip, tóbesinen úrghanday bir ornynda túrdy da qaldy. Shopyr jigit jerge bir týkirdi. «Áy, әkennin, ana medsestra qyz býgin kezekshi edi, ýlgermeytin boldym!» - dep, ishki syryn bildirip qoydy.

Kóp úzamay bezildep «IYJ» motosikli bizge qaray zulap kele jatty. Ekeumiz qoldy sermep jýrip, әzer toqtattyq. Lulkada 3-4 bala, qalay sighanyn bilmeymin. Shturvalda otyrghan bala: «Búl mening әkemdiki edi!» - dep, shyryldasyn kep. Sirә, bizdi GAY qyzmetkeri dese kerek.

Bizding sharuamyz qansha? Otyryp aldym motosilge. Dúrysy, «Lulka» men artqy oryndyqtyng ortasynda týregep túrmyn. Motosikl úshty dersin. Osy oqighany mәngi úmyta alar emespin. Oghan dәlel - qazaqtyng kórnekti aqyny, bizding Úly aghang - Úlyqbek Esdәuletovtyng «Motosikldegi ekeu» degen óleni bir oqyghannan-aq jattalyp qalghan-dy jadymda. Memlekettik syilyqty alghany bar, almaghany bar - qazaqtyng biraz aqynyn oqydym ghoy. Olardan basymda eshtene qalmady. Biraq Úlyqbekting osy «Motosikldegi ekeui» esimde әbden jattalyp qaldy. Týngi ýshte oyatsan, sujetin aityp bere alamyn. Sebebi ózim basymnan keshirdim ghoy...

Sonymen, úsha-úsha «Abay» sovhozyna keldik. Búl - Qarauylgha deyin kóp bolsa 3-4 shaqyrym jer. Áy, jýgirdim-au, kep-kep-kep... Qaltamda keshegi Iran Ghayyptyng Tynyshtyqbekke jazghan ýshbu haty ghana. Keshe «Qalamgerde» dәldýrlep, shәy iship otyryp, úmytyp ketippin - kesh te bolsa Iranbek aghama «rahmet» deymin. Azamat eken! Aqyn eken! Taza eken! Rugha bólinbeytin, jekjatyn jiliktemeytin, sonau alysta - Abay elinde jatqan Tynyshtyqbekting ólenin gazetke shygharam degeni ýshin myng da bir rahmet aitamyn. (Alghys pen rahmetti qazaq kesh aitady). Men de sol jaqshanyng ishindegi kóp qazaqtyng birimin. Qazirgi zamanda «laureattyghyn satyp jýrgen» jazushy, aqynsymaqtar az ba?

Odan arghy qyzyqty aityp qayteyin - ótkendegi «pen-klub» «pen-klub» pa, arada apta ótken son, Tynyshtyqbekting óleni «Qazaq әdebiyetine» shyqqannan songhy «pen-klubty» aitsanshy...

Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly. Talghattyng jazghany bastan-ayaq – «shalyqtyq shalqyma»!

 

Keshe, jazushy Talghat Kenesbaev "Bir ólenning "eki tarihy" atty jazbasyn әleumettik jelide jariyalady. Ol «shalqyma» búryn da jariyalanghan bolatyn. "Jazushy әri ózimizge bauyr bolghan son, biraz "shalyqtaugha" da qaqysy bar ghoy" - dep, bir jolgha ýndemegen edik. Endi...

Avtor jazbasynyng mәnisi:

«Tynyshtyqbek ólenderining «Qazaq Ádebiyeti» gazetinde túnghysh jariyalanuyna – eng әueli mening septigim tiydi».

Onysy shyn ba? Shyn bolghanda qanday! Óz basym sonysy ýshin bauyryma әli kýnge deyin rahmettimin. Alayda, «Talghat bauyrym bolmaghanda, qazaqqa aqyn bolyp tanylmas edim» desem, oqyrmandarymnyng kýlkisine qalar ma edim, kim biledi...

Men audandyq «Sovhoz tuy» gazetinde tilshi bolyp jýrgen kezimde, Talghat, - menen on jastay kishi, jiyrmalar shamasyndaghy jap-jas jigit edi. Ol sol kezderde, pochta arqyly, óz auylynda (Sarjalda) ótip túratyn mәdeny sharalar jóninde, shamasy telegramma mәtinindey ghana bolatyn shaghyn habaralamalar jiberip túratyn redaksiyamyzgha. Men sonyng eki-ýsheuin, óz qiyalymmen «bayytyp», kólemdi maqalalargha da ainaldyrgham. Áriyne, Talghat bauyrymyzdyng atynan. Bir kýni sonymyzgha rahmetin aityp, ózi de keldi Qarauylgha. Tanystyq. Týs әleti bolatyn. Ol sol «shygharmalaryn» salynyp jatqan bir qúrylys ishinde, Sovet degen qúrdasym (ol bólim megerushisi-tin) ekeumizge «juyp» ta tastady». Ózi eshtene ishpeydi o kezde. Sóitti de, auylyna qaytyp ketti.

Sonynan, redaksiya búl bauyrymyzdyng alghashqy әngimelerin de jariyagha saldy. Tilektes bolyp biz jýrdik. Biraz uaqyt ótken son, Sarjaldaghy sol bauyrymnan hat aldym. Ótinish hat. «Agha (o kezde meni «Agha» deytin), bir top ólenderinizdi maghan salyp jiberinizshi. Ángimelerimning mazmúnyn asha týsu ýshin kerek bolyp túr» deydi ghoy bayaghy. Jiberdim. Arada apta ótpey jatyp, ekinshi haty keldi. Suretimdi súraydy. «Sizdi saghynbasym ýshin – kerek» deydi. Maqúl – deymin taghy da.

Arada eki-ýsh ay ótti. Talghat bauyrdan habar joq. Ózim o kezderde de, dәl qazirgidey, «Qazaq Ádebiyeti» gazetin jazdyrtyp alyp, ýnemi zerdelep jýrem. Sodan, bir kýni gazetting jana nómirin qannen-qapersiz paraqtap, sýisine oqy otyryp, bir top ólenge kózim týse ketti. Dereu, zaulatyp jatyrmyn ishtey. Tura ózimning ólenderimdey!.. Men, tipti, onyng avtoryna da qaramappyn ghoy, sonda, alghashynda. Sóitsem, ózimning jazghandarym!

Talghattyng ólenderimdi, suretimdi ózine alghyzghandaghy әueldegi «qulyghynyn» nәtiyjesi meni, kýtpegen jerden, erekshe quanyshqa bólep edi-au solaysha! Áriyne, bauyrym men ekeumizge ortaq ol quanysh, sonyra «juylmay» da qalmady.

Al, endi, Talghattyng jelidegi keshegi (búrynghy) jazbasynda, sol jaghday mýlde jalghandanyp, «giyperbolalyq» bir qiyaly dýniyege negiz bolyp shygha kelgen! Bastan-ayaq – «shalyqtyq shalqyma»! Baryp túrghan qyryq ótirik!

Týneukýni  osy bauyryma, ózining kezekti bir «shalqymasyna» qaray: «Men turaly, bolmaghan nәrseni bolghyzyp, jalghandy qisyndyra berme, suqittanba! – dep eskertip edim. Sonda, onyng keshirim súraghanyna da  dostar kuә. Biraq, zudyng aty – zu, qaytadan ese beredi, bóse beredi! Meni - "fantazer" bauyrymnyng sonysy qynjyltady!

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1781