Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2489 0 pikir 5 Qarasha, 2010 saghat 06:27

Túrghanqúlov túrysatyn jerdi aitty

Qazan men qarashanyng óliarasynda parlamentting taraytyny aitylyp, preziydenttik saylaugha týskisi keletinin birneshe adam mәlimdep ýlgergen edi. Sóitsek, jel túrmasa, shópting basy qimyldamaytyny ras bolyp shyqty. Kýni keshe Europalyq parlamentting sosial-demokrattar delegasiyasymen kezdesken ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Quandyq Túrghanqúlov 2012 jyly elimizde bir emes, ýsh saylau qatar ótetin aityp salypty. Túrghanqúlovtyng topshylausha, qatarynan birneshe saylau ótkizu Qazaqstan ýshin sóz emes eken. Tipti, ýirenshikti nәrse kórinedi. Búghan mysal retinde Quandyq Túrghanqúlov myrza 1999 jyly ótken preziydent jәne parlament saylaularyn keltirip jәne 2012 jylghy ótetin saylaularda eshqanday qúqyqtyq kedergi bolmaydy, sebebi, olardyng ótetin uaqyty әrtýrli dep býge-shigesine deyin aqtaryp beripti.

Degenmen, júrttyng bir biler anyghy bar. Ol - saray búlbúly atanghan Ermúhanbet Ertisbaev pen Quandyq Túrghanqúlovtyng saylau turaly aitatyndary kerisinshe shyghatyny. Osyny oilasaq, EQYÚ gha tóraghalyq etip, onyng sammiytin Astanada ótikzbek bolyp eki ókpesin qolyna alyp oigha, qyrgha shapqylap jýrgen qazaq biyligi Quandyq Túrghanqúlovtyng auzymen Euro parlamentten kelgen deputattary aldarqatyp otyrghan siyaqty. Búl da bayaghy europalyq úiymnyng aldyndaghy kezekti bir esep pen taghy bir betperde. Óz  biyligining minezin bes sausaghynday biletin el búl jaygha myrs etip bir kýler de qoyar...

Qazan men qarashanyng óliarasynda parlamentting taraytyny aitylyp, preziydenttik saylaugha týskisi keletinin birneshe adam mәlimdep ýlgergen edi. Sóitsek, jel túrmasa, shópting basy qimyldamaytyny ras bolyp shyqty. Kýni keshe Europalyq parlamentting sosial-demokrattar delegasiyasymen kezdesken ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Quandyq Túrghanqúlov 2012 jyly elimizde bir emes, ýsh saylau qatar ótetin aityp salypty. Túrghanqúlovtyng topshylausha, qatarynan birneshe saylau ótkizu Qazaqstan ýshin sóz emes eken. Tipti, ýirenshikti nәrse kórinedi. Búghan mysal retinde Quandyq Túrghanqúlov myrza 1999 jyly ótken preziydent jәne parlament saylaularyn keltirip jәne 2012 jylghy ótetin saylaularda eshqanday qúqyqtyq kedergi bolmaydy, sebebi, olardyng ótetin uaqyty әrtýrli dep býge-shigesine deyin aqtaryp beripti.

Degenmen, júrttyng bir biler anyghy bar. Ol - saray búlbúly atanghan Ermúhanbet Ertisbaev pen Quandyq Túrghanqúlovtyng saylau turaly aitatyndary kerisinshe shyghatyny. Osyny oilasaq, EQYÚ gha tóraghalyq etip, onyng sammiytin Astanada ótikzbek bolyp eki ókpesin qolyna alyp oigha, qyrgha shapqylap jýrgen qazaq biyligi Quandyq Túrghanqúlovtyng auzymen Euro parlamentten kelgen deputattary aldarqatyp otyrghan siyaqty. Búl da bayaghy europalyq úiymnyng aldyndaghy kezekti bir esep pen taghy bir betperde. Óz  biyligining minezin bes sausaghynday biletin el búl jaygha myrs etip bir kýler de qoyar...

Aytpaqshy, Qyzyljar atauyn qalpyna keltiru turaly mәsele  kótergen mәjilistegi  últjandy deputat Jarasbay Sýleymenovtyng әreketinen «әsire belsendilik» kóre qalghan senator Tasbay  Simambaev  «Juyq arada Mәjilis tarap, saylau bolady. Jarasbaydiki sonyng qamy» dep sәugeysigen edi ghoy. Túrghanqúlovtyng әngimesin estigen Tasbaydyng talaghy tars airylmasa da, tauany qaytyp qalghan bolar.

Sonymen, Túrghanqúlov saylau uaqytymen ótedi degendi menzep preziydenttikten ýmitkerlerge túrysatyn jerdi aitty. Kóremiz...

 

Ne desek te, saylaudyng sybysy shyqty. Dauysynyzgha abay bolynyz!

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5597