Júma, 24 Mamyr 2024
Bәse... 8598 13 pikir 3 Shilde, 2017 saghat 13:02

Qút әkelgen qúryltay

Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynyng ashyluy, qúryltayda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng jasaghan bayandamasy Tәuelsizdik jyldary Atajúrtyna kóship kelgen bir millionnan astam qandastarymyz ýshin de, endi kóship keluge týiesin qomdap otyrghan alys-jaqyn sheteldegi bes million qazaq  ýshin de zor quanysh boldy. Mine, on kýnnen asty, júr sol qúryltaydyng әserinen әli shygha almay, mәz-mәiram bolyp, bir-birinen sýiinshi súrap jýr.

Sonyng bir dәleli Aqmola oblysy, Burabay audany, Atameken auylynda «Qút әkelgen qúryltay» degen atpen ótken ýlken toy.

Abylay hannyng alty qanat aq ordasy tigilgen búl ólke jerding jәnnәty, Alty Alashtyng maqtany. Tәuelsizdik jyldary Burabay audanyna 200-ge tarta otbasy kóship kelip, irge tepken eken. Sonyng kóbisi Mongholiya men Qytay Halyq Respublikasynan oralypty. Qúdaygha shýkir, alystan kelgen aghayyn búl kýnderi ishkeni aldynda, ishpegeni artynda, qorasynan aldy myndap, arty jýzdep mal órgizip otyrghan jayy bar.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynyng ashyluyn taghatsyzdana kýtken júrttyng arasynda burabaylyq qandastarymyz da bar eken. Últ Kóshbasshysynyng bayandamasyn telearnagha tesile otyryp tyndaghan sol qauym, asa mәrtebeli Núrsúltan Ábishúlynyng «Ardaqty aghayyn! Qúrmetti bauyrlar! Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayyna kelgen barshanyzgha qazaqtyng qasterli Atajúrty – Qazaq eline, onyng bas ordasy – Astanamyzgha qosh keldinizder dep quanyshymdy bildiremin. Qayda jýrse de qazaqtyng tarihi, Otany bireu-aq, ol – Qazaqstan! Atamekenimiz jalghyz, ol – bir uys topyraghyna deyin qasiyetti bizding Úly Dala Qazaq elimiz! Býgingi basqosugha negizinen jas buyn qatysyp otyr. Sebebi, jas úrpaq týbi, negizi qazaq ekenin eshqashan úmytpaydy, sol ýshin ata-analaryna rahmet aitamyz. Olar tughan elimen baylanysyn nyghaytyp, ata saltyn saqtap, ana tilin úmytpaugha tyrysady», – degen sózderin estigende kózderine jәne bir mәrte jas alghandaryn aitady.

Aytty-aytpady, Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayy, shynymen de,  qút әkelgen qúryltay boldy.

Elim, jerim dep eniregen әrbir qazaqqa Qazaqstannyng esigi әrqashan ashyq. Eshkimge shekteu joq. Jaghday bar, elime kelemin degenderge qauymdastyq arqyly barlyq jaghdaydy jasauymyz kerek. Biz kóship keluge niyet etken aghayyngha jol silteudi túrghylyqty jerinen bastauymyz kerek. Bizding barlyq mem­lekette elshilikterimiz bar, sol elshi­likter azamattardyng qújattaryn qamdap, qonystanatyn jeri turaly kenes berui tiyis. Búl júmysty osynda otyrghan Syrt­qy ister ministrine tapsyramyn. – dedi Elbasy.

Búl – Mәngilik Elding tarihynda mәngilikke qalatyn, eshkim ózgerte almaytyn Úly sóz!

Taghdyry qyl ýstinde túrghan Qytaydaghy qazaqtar myng tekseru men tergeuden ótip, Atajúrtyma jettim-au degende aldynan «Sottaldyng ba, joq pa» degen anyqtama shyghyp, ensesi týsip kelip edi.

Elge kelgennen song qújat týgendeu ýshin әri-beri sabylu bolmauy kerek. Qy­tay qazaqtarynyng sottalghany nemese sottal­maghany turaly anyqtama alu jayy aghayyn­nyng arghy bettegi enbegine problemalar tughyzady. Ony shekara túrghysynan sol jer­de anyqtap, elmenen aqyldasyp, kelisip sheshu kerek. Ýkimetke osynyng bar­lyghyn keshendi týrde qayta qarap, sheshimin tabudy tapsyramyn. – dep, qandastaryn ol azaptan da qútqardy bizding asa mәrtebeli Preziydentimiz.

Shette jýrgen aghayynnyng úrpaghyna kómek jasau, ósip kele jatqan jastargha qolúshyn beru qajet. Biz sheteldegi qazaq bauyrlarymyzdyng balalaryna Qazaqstanda bilim alularyna bar jaghdaylaryn jasauymyz kerek. Qazir olar grant arqyly elimizding joghary oqu oryndarynda oqy alady. Ýkimetke qandastarymyzdyng joghary bilim alularyn qoljetimdi etu ýshin, olargha bólinetin kvotany eki esege kóbeytudi tapsyramyn. – dep, Últ Kóshbasshysy shetten keletin jastardyng sanynyng artuyna, bilim alyp, túraqtap qaluyna odan ary keng jol ashty.

Al, ekonomikalyq daghdarysqa baylanysty Ýkimet bayaghyda 20 myng otbasygha dep bóletin kvotany toqtatty. Tek, Ýkimet aiqyndaghan jeti oblysqa keletinderge ghana azdap qolúshyn berudi sheshti. Osy jaghdaydy eskerip, 2011 jyldan bastap, Túnghysh Preziydentting Kóshi-qon qoryn qúru mәselesin dýrkin-dýrkin kóterip kelip edik, kóregen Preziydentimiz «Shettegi jәne elge kóship kelgen aghayyndardy qoldau ýshin «OTANDASTAR» degen qor qúramyz. Áriyne, men ony Ýkimetke tapsyratyn bolamyn» dep, osy qúryltayda jarq etkizip, búl armanymyzdy da oryndady da tastady...

Tilek qabyldandy! Arman oryndaldy!! Al quanbay kór!!!

Jogharyda biz sóz etip otyrghan Atameken auylynda túratyn Toqmúhamet Túrsynúly aqsaqal, quanyshy qoynyna syimay, eki inisi Tolqyn Dәutayúly men Berikbol Shúghayúlyn shaqyryp, osynau quanyshty auylda dýbiretip atap ótudi úsynady. Toqmúhamet Túrsynúly aghamyz arghy bette jýrgende 23 jyl auyl әkimi bolypty. Aqsaqal basqarghan auyl býkil Qytay memleketi boyynsha «Ozat Qystaq» bolyp, ortalyq Bejinnen marapattalypty. Al, ózi eki kezek Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq, bir kezek Shynjang ólkelik Halyq qúryltayynyng (bizshe kenestin) deputattyghyna saylanyp, mindet ótepti. Ardaqty aghanyng sózin isker iniler jerge tastasyn ba, saydyng tasynday eki bauyry ol úsynysty qúptay jóneledi. Auyl әkimi Dauylbay Qapezov ta búl bastamagha birden qol soghady. Jýzdep, myndap mal aidap otyrghan qandastarymyzgha qarajat degen sóz be eken tәiiri, mynaday quanyshty sәtte aq týiening qaryny jarylmay kórsin! «Júmyla kótergen jýk jenil!» degen, berekesi airanday úiyghan auyl halqy búl jaghyn ózderi-aq sheship tastaydy.

Sóitip, auyl manyndaghy qaraghaymen kómkerilgen keng jazyqqa onshaqty aq shanqan ýiler tigilip, V qúryltaydyng tórinde otyrghan Elbasymyzdyng foto sureti basylghan kermege «qút әkelgen qúryltay» degen aishyqty sóz jazylyp, ilinedi. Ary qaray audan halqy jiylyp, aqsarbas aitylyp soyylyp, mol dastarqan jayylady., aqyndar aitysy úiymdastyryldy.

1 shilde kýni biz - «Qazaqstan RTRK» AQ Basqarma tóraghasynyng orynbasary, talantty jurnalist Qaynar Oljay aghamyz ben «Respublikalyq radio» JShS Bas diyrektorynyng orynbasary – Qazaq radiosynyng Bas redaktor Serik Seytiman, El gәzeti «Egemen Qazaqstannyn» tilshisi Asqar Túrapbay bastaghan bir shoghyr BAQ qyzmetkerleri, sonday-aq Nausha qajy, kәsipker Aydyn Orazanbay, Ánuar Naushaúly, kýishi Ardaby Mәulet qostaghan astanalyq azamattar sol Atameken auylynda ótken  quanyshty toydyng qútty qonaqtarynyng qatarynda bolyp qayttyq.

Atap aituymyz kerek, aghayynnyng kónil kýii kóterinki. A dese, auyzdarynan Elbasy, Qúryltay týspeydi. Múhtar Áuezovtyng sózimen aitsaq, qandastarymyzdyng jýzinen V qúryltaydyng jyl kelgendey janalyq әkelgeni, quanysh syilaghany birden sezilip túr!

Toydyng da toyy bolady. Ótkendi ansap, nәzir-qúzyr bere-bergennen góri, bolashaqqa danghyl jol silteytin mynaday sheshimderdi shettegi sherkókirek bolyp otyrghan júrtqa quana jetkizu, әriyne, qúptargha túrarlyq bastama. Biraq toylau eken dep, bizding aghayyndar auyl basy birden at shaptyrudyng qajeti joq. Osy toy – barsha qauymnyng ortaq quanyshy men Elbasymyzgha degen alghysy dep qabyldaghan jón. Sol toygha júmsaytyn aqshany Elbasy qúrugha tapsyrma bergen ana «OTANDASTAR» qoryna qúiyp otyru kerek. Qor qúrylyp, túsauy kesilgen kýnnen bastap ózim enbekaqymnyng 1 % -yn esep-shotyna audaryp otyratyn bolam. Sizder de, qandastar, tabystarynyzdyng bir payyzyn osy Qorgha qosynyzdar!!!

Toygha audannyng janadan taghayyndalghan әkimi Qanat Serikúly ózining apparatyn erte kelipti. Toy shymyldyghyn qysqasha qúttyqtau sóz sóilep, sol Qanat Serikúly bauyrymyz ashyp berdi. Ákim sózi ary qaray Qaynar Oljay aghamyzdyng kómeyinen tógilgen marjan sózdermen túzdyqtaldy. Toy sony auyl ónerpazdary dayyndaghan konserke, at bәigesine, paluan kýresine, altybaqangha jalghasyp kete berdi...

Auyt Múqiybek

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2295
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2643
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2735
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1736