Teke qalasynyng (qazirgi Oral) týrmesinen bosap, elge oralghan kýy atasy Qúrmanghazynyng daqpyrtyn estip, Naryn qúmynda sauyq qúryp jýrgen Qashaghan jyrau izdep keledi. Ekeui Jayyqtyng boyynda kezdesip,  júrtty aralap, kýy tartyp, jyr jyrlaydy. Qys mezgili bolsa kerek. Eki jolaushy qyzylinirde Esqaly súpynyng aulyna jetedi. Auyldyng ortasyndaghy enseli aq boz ýy súpyniki bolsa kerek. Boz ýiding janyna kelip at basyn irikken jolaushylar «Kim bar-au», dep dauystaydy. Ýiden súpynyng kesir kelini shygha keledi de, jolaushylargha qaramastan kerdendep óte shyghady. Qúrmanghazy men Qashaghan atty beldeuge baylap, ýige kirse, bauyryn jana kótergen súpynyng bir, bir jarym jastaghy nemeresi otyr eken. Jas sәby tanghajayyp jolaushylargha tanqala qarap, dombyragha jarmasa berse kerek. Sәbiyding talpynghan talabyn qaytarmay qos jolaushynyng biri onyng qolyna dombyrasyn ústata qoyady. Osy kezde dәretin alyp, ýige kirip kelgen suyq jýzdi súpy «Búl ne qylghan qu aghash, qaydan keldi búl aghash?!», dese kerek. Sonda Qashaghan jyrau tómendegidey jyr tókken eken.

Teke qalasynyng (qazirgi Oral) týrmesinen bosap, elge oralghan kýy atasy Qúrmanghazynyng daqpyrtyn estip, Naryn qúmynda sauyq qúryp jýrgen Qashaghan jyrau izdep keledi. Ekeui Jayyqtyng boyynda kezdesip,  júrtty aralap, kýy tartyp, jyr jyrlaydy. Qys mezgili bolsa kerek. Eki jolaushy qyzylinirde Esqaly súpynyng aulyna jetedi. Auyldyng ortasyndaghy enseli aq boz ýy súpyniki bolsa kerek. Boz ýiding janyna kelip at basyn irikken jolaushylar «Kim bar-au», dep dauystaydy. Ýiden súpynyng kesir kelini shygha keledi de, jolaushylargha qaramastan kerdendep óte shyghady. Qúrmanghazy men Qashaghan atty beldeuge baylap, ýige kirse, bauyryn jana kótergen súpynyng bir, bir jarym jastaghy nemeresi otyr eken. Jas sәby tanghajayyp jolaushylargha tanqala qarap, dombyragha jarmasa berse kerek. Sәbiyding talpynghan talabyn qaytarmay qos jolaushynyng biri onyng qolyna dombyrasyn ústata qoyady. Osy kezde dәretin alyp, ýige kirip kelgen suyq jýzdi súpy «Búl ne qylghan qu aghash, qaydan keldi búl aghash?!», dese kerek. Sonda Qashaghan jyrau tómendegidey jyr tókken eken.

P.S. Búl qysqasha bayandy biz belgili kompozitor, muzyka zertteushisi Iliya Jaqanovtyng auzynan jazyp aldyq. Ile-aghamyz jogharyda bayandalghan jaytty Iran Islam respublikasyna barghan saparynda sondaghy qazaqtardan estiydi. Jyr - Tehran radiosynyng «Altyn qorynda» da jatqan kórinedi. Iran qazaqtarynyng ishinde saqtalghan jyrdyng audio núsqasyn Iliya Jaqanovqa shyghystanushy ghalym Islam Jemeney әkelip tapsyrypty. Búl jyr qazir jyrshy Túrlannyng oryndauynda el ishine keng taraghan.

Qansha qar erip, su aqsa da dýmshe dindarlar qay zamanda da kertartpalyghynan tanbay, qasiyetti qara aghashtyng tamyryna balta ala jýgiruden janylmay kele jatyr eken ghoy. Zamannan zaman ozghanmen dýmshelikting týbi kóriner emes. Keshegi Jarkent jerindegi Jaratqannyng jazyqsyz Áulie aghashyna jasalghan qastandyqtyng da ar jaghynda dýmshelik jatqan siyaqtanady...

«Abay-aqparat»

 

Boqtaghanyng qay aghash?!

(Esqaly súpygha aitqany)

 

Súpyekeng meni jek kórdi,

Súpynyng sózin kek kópdim.

El aralap jurgende

Sendey, sendey montany

Súpylardy kóp kópdim.

Syilar eding qampandap,

Qolyn qysyp jampandap,

Sadaqasy bolsa qoynynda,

Ýiine kelse bay adam

Jamylghan mauyt shekpendi.

Aqyly bar, mily adam

Azamat erge tek dey me?!

Qonaghyn kelgen ket dey me?!

 

Tәubem kóp dep maqtansan,

Barsisany da qúday qarghaghan,

Azghyryp shaytan aldaghan.

Bizdi kýnәsi kóp dep boqtasan,

Jýz kisini óltirgen,

Janyna qaza keltirgen,

Nasuhany da Qúday ondaghan.

 

Kele sala, súpeke,

Dombyramdy boqtadyn.

Dombyramdy boqtasan,

Ózimdi basqa soqqanyn.

Súpylyghyng qay jaqta,

Shyn tentekke úqsadyn.

 

Qolymdaghy qu aghash,

Sayrap otyr búl aghash.

Qolymdaghy aghashym -

Alyp jýrgen dmobyra,

Tartqan sayyn danghyra.

Dombyra kýnә degen sóz,

Tek bir aitqan dabyra.

 

Qolymdaghy qu aghash,

Sayrap otyr búl aghash.

Asyly emen, qaraghay,

Shyqqan jeri su aghash.

Aruaqty erlerdin,

Qolyndaghy tu aghash.

Janyng saya tabatyn,

Orman bolghan búl aghash.

Qoryqqanda jalghyzgha,

Qorghan bolghan búl aghash.

Bútaqtary býgilip,

Kókten tómen ýnilip,

Qarnyng ashyp kelgende,

Jýregindi jalghaugha,

Nәsip bolghan búl aghash.

Payghambardy tughanda

Besik bolghan búl aghash.

Ibrahim Qaghba salghanda,

Esik bolghan búl aghash.

Múnaraly әr jerde,

Meshit bolghan búl aghash.

Sheberlerding qolynda,

Kәsip bolghan búl aghash.

Ózindi halyq súpy deydi,

Boqtaghanyng qay aghash?!

 

Búrynghy ótken zamanda,

Bolghan eken kóp úrys.

Kóp úrystyng kezinde,

Jәbireyil  Jәnnetten,

Alyp kelgen tórt qylysh.

Alyp kelgen qylyshtyng atyn aitayyn:

Bireuining aty - Hamham,

Bireuining aty - Sәmsam,

Bireuining aty - Zúlqajja,

Bireuining aty - Zúlpyqar.

Qynabyna solardyn

Qap ta bolghan búl aghash.

Aruaqty erlerge,

Jaq ta bolghan búl aghash.

Nayzasyna batyrdyn,

Sap ta bolghan búl aghash.

Dariyadan ótkende,

Pyraq bolghan búl aghash.

Qaranghyda jaryghy,

Shyraq bolghan búl aghash.

 

Qarip penen qasirge,

Quat bolghan búl aghash.

Jetim menen jesirge,

Suat bolghan búl aghash.

Ózindi halyq súpy deydi,

Boqtaghanyng qay aghash?!

 

Ózderindey súpygha,

Asa bolghan búl aghash.

Andyp jýrgen shaytangha,

Tasa bolghan búl aghash.

Jana dәret alghanda,

Sәjdege basyng salghanda,

Auzygha salghan mәsuәk

Aghash emey, arqan ba?

Aghashty sonday boqtaysyn,

Súpeke-au, qalay aitasyn,

Aghuzy menen alqamdy?!

 

Dombyrany kýnә deseniz,

Jiyn menen toydiki.

Ishegine kýnә deseniz,

Júmaqtan kelgen qoydiki.

Pernesin kýnә deseniz,

Esebi ol pәnning on eki.

Qúlaghyn kýnә deseniz,

Hazireti Bilәldin,

Qúlaghy eken desedi.

Tiyegin kýnә deseniz,

Shiyelengen syrdy sheshedi.

Atamyz Adam payghambar,

Jeti sazben jerge kep,

Kýy shertipti degen bar.

Ol kýndegi o da saz.

Búl kýndegi bú da saz.

Sazdy kýnә dep jýrgen,

Moldeke sening aqylyng az.

Moldeke bilmey adaspa,

Dombyranyng bizge kýnәsi az.

 

Ýstine tikken ýiiniz,

Shaqyrsa, búghan kelmey me?

Haziret, halpe, biyiniz?!

As salyp berer tabaghyn,

Susyn isher ayaghyn,

Aghash emey, nemene,

Basynda bar ma miynyz?

Qansha súpy bolsang da,

Ketken joq pa syiynyz?!

 

Jaqsynyng sózi maydaday,

Jamannyng sózi nayzaday,

Jaqsyday boluy qaydaghy-ay!

Qas jamannyng ýiinen,

Jaqsynyng artyq molasy.

Panasyna týnep qayt,

Boyyna boran jolamas.

Jamannyng kónili shat bolar,

Áyelimen kenesip,

Kójesin ishse, onasha.

 

Sanalygha sózim tyndalghan,

Sanasyzdyng belgisi -

Paydaly sóz aitsang búldanghan.

Dýniyening qyzyq zauqynan,

Aqyret kýnning qaupynan -

Bәrinen de senderdey

Qyrma saqal, týie múrt,

Nadan súpylar qúr qalghan.