Qolyma Qazaq tili «dlya shkol s russkim yazykom obucheniya» dep atalatyn 4 synypqa arnalghan oqulyq týsti. Avtorlary Ermekova T.N., Sәtbekova A.A., Siysembina A.U., Tajibaeva G.B.. Ishine ýnildim de týnildim. Sizder de tanysyp kórinizder:

8 bet: Qazaq Álippesi degen sózding bәrin Qazaq Alfaviyti dep alyp qazaqsha audarmasyn bermegen.

9 bet: Áripterding dybystaluyn әripterding aty dep qate bergen. Bb – Be (dúrysy By), Gg – Ge (dúrysy – Gi), GhGh – Gha (dúrysy - Ghy), Dd – De (dúrysy - Dy), Jj – Je (dúrysy - Jy), Zz – Ze (dúrysy - Zy), Kk – Ke (dúrysy - Ki), Qq – Qa (dúrysy - Qy), Ll – El (dúrysy - Ly), Mm – Em (dúrysy - My), Nn – En (dúrysy - Ny), Nng – Eng (dúrysy - Yn), Pp – Pe (dúrysy - Py), Rr – Er (dúrysy - Yr), SS – Es (dúrysy - Sy), Tt – Te (dúrysy - Ty), Hh – Ha (dúrysy - H), Shsh – Sha (dúrysy - Shy) dep berilgen. Áripterdi kitapta berilgendey etip dybystau, qazaq tilin aksentpen búzyp sóileuge aparady.

79 bet: «Qazaq halqy ýsh jýzge bólinedi» dep jazylghan. Dúrysy «Qazaq halqy Ýsh jýzden qúralady» boluy tiyis edi. Sebebi, barlyq auyzsha da, jazbasha da derekterding bәrinde Qazaqtyng «Ýsh Jýz dep atalatyn ýsh balasy bar» delinedi. «Bólinedi» degen sóz úrpaqtarymyzdy bólinuge aparady emes pe?

81 bet: «Áyteke by – kishi  jýzding biyi. Ol jasynan batyr, sheshen bolghan. Oghan halyq mal, jer taghy basqalar. Daumen barghan. Ol tuysqan qazaq, qaraqalpaq, qyrghyz halyqtaryn biriktirgen. Áyteke by Tәuke hannyng kenesshisi bolghan».

Dúrysy: Áyteke by – Kishi jýzding biyi. Ol jasynan zerek, alghyr, bilimdi, batyr, sheshen bolghan. Oghan halyq mal, jer taghy basqa daularyn sheshu ýshin barghan. Ony halyq daulardy әdil sheshetin bolghany ýshin By saylaghan. Ol tuysqan qazaq, qaraqalpaq, qyrghyz halyqtaryn biriktirgen. Áyteke by Tәuke hannyng kenesshisi bolghan».

82 bet. «Tura biyde tuys joq» degennen góri «Tura biyde tughan joq, Tughandy biyde iman joq» degen halyq maqalyn tútas berip, balalarymyzgha әdildikpen birge iman degen úghymnyng da maghynasyn asha ketkenderi jón bolar edi.

82 bet. «Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay – qazaq halqynyng batyrlary. Dúrysy «Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay – qazaq halqynyng batyrlary» dep Ata-tekterin kórsetu jón. Qazaq halqy әrqashan da danqty úldaryn Ata tegimen qosyp ataghan. Aghashty tamyrynan ajyratugha bolmaydy emes pe?

84 bet. «Eldi batyrlar biylegen». Eldi batyr emes, handar men qaghandar biylegen. Batyrlar eldi jaudan qorghaghan.

86 bet. «Dombyra - qazaq halqynyng muzykalyq aspaby. Ol qos ishekti. Dombyra aghashtan jasalady» degen jerdi sәl tolyqtyryp:

Dombyra – qazaq halqynyng muzykalyq aspaby. Ol qos ishekti. Dombyrany aghashtan jәne maldyng keptirilgen isheginen jasaghan. Dombyranyng avtorlyq qúqyghy ejelgi qazaqtar da jatyr. Qazaq elinde dombyra jasaytyn sheberler auyly kóp bolghan. Olardy halyq qúrmetpen  Omby, Domby, Dombay, Dombyraly, Dombauyl (Dombyra jasaushylar auyly) dep ataghan.

89 bet. «KIYIZ ÝI. Kiyiz ýy – kóshpeli halyqtardyng baspanasy. Ol – óte qolayly. Kiyiz ýy tez qúrylyp, tez jinalady. Qysta jyly, jazda salqyn bolady. Qazaq halqy kiyiz ýidi әsem bezendiredi. Kiyiz ýiding ishinde aghash tósek, shymyldyq, sandyq taghy basqa búiymdar bolady» degen taqyrypty:

KIYIZ ÝI.  Kiyiz ýy – ejelgi qazaqtar jasaghan baspana. Ony kóshpeli halyqtardyng bәri paydalanghan. Adamzattyng asyl múrasy retinde YuNESKO tizimine engen. Ol – óte qolayly. Kiyiz ýy tez qúrylyp, tez jinalady. Qysta jyly, jazda salqyn bolady. Qazaq halqy kiyiz ýidi әsem bezendiredi. Kiyiz ýiding ishinde aghash tósek, shymyldyq, sandyq taghy basqa búiymdar bolady.

92 bet. «Kiyiz ýy tórt bólshekten túrady. Olar – kerege, uyq, shanraq, esik. Búlar aghashtan jasalady. Kiyiz ýy tórt, alty, segiz, on eki qanatty bolady. Kiyiz ýiding negizgi bólshegi -  shanyraq. Shanyraqtyng manyzy zor. Ol atadan balagha múra bolyp qalady. Úl bala shanyraghynyng iyesi.

Dúrysy. Ol atadan balagha múra bolyp qalady. Áke shanyraghynyng iyesi kenje úl. Ol qarashanyraq  dep atalady.

93 bet. «Oqtau tartys» degenning ornyna «arqan tartys» oiyny degen dúrys. Qazaq «oqtau» dep etting nanyn jazatyn tayaqshany ataghan. Ony qasterlep taza ústaghan. Qazaq balasy «oqtaumen» oinamaghan.

120 bet. «Erte zamanda qazaqtar әrbir maldyng piri bolady dep úqqan. Mysaly, qoydyng piri – Shopan ata, Týiening piri – Oisylqara, jylqynyng piri – Qambar ata, siyrdyng piri – baba, eshkining piri – Seksek ata dep bilgen. Qazaqtar osy pirlerge siynghan».

Dúrysy: Qazaq halqynyng tegi óte eski zamandardan bastau alady. Olar dalanyng jabayy anyn eng alghash qolgha ýiretken adamdardyng esimin kýni býginge deyin saqtaghan jәne olardy asa  qúrmetpen әrbir mal men malshynyng piri (ústazy) dep ataydy.  Mysaly, qoydyng piri – Shopan ata, Týiening piri – Oisylqara, jylqynyng piri – Qambar ata, siyrdyng piri – baba, eshkining piri – Seksek ata dep bilgen».

145 bet. «KÓLIKTE. Qala kóshelerinde týrli kólik jýredi. Olar – mashinalar, avtobustar, trolleybustar, tramvaylar. Qalalyq kólik adamdardy kerek jerine uaqytynda jetkizedi. Avtobus, trolleybus, tramvaymen jýru ýshin jol aqysyn tóleydi. Keybir adamdar bir ailyq jol biyletin alady. Ol óte ynghayly».

Mine osy әngimeni  «Qala kóshelerinde týrli kólik jýredi. Olar – mashinalar, avtobustar, trolleybustar, tramvaylar. Qalalyq kólik adamdardy kerek jerine uaqytynda jetkizedi.  Kólikte balalar jasy ýlkenderge oryn beredi. Qazaqtyng Ata saltynda ýlken túrghanda kishi otyrmaydy. Avtobus, trolleybus, tramvaymen jýru ýshin jol aqysyn tóleydi. Keybir adamdar bir ailyq jol biyletin alady. Ol óte ynghayly» delingende balalarymyz qazaq halqynyng әlemge ýlgi bolghan jaqsy bir saltyn bilip ósken bolar edi.

Jaraydy. Osymen toqtayyn. Áytpese, múnday mysaldardy әli de kóptep keltiruge bolady. Mine ózderiniz kórip otyrghanday, qazirgi mektep oqulyqtary últtyq mýddege say kelip túrghan joq. Sondyqtan barlyq til janashyrlaryn qazirgi mektep oqulyqtarynyng bәrine últtyq mýdde túrghysynan osynday saraptama jasap kópting talqysyna saludy ÚSYNAMYN!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz