Búl – sәl úzaqqa sozylatyn maqalamyzdyng shartty atauy nemese alghy sózi. Oqyrman oiyn san-saqqa jýgirtpey, «Tәuelsizdik» nemese «Halyq qúdireti» dep atay salsaq bolatyn edi. Áytse de, Oyanu degen ataudyng maghynasy terende hәm aitpaq oiymyzdyng da ózek-jelisin anaghúrlym ashyp beretindey sekildi.
Oyanu búl ataudy bizden búryn da talay danyshpandar atap ótken, adam balasynyng tabighy túrpaty men jaratylys bolmysynyng qyr-syryn aiqyndaushy atau. Adam balasy ghana emes, kýlli jaratylystyng ózining týgel taghdyry osy oyanu men oyanbaghan (úiqydaghy) qalypynyng aiyrym ólshemimen sheshiledi! Sol sebepti jaratylystyng taghdyry men onyng tarihy bitimi de  oyau sezimi arqyly órbiledi. Ótken tarihtardyng sary paraqtaryna kóz jýgirtip, ondaghy jazylghan danalar sózine zer salsan, әuelgi kózge shalynatyn sóz de osy – OYaNU!...

Búl – sәl úzaqqa sozylatyn maqalamyzdyng shartty atauy nemese alghy sózi. Oqyrman oiyn san-saqqa jýgirtpey, «Tәuelsizdik» nemese «Halyq qúdireti» dep atay salsaq bolatyn edi. Áytse de, Oyanu degen ataudyng maghynasy terende hәm aitpaq oiymyzdyng da ózek-jelisin anaghúrlym ashyp beretindey sekildi.
Oyanu búl ataudy bizden búryn da talay danyshpandar atap ótken, adam balasynyng tabighy túrpaty men jaratylys bolmysynyng qyr-syryn aiqyndaushy atau. Adam balasy ghana emes, kýlli jaratylystyng ózining týgel taghdyry osy oyanu men oyanbaghan (úiqydaghy) qalypynyng aiyrym ólshemimen sheshiledi! Sol sebepti jaratylystyng taghdyry men onyng tarihy bitimi de  oyau sezimi arqyly órbiledi. Ótken tarihtardyng sary paraqtaryna kóz jýgirtip, ondaghy jazylghan danalar sózine zer salsan, әuelgi kózge shalynatyn sóz de osy – OYaNU!...
Kóneni qoyyp, kýni keshegi «Alashorda» dәuirinde de qazaq oqymystylary Shәkәrim, Mirjaqyp, Súltanmahmúttardyng ózi qasiyetti halqyna «Oyan, oyan!..» dep, jar sala sóz bastaghanyn kóremiz. Alayda, solardyng túsynda kýlli qazaq balasyn qara týnek úiqy basyp, el esengiretken úiqydan oyana almay jatty desek, әlde kýlkili, әlde birjaqtyly týsinik bolar edi. Jalpy jaratylys atauly týn balasynda úiqygha ketip, tannyng atysymen, jan-januar týgelimen azan-qazan bolyp,  dýniyening tirligi bastalatyny – tegin nәrse, esepsiz-ólsheusiz bolmys emes ekeni belgili. Sol siyaqty týgel bir últtyng payda boluy men ósip-óner, óship-sóner tarihy uaqytyn saralar bolsaq, sol halyqtyng da taghdyr-talayynda әuel basta Alla taghaladan ólshep, ekshelip qoyghan – oyanu kezeni, úiyqtau kezenining bolatyny, adamdardyng dýniyege keluii men ketui de sol zandylyqqa baghynatynyn angharu asa qiyngha soqpaydy...
Mirjaqyptyng kezinde aitylghan «Oyan qazaq!» degen janayqayyn Elimiz tәuelsizdigin alghaly beri de shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt jaghymyz talmastan kýndelikti aityp kelemiz. Yaghni, oyanghan bireuimiz, oyanbaghan bireuimizdi «túr-túrlap!» jatqandaymyz. Sonda, búl ne qylghan úiqy?.. Ne qylghan oyanbaushylyq?!. Shyn mәninde adamdarymyzdyng kóbisi úiqydan oyanbay, úiqysyrap jýr me?! dep oilap, jan-jaghyna qarasan, úiyqtap, úiqygha salynyp jýrgen birde bir pendeni kórmeysin. Adamdardyng barlyghy da qauyrt, barlyghy da asyghys, tanghy ýlesten әiteuir neni qarmap qalayyn degendeyin, sinbiruge de múrshasyz, enbektenip toqtausyz qozghalysta jýrgenin bayqaysyn. Sol toqtausyz qozghalys arqyly Oyanu degen sózdin  de úiqydan ózge taghy bir kýrdeli astary bar, sheshui tym terende jatqan mәni zor atau ekendigin angharasyn...
Oyanu – dәuirden dәuirlerde Bizding birde kýldey borshalanyp, birde arystanday aibattanyp, endi birde qynaday qyrylyp, endi birde kóktemgi kóktey qayta qúlpyryp jýrip qol jetkizgen Tәuelsizdigimizding – taghdyrynyn, әr dәuirding sipat qúbylysyndaghy halyqtyng mandayyna jazylar taghdyr-talayynyng jalpy atauy eken. Sol qúbylys, sol ózgeristerdi qara júrttan búryn sezgen,  halyqtyng aqylmandary men danalary, el bastar kósemderi osylay  – Oyan! dep jar salady eken. Bizding qazaqtyng myndaghan ghasyrlyq tarihynda Oyanu men Oyanbaudyng talay-talay kezenderi ótti-au!.. Ásirese, orta ghasyrdan keyingi tarihymyzda Oyanudan góri Oyanbaudyng taqsyreti kóbirek búiyrghanyn taygha basqan tanbaday aiqyn angharamyz!..
Jәne de,  Oyanudyng taghy bir atauy – Serpilis emes pe eken deymin! Sebebi: Úiqydan oyanghan adam әlbette, ayaq-qolyn jazyp, jaylap kerilip, serpilip alady. Osylay serpilip jatyp, úiqydaghy aghzalaryn birtindep oyatyp, qalypqa keltiredi, úiqyda kórgen týsin... aldaghy atqaratyn is-sharuasyn esine týsiredi, sodan baryp, jatqan ornynan jaylap túrady. Búl – adam balasyna Alladan bergen kóptegen qasiyetterding biri. Al, endi kez-kelgen adamdy osy mashyghynan janyltyp, ýrkitip, shoshytyp oyatsan, sol adam  sau qalypynan dereu airylady. Túla-boyynan sabyrlylyq qashady. Jýregi, miy... tipten biz bilmeytin ózge de sezim jýieleri «isten shyghyp», taban-asty jyndanyp ketui de mýmkin. Úiqydaghy adamdy, әsirese jas nәresteni shoshytpaytynymyz, úiqydaghy balanyng da údayy ata-ananyng nazarynda bolatyny sondyqtan ghoy!
Últ ta osy tektes – Últyn úiyqtatatyn, Últyn úiqydan oyatatyn, sol ýshin Últyna údayy qamqorshy bolatyn – Últtyng ATA-ANASY bolady. Olar – sol últtyng әr dәuirdegi ózi tandap tudyrghan qorghaushy bahadýrleri (ATA!) men aqylgóy dana-danyshpandary (ANA!) ekendigi shýbәsiz. Qazaqta múnday últyn qorghaushy ATA-ANALAR qay dәuirlerde de boldy. Endi solardyng bizge deyin at-ataqtary jetken manday aldy túlghalary men solardyng túsynda últymyzdyng basynan ótken taghdyr-talayyn tolghanyp kóreyik. Últymyzdyng Oyanghan kezenderi men Oyanbaghan kezenderin oy eleginen ótkizeyik, kómeskilerine kóz jetkizeyik, kóz aldydaghyny qayta bir eske týsireyik.
BABA TEK: Dýniyejýzi jer kartasynyng 110-shy boylyq syzyghy men 48-shi endik syzyghy arasyna ornalasqan (Ýsh qúryqan – ÝII-IH gh.gh. – Qonyrattyng HII-HII gh.gh. bayyrghy mekeni.) kóne tanbaly tasty ghalymdar 1920 jyly anyqtap, 1943 – 1968 jyldar aralyghynda neshe mәrte barlau júmystaryn jýrgizgen. Tanbaly tasqa «Arasan tas» degen shartty atau bergen. Barlau júmysyn jýrgizgen kezde «Arasan tastyn» manynan jer betine birshama qyltiyp shyghyp túrghan bir jartasty tapqan. Jartastyng jyldar boyy kýnge qaqtalyp, shan-tozang jamylghan betinde әldebir suretterding bolghanyn, sol suretterding jartysy jerding astyna kómilip túrghanyn angharghan. Jartastyng jerge kómilgen bóligin qazyp shygharu júmysy 1968-shi jyly úiymdastyrylady. Qazba júmysy әlgi tastyng suretti beti kýnshyghysqa qaratyla ornatylghan taqta ekenin anyqtaghan. Tas taqtanyng bir jaghyna ghana emes, beti jәne eki qyryna da týrli belgiler syzylyp, qashalghan eken. Tas taqtanyng úzyndyghy 6 metr, eni 2-3 metr, qalyndyghy 60-70 santiymetr, kólemi 25 sharshy metr shamasy bolyp shyghady. Birneshe kýnge sozylghan barlaudan keyin tas taqtanyng bet jaghynda 180, syrt jaghynda 40, barlyghy 270-ke juyq beyneler belgilengeni anyqtalady (H. Perlee. «Kóne tanbalar kimdiki?..» («Qazaq Eli»//11. Siyr jyly.).  Tanbalardy tómendegidey 14 taraugha bóledi:
1. Kýn. Kýnge negizdelgen tenge beyneli tanbalar.
2. Túyaq. Túyaqqa negizdelgen jýrekke úqsas beyneli tanbalar.
3. Tagha. Taghagha negizdelgen nәli beyneli tanbalar.
4. Aygha negizdelip salynghan ay tanbalar.
5. Taraq. Taraqqa tektes, asha, shanyshqy beyneli                           
tanbalar.
6. Asha. Jәne múryndyq aghash beyneli tanbalar.
7.  Jýrek nemese  japyraq beyneli tanbalar.
8. Ýshbúrysh beyneli tanbalar.
9. Balgha jәne balta beyneli tanbalar.
10. Jan-januarlar beynelengen tanbalar.
11. Jan-januarlardyng mýshesin beynelegen tanbalar.
12. Qúral-saymannyng beynesin surettegen tanbalar.
13. Belgili atauy joq tanbalar.
14.  Belgisiz «әrip» beynesin surettegen tanbalar.
Tanbalardyng kólemi birkelki emes, tórt baghytqa qaratylyp, asa ýlken etip beynelegen, búghan kerisinshe óte kishkentay etip belgilegenderi de bolghan. Tastaghy jazbalardyng osy erekshelikterin ghalymdar: «tanba iyelerining kimder ekenin anyqtau ýshin әdeyi solay jasalghan belgiler» dep boljaghan.
«Arasan tas» dep atalatyn osy bir kóne eskertkishti qay kezde, qanday adamdardyng alghash salghanyn bilu kez-kelgendi qyzyqtyrary sózsiz. Sony oilap ghalymdar tas tanbanyng salynghan uaqytyn dәleldeu ýshin dýniyejýzindegi osy tektes kóne tanba, jazbalardy zertteu tәjiriybesin jinaqtap,  solardy ózara salystyra zertteu amaldaryn qarastyrghan. Sonyng nәtiyjesinde atalmysh tastaghy jazbalardy týsiru uaqyty – jana tas dәuirining songhy kezinen bastap, qola dәuirinen bizding dәuirding H ghasyry ayaqtalghangha deyingi úzaq aralyqta jalghasyp kelgen – degen qortyndygha kelgen. (qaranyz! I-keste.)
Osy kóne múranyng zertteui turaly jazylghan kólemdi ghylymy kitapty (23,8 b.t.) biz   1996 jyly qazaq tiline audaryp, «Qazaq Eli» gazetine jariyalatqan edik. Sol tústa tarihy kóne jazbalardyng birazyn paraqtay kele,  búl ejelgi tanbalardyng aqy iyesi – esh talassyz bizding babalarymyz ekendigin bayqaghanbyz. Oghan keltiruge bolatyn kóptegen ghylymy dәlelderding ishinen birinshi: osy kórsetilgen ónirde bizding babalarymyz HII ghasyrgha deyin iyelik etkendigin, ekinshi: «taraq», «balta», «asha», «ashamayly»...t.t. rulyq tanbalar men ru ataularynyng («baltaly, baghanaly el aman bol!..» deytin kóne jyrlarymyzdy aitpaghannyng ózinde!), qazaq halqynda kýni býginge deyin saqtalyp kelgenin, ýshinshiden: avtor (H. Perlee) atalmysh enbegin salystyrmaly týrde zertteu ýshin bizding belgili ghalymymyz A. Amanjolovtyng osy taqyryptaghy enbegin qoldanghanyn, tórtinshi: atalghan ónirde babamyz Tonúqúqtyng runikalyq jazba eskertkishi әli kýnge deyin saqtalyp túrghanyn aitu arqyly dәleldesek te bolatynyna kóz jetkizgenbiz. Jәne de, tas tanbalardyng jazylghan zaman uaqytyna baylanysty bizding baba tarihymyzdy qay kezden bastap jazugha bolatynyn zertteuding – uaqyt kýttirmeytin ózekti mәsele ekendigin angharghanbyz!..
Mine, bir ghana ghylymy enbekting tónireginde oy órbite bersek, bizding Oyanu tarihymyz qay kezden bastau alyp túrghandyghyn – maqtan etuge tura keledi. Erte Oyanghan babalarymyz tas dәuirinde tanba (jazu!) qashap, qola dәuirinde josadan on-órnek salghan eken. Búl – Oyanu emey, nemene?!.
ATA TEK-I: Baba tekten keyin, birden ata tekke týsu – bizding qazaqtyng ata taratu josyghyna sәl oghashtau nәrse. Áytse de, biz qolda bar, naqty dәleldengen derekterge jýginuimiz kerek. Onday derekting biri – bizding týp atalaramyz – Kýnný (GhÚN), Saqtar ekendigi dausyz. Búlargha kelgende biz qadym tarihtardan góri birshama kósile shabamyz, әri aitar dәlelderimiz de molyraq.
Kýnnýlerding (әuelgi taraudaghy «Kýn» tanbasyn eske týsiriniz!) tarihtan oiyp otyryp oryn alghan kezeni qytaydyng jazba tarihynda Huni Yun Sya úlysynyng kezinen bastau alady. Búl – bizding eradan búrynghy 2144-1711 j.j. shamasy. Sol kezde qytaylar bizdi ózderine jaqyndatu ýshin Huni Yuy  degen qolbasshy óz әkesining әielin alyp, soltýstikke baryp, mal baghyp ómir sýrgeni, olardy qytaylar Kýnný dep ataghany turaly ejelgi bir anyzda keltiredi. Búl anyz ejelgi Qytay basqynshylarynyng Kýnnýden búrynghy taypalardy týgeldey ózderinen taraghan úrpaqtaryna jatqyzu niyetinen tuyndasa kerek. Búdan keyingi jazba tarihta «Qytay tarihynamasynyng atasy» atalghan ejelgi tarihshy Sy Masyani (b.e.b. 146-86 j.j.) «Shizy» («Tarihnama» belgileui») dep atalatyn enbeginde: «Kýnnýlerding arghy tegi – Sya, Hou (b.e.b. 2144-1711 j.j.) әuletining úrpaqtary Shuni veyden taraydy..» dep kórsetedi. Qytaydyng kóne oishyly Kýnz (b.e.b. 551-479 j.j.) bolsa, ejelgi anyz ertegilerdi tarihy shyndyqqa búrmalap, Kýnný qatarly kóshpelilerdi Qytaydyng anyz tektes handarynyng úrpaghy etip kórsetken. Kýnnýler Orta Aziya tórinde alghash b.e.b. 209 jyly tórelik úlys ornatyp, kóshpeliler tarihynda óshpes iz qaldyrghan danqty halyq. Osy tústa Úlys elding Oyatushysy – Modún shaniuy (b.e.b. 209-276 j.j.) boldy. Shaniuy – úlystyng hany degendi bildiretin kýnný atau. Modún hannyng kezinde Kýnný úlysy asa dәuirlep, onyng iyeligindegi jer ontýstiginde Aq qorghan, Ordas jeri, soltýstiginde Baykal kóli, batysta Ile, Tarbaghatay, shyghysta Koreyagha deyin kólbep jatqan alyp el bolghan. Aq qorghandy sol kezde qytaylar kýnnýlerding shabuylynan qorqyp saldyrsa, Ile ózeni men Tarbaghatay taulary әli kýnge deyin qazaqtyng iyeliginde. Búdan keyin qytaylar bizding jappay oyanghan babalarymyzdan seskenip, olardyng súsyn qaytaru ýshin týrli aila-sharghylardy qoldana bastaghan. Sol ailalarynyng biri – kýnnýlerding qol basshylaryna súlu qyz, altyn-kýmis, ózge de baghaly zattardan tartu-taralghy berip, birtindep tamyrlyq baylanys ornatu bolatyn. Sonday tartu-taralghynyng qúrbany bolghan qytaydyng súlu hanshasynyng biri – «Sybyzghynyng onsegiz saryny» dep atalatyn  ólenderi arqyly tarihta qalghan әigili aqyn qyz Say Yani. Onyng kýnnýlerge qoldy bolghan kezinde kóshpeliler dalasynda, kiyiz ýide jazghan:
Quarghan qúrym kiyiz, jalbyraghan mal terisimen                                 
Qaltyraghan denemning tonghan jerin qymtaymyn.
Qan sóli aralas shiyki etpen ózek jalghap,
Sharshaghan – kónil, ýreyli – tirlik,
Torda otyrghan qúrdaymyn.
Tang atqannan jýregimdi tolqytqan
Tittey dabyldyng ýni qashan ósher eken?!
Búl ólkening jeli de doly keledi, ashuly
Qaranghyda kiyiz ýide qútyryp kete jazdaymyn!
Sonday-aq, Kýnnilerding san-myng qoldy atty әskerining aibynyn surettegen:
Belgi oty tús-tústan attylardy soghysqa shaqyrady.
Sodan song kýrenderine sabyrmen qaytudy tapsyrady.
Taghy әskerler tang sayyn, týnek týnde aigha deyin ýrleytin,
Dala jeli siyaqty qorghandardan aghylyp-aghylyp shyghady» (ólenderdi jolma-jol audaryp otyrmyz!) degen 18 taraudan túratyn ólenderi býginge jetip otyr. Mine, búl – bizding Ata Tegimizdin  oyanuynyng birer dәuirin dәripteytin derekterding sanauly paraqtary ghana.
ATA TEK –II. Ata tegimiz sóz etilgen tústa Kýnnýlerden keyin oyanghan – Ýisin atalarymyzdy aitpay ótuge bolmaydy. Atamyz – Kýnbiyding aruaghy renjiydi!

Jýkel HAMAY