Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 6944 4 pikir 11 Shilde, 2017 saghat 12:36

Arystanbek Múhamadiyúly Kóne Talhizdi tiriltpek

QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamәdiyúly kóne Talhizdi tiriltuge bilek sybana kirisip ketkeni turaly habarlaghan ek.

Úly Jibek jolynyng boyynda ornalasqan 33 qalanyng biri Talhizdi qayta tiriltip, ashyq aspan astyndaghy muzeyge ainaldyru turaly bastama әu basta әrtýrli pikirge jetelegen-di.

Endi  mine, ministr Arystanbek Múhamadiyúly tikeley aralasyp, tarihy rekonstruksiyany bastaghan kórinedi.

Búl turaly QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamadiyúly ózining "Feysbuk" jelisindegi jeke paraqshasynda sýiinshi súrap, habarlady.

Arystanbek Múhamadiyúly, QR Mәdeniyet jәne sport ministri: 

-Dostarym, biz aty anyzgha ainalghan Altyn Adamnyng túraghyn izdeuge kirisip kettik.
Demalys kýnderi men Almaty oblysynyng Talghar audanynda ornalasqan elimizding iri qoryq muzeylerining biri "Esiktegi" birqatar bayyrghy qalashyqtargha júmys saparymen baryp qayttym.
Búl ghajayyp tarihy keshen ótken kýngi jәne býgingi mәdeny múranyng nebir qúpiyalaryn býgip, júmbaqtaryn jasyryp jatqanday! Elge tanymal, ataqty ghalym Karl Baypaqov júmysty bir sәtke de toqtatugha bolmaydy, sonda nәtiyjesin kóremiz dep ton pishui beker emes. Biylghy jyldyng mamyr aiynda "Esik" qoryq-muzeyining keshendi arheologiyalyq ekspedisiya qalashyqta barlau arheologiyalyq zertteulerin bastap ketken, keleshekte búl júmystar obiektidegi keng auqymdy qazba júmystarynyng barysyn aiqyndaytyn bolady.


Saparymyzdy qazirgi zamanghy Qazaqstan, Qyrghyzstan men Qytaydyng territoriyasynda ornalasqan Úly Jibek joly boyyndaghy ortaghasyrlyq 33 qalanyng biri Talhiz qalasyn aralaudan bastadyq. Qala halyqaralyq jol boyyndaghy negizgi beketterding biri, sonymen qatar tabylghan zattargha qaraghanda Talhizde ózining tenge sarayy bolghan. Orta Aziya qalalary men Talghar qalasynda soghylghan shaqalar sol kezdegi sauda baylanystarynyng qanshalyqty keng taralghanyn aiqyn kórsetedi.
Jazba derekterde Talhiz 982 jyly alghash ret belgisiz avtordyng "Qúdúd әl-ghalam" geografiyalyq traktatynda Ile alqabynyng ýlken ortaghasyrlyq qalalarynyng biri retinde sóz etiledi.
Arheologiyalyq qazbalar boyynsha qalanyng VIII-IX ghasyrlardyng sonynda qalyptasa bastaghany, al onyng asa qarqyndy damuy X – XIII ghasyrdyng basyna keletini anyqtaldy. Talhizde ústa, metall óndeu, qysh, әinek, sýiek oi kәsipteri men qúrylys isi damyghan edi. Ýi-jaylardy (usadibalardy) qazghanda, olardyng túrghyn bólikterden (4-6 jәne jәne odan kóp ýi-jay) qúralghany anyqtaldy. Túrghyn bólmelerde jylytugha jәne tagham, onyng ishinde nan dayyndaugha arnalghan tandyrlar bolghan. Kóptegen ýiler auqymy – 32 bastap 75 sharshy metrge deyin qamtityn astyq saqtau oryndarymen jabdyqtalghan. Ýige japsarlas taspen qorshalghan jәne saz balshyqty dualdy aulanyng ishinde qoy men eshkilerge arnalghan qashalar, siyrlargha arnalghan saraylar men atqoralardyng orny tabyldy.

Osylaysha, túrghyndar mal ósirumen jәne jer iygerumen ainalysqany belgili. Ásirese biday ósirumen bau-baqshalyq – alma, órik, jýzim ósiru damyghan. Jibek joly boyynda tiyimdi ornalasuy qolónerdin, әri saudanyng damuyna sebepshi bolghan, búghan sol jerlerdegi arheologiyalyq qazbalardan tabylghan zattar kuә. Kenning kóp mólsherdegi kýlderi men kesekteri ejelgi qalanyng temir balqytqany turaly qorytyndy jasaugha mýmkindik beredi.
Talhiz 2014 jyly YuNESKO-nyng Dýniyejýzilik múralarynyng tizimine engizildi. Ony paydalanu, qorghau, saqtau jәne basqaruda 1994 jyly Qazaqstan ratifikasiyalaghan Býkil әlemdik tabighy jәne mәdeny múralardy qorghau turaly konvensiyanyng halyqaralyq sharttarynyng normalary men erejeleri paydalanylady.
Biz at basyn tiregen kelesi kóne qalanyng orny, tau eteginde, Esik qalasynan ontýstikke qaray 5 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan Rahat qalasy edi. Eski qalanyng qúramdas bólikteri shyghystan batysqa qaray tau boyyn jaghalay túrghyzylghan. Shúnqyrlary, múnaraly qorghandary anyq bayqalady. Rahat Saq handarynyng reziydensiyasy bolghan jәne Altyn adamnyng mәiitin osy jerden shygharghan degen boljamdar bar.
2004 jyly Rahat qalasyna Á. Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng mamandarymen aldyn ala qazba júmystary jýrgizildi jәne ol jerden Esik qorymynyng kezenine sәikes keletin mәdeny qabaty anyqtaldy.
Órnek qalasyna keler bolsaq ol – YuNESKO-nyng dýniyejýzilik mәdeny múralarynyng tizimine engen aimaqtaghy bes tarihy jәne mәdeny eskertkishting biri. Onyng tarihy jәne arheologiyalyq túrghydaghy ereksheligi Jibek jolynyng boyynda ornalasqan jәne Talas alqabynyng aumaghyna kiredi.
Tarazgha baghynyshty bola túra geografiyalyq, ekonomikalyq, strategiyalyq ynghayly jerde ornalasqan Órnek qalasy Evropadan Aziyagha jәne keri baghyttaghy eki kýre joldy baqylauynda ústap, sol arqyly ótetin sauda legin qadaghalaghan.
Býgingi tanda "Esik" qoryq-muzeyinde Ontýstik Koreya jәne QHR-nyng ghylymy úiymdarymen birlesken júmystar jýrgizilude.
7 shildede "Esik" qoryq-muzeyi qyzmetkerlerining Shansy provinsiyasy arheologiya institutymen (QHR) Rahat qalasynyng ornyndaghy birlesken júmysynyng birinshi kezeni ayaqtaldy.
Arheologiyalyq barlau barysynda erte temir dәuirinen orta ghasyrgha deyingi artefakttar tabyldy.
Barlau jýrgizilgen shúnqyrlardyng birinen tabylghan keramika kýidiruge arnalghan pesh aumaqtaghy tóbeshikterding jasandylyghy teoriyasyn rastady.
Barlau júmystary qytay mamandarymen birlesip aldaghy bes jyl boyy jýrgizildi.


Ýstimizdegi jylghy mamyr-mausym ailarynda Órikti obasynda aty anyzgha ainalghan qazaq arheology Bekmúhanbet Núrmúhanbetovting qúrmetine Beken ata qorynyng úiymdastyrushylary men әrtýrli elderden - Qazaqstan, Resey, Ukraina, Italiya, Vengriyadan eriktiler qatysqan birinshi últtyq arheologiyalyq "Núrmúhanbetov ekskaveyshns" ekspedisiyasy júmys istedi. Ekspedisiya nәtiyjesinde b.e.d IV-III ghasyrlar túsyndaghy sýiekter, ýsh altyn monshaq, bir temir týireuish tabyldy.
"Esik" qoryq-muzey, arheologtarynyng birlesken júmysynyng bastamasynda korey mamandary Órnek auyly manynda byltyrghy jyly saq kezenindegi әielding jerlenui men keramikalyq ydystar jәne altyn búiymdardyng bólshekterimen tanysty.
Bizding qoryq-muzeyding arheologtarymen Ontýstik Koreyanyng 5 institutynyng qyzmetkerleri: Seul Últtyq uniyversiyteti, DONG-SEO mәdeny qúndylyqtar instituty, Mәdeniy-múra ortalyq instituty, Mahan ghylymiy-zertteu mәdeny ortalyghy men Daehan mәdeny qúndylyqtar instituty yntymaqtastyqta júmys jasady.
8 shildeden bastap biz koreylik mamandarmen birlesken zertteu júmystarynyng ekinshi kezenin bastadyq, búl joly olar Rahat shatqalynda jýrgizilmek.
Jalpy aitqanda, dostarym, biz júmystyng jana belsendi kezenine ayaq bastyq. Jaqyn arada sizdermen qyzyqty janalyqtarmen bólisemin dep senemin. Osy saparda bizben jergilikti әkimshilik basshylyghy birge jýrdi, turisterge nysanalar aralauda qolayly boluy ýshin kommunikasiya men infraqúrylymdy jaqsartu mәselelerin birlesip pysyqtaytyn bolamyz. Aytpaqshy, shygha bere ejelgi tarihymyzben tanysyp, Altyn adamdy kóruge kelgen múrajaydyng eng kishkentay kelushilerin de kezdestirdim. Búl ekskursiyany olargha ata-anasy búrynnan uәde etken eken. Erekshe yqylaspen estelikke suretke týstik. Ayta ketetini, Talghardaghy bizding muzey tanysu ekskursiyalarynyng arnayy interaktivtik núsqalaryn úsynady, sonymen birge jana ýlgidegi kvester ótkizedi.
Eger, jol týsse, muzeyding esigi Sizder ýshin әrdayym ashyq!

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052