Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Alashorda 30203 18 pikir 17 Shilde, 2017 saghat 10:05

Jaghalbayly ruy Kishi jýzge qaydan kelgen?

Qazirgi Kishi jýzdegi Jaghalbayly elinen qazaq valisining patshasy atanghan Shәmshi atamyz, úly әnshi Roza Baghlanova, jana tarihymyzdaghy eng jarqyn sayasatkerlerding biri Naghashybay Shaykenov shyqqan edi.  Al endi, osyghan deyin búl el, «Qyz Jibek» eposynyng bas keyipkeri Tólegen batyrdyng tarihy arqyly bizderge tanys boldy. Jaghalbaylynyng shyqqan tegi jóninde ghalymdar da, shejireshiler de tek qana joramaldar aita alyp jýr. Búl taypanyng týbin biri bashqúrt, biri qyrghyz, biri pesheneg (aday) deydi.

Shejirede búl taypanyng naqty týbi belgisiz. Bayúlynyng bir aqsaqalynyng jetim qalghan jeti úldy asyrap alyp, er jetkizip ýilendirip, enshi bólip bergeni jóninde ghana aitylady. Ýlkeni Tabyn, kenjesi osy  Jaghalbayly deydi. Búl ru Kishi jýzge Tәuke hannyng zamanynda kelgen edi. Qazaqtyng eng әsem eposynyng keyipkeri men eng ataqty adamdaryn dýniyege әkelgen búl Jaghalbayly Kishi jýzge qaydan kelgen?

Jaghalbaylynyng atasyn Malatau dep kýieulerinen jasy ýlken erkekting atyn ataugha haqysy joq әielder ghana aitady.  Anyghynda, «Jetiruda Malataudan asqan barma» degendegi, aty úrangha ainalghan Malatau batyrdyng atynyng naqty aityluy  Manatau edi.  Manatau degenimiz qazirgi Qazyghúrt tauy bolady. (qazyq úrdy). Biruny búl taudyng bastapqyda Mankur (qyr, tau) bolghanyn aitqan eken. Keyde osy Manataudy Man ata dep te aitady. Man ata degenimiz ejelgi ýndi men shumerlerding Adam atany aitqandary edi. Keyin, arghyqazaq mifologiyasy Man atany Kók Tәnirining úlyna ainaldyrghan. Man atanyng sýiegi qasiyetti Manghystau jerinde jatyr.  362 әuliyening eng birinshisi. Shyqqan tegi Turan, kóshpeli ariyler. Turan atauy Tur, yaghni, búqa degennen bolghan. Qazaqtaghy «tóre» sózining bastapqy núsqasy osy Tur bolsa kerek. Týrikke jәne Shynghys hannyng úrpaqtaryna esh qatysy joq.  Man atamen birge tudy degen Yamysh, azerbayjan tilindegi Jamysh, yaghni, mýiizi qayqayghan Qodas bolady. Qodastan bashqúrt-burdzyandar taraydy. Demek, Jaghalbaylynyng týbi keybireuler aitqanday  bashqúrt emes. Bozyqúrt-Bórte sheneden tarap túrghan Bashqúrt - atadan qiyat-qypshaq, anadan sarmat. Sondyqtan, bashqúrttyng betin tyrnasang ar jaghynan qyrghyz shyghady. Al endi, Manataudan Qarabúqa dep aitylady. Qarabúqadan Jaghalbayly. Demek, Jaghalbayly ruy Naymandar siyaqty Ókireshten, yaghni, búqadan tarap túr.  Shyqqan tegi Turan degendi bildiredi. Manatau - bayyrghy ata-mekenin bildiretin úrany. Qarabúqa degenderine qaraghanda búl taypanyng kósemderi mandayynda ýshbúryshty aqtanlaghy bar mifologiyalyq qasiyetti Qarabúqany bilgenderinen bolsa kerek. Osynyng dәleli retinde bizder qazirgi Mangholiyadaghy Jaghalbaylylardyng siyr malyna osy Qarabúqanyng ýshbúrysh tanbasyn basatyndaryn keltiremiz. Búl tanbany olar da bilmestikten  «túmar» deydi. Búryshyn joghary qaratyp qoyady eken. Mifologiya osylaysha qoyylghan tanbany «korolevskoe velichiye», yaghni, «patshalyq mәrtebelilik» dep ataydy. Ózbek jerinde qoyylghan nayman Ókiresh shaldyng qúlpytasynda da, búl tanba ýshbúryshymen joghary qoyylghan. Yaghni, búl tanba Ókiresh shaldyng handyq dәrejesin, sol әuletting úrpaghy ekenin, tóre-naymandyghyn bildirip túr.  Neshe ghasyr handyq qúrghan Nayman handarynyng shejirede jasyryn izderining qalghany jóninde «Nayman handary jәne Shynghys han» atty maqalamyzda aitylghan edi.

Al endi, bizder Tonykók atap ketken Týrik qaghanattary zamanyndaghy qolbasshy Tanakókting qúlptasynda búl tanba búryshymen tómen qoyylghan. Yaghni, «qasiyetti siyr ananyng úly» degen maghyna beredi. Bizdinshe Ókiresh degen sóz. Ózderiniz biletindey, Tanakók Týrik qaghanattarynda qaghan bola almaghan.

Osymen qatar mangholdaghy qazaqtardyng arasyndaghy Jaghalbaylylar úsaq malgha naymannyng nadandar aitqan «baghan», ózderi aitqan «asha», anyghynda «mýiiz» tanbasyn basady eken. Búl «mýiiz» tanba týp-tamyrynda Osman imperiyasyn qúrghan Kailardyng tanbasy bolady. (Rashiyd-ad-Diyn). Osman әuleti dýniyejýzi moyyndaghan monarhiyalyq әuletke jatady. «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng keltirgen derekterinde naymandar shejiresinde osy Kay әuletinen tarap túr.

Mongholiyanyng tauly jerindegi Jaghalbaylylar ózderin «naymanbyz» deydi eken. Osymen qatar ózbek naymandary men noghay naymandarynyng qúramynda da Jaghalbayly ruy bar.  Shejire anyzdary Jaghalbaylyny birde Sherushi men Tólegetaygha qatysty aitsa, birde sherushi Baqat batyrgha qatysty aitady.  Alghashynda Jaghalbaylyny sherushi Baqat batyrdyng bir soghystan keyin tauyp alghany aitylady. «Baqat batyr Naymandardan satyp alghan» dep te aitylady. Mongholiyadaghy Jaghalbaylynyng jadynda Tólegetaydyng aty Tólek bolyp saqtalyp qalghanyna qaraghanda, olardyng búghan deyin Syr boyynda, Tólegetay naymannyng arasynda jýrgenderin bildiredi. Sherushini kerey dese de, belgili shejiretanushy kerey Ashamayly Siyezhan ózining jazghan «Dat – shejire dalanyng auyzsha tarihy» atty kitabinde Qarakereyding bir balany daladan tauyp alyp, onyng atyn Jarboldy qoyghanyn, odan tughan eki úldy Sherushi, Shimoyyn ataghanyn aitady.  Anyghynda Qarakerey dep búl jerde kereydegi Qara by aitylyp túr.  Shimoyynnyng kereyge de basqa jaqtan kelgeni tarihtan da belgili. Árkim әrqalay aitady. Týrgesh qaghanatynda jýrgeni qytay derekterinde aitylghan.  Al endi, Sherushining týbin qaraqytay dep aitady. Búl jerde «qytay» degenimiz anau alpauyt qytay emes, «hútay», yaghni, jibek degennen bolghan qyidandardyng atauy. Qayta osylardyng atymen kóshpendiler anau sherikterdi «qytay» atap ketken. Sherushiler naymandaghy qaratay eline de singen. Qarataydyng Dәuletterimen birge eng tekti ru sanalatyn búl Sherushilerden kóptegen úly túlghalar shyqqan. Tek jýrgen Sherushi bolmaydy. Ghúlama shejire atanghan  Ghúlam Qadyrdyng qol balasy bolyp jetilgen bayjigit-toghas, bir sydyrghy shejireshi Jenishan Atshabar Sherushining Kýshlik hannyng qayyn júrty ekenin aitady.

Qyrghyzdaghy Mongush taypasynan shyqqan qasiyetti ana Qúrmanjan datqa da osy Jaghalbaylydan bolady. Mongushtan Jaghalbayly degenderi – Man úly degendi bildriredi. Yaghni, qyrghyzda olar da Man atadan taraydy. Meninshe, Qúrmanjan datqa ózining tekti jerding qyzy ekenin jaqsy bilgen. Barghy ruynan shyqqan Alymbek datqagha sóz salghan Qúrmanjan qyz ózining teksizge úzatylyp bara jatqanyn aitqanda: «Kýmisti kýlge, salmaydy begim, kýlli әlemde siz ghana mening tegimsiz» degen eken. Alymbek datqa qyrghyzgha singen Barlastardan edi. Naymandardyn, shapyrashtylardyn, jalayyrlardyn  qyrghyzdargha sinip ketkenderi jóninde tarihta naqty aitylghan.  Qyrghyzdyng myqtylyghy osydan. Ózimizding qandastarymyz aruaghy bólek qyrghyzgha sinip alyp, endi bizdi «manqa qazaq» deydi. Alay da, manqa» sózi arghyqazaq mifologiyasynda «han» degendi bildiredi. Mәselen, Bodanjar-manqa, Kóketaydyng ornyna han bolghan tabyldy Boqmúryn. (naydenysh). Anyghynda, arghyqazaq mifologiyasyndaghy «tabyldy» degenderding bәri tekti bolyp shyghady. Osyghan qaraghanda tektilerdin, yaghni, handardyng balalaryn qúndaqtan úrlap әketip han saylaytyn ýrdis bolghan synayly. Keyin, tauyp aldyq dey salghanday.  Mәselen, «Manas» jyrynda Kóketay han ólerinde: «Anau jar týbinen tabylghan Boqmúryndy ala kýshik demender, jetimidigin betine baspandar, men ólgennen keyin ol han bolady» deydi. Tegi belgisiz jetim bolsa, ony kim han kóterer edi? Shapyrashtynyng Abaghy kereyge singen, Sayaghy qyrghyzgha ketken dep aitylady. Shejirede olardy da joghaltyp alghan. Sondyqtan men Abaqty ýisin emes, shapyrashty degen edim. Qazirgi tanda genetik ghalymdar Shapyrashty men Abaq kereyding DNK-belgisining bir ekenin aitady.

Sonymen, ózderiniz  kórgenderinizdey jalpaq el Jaghalbayly shejire anyzdarynda, tanbalarynda naymangha tym jaqyn bolyp túr. Shәkәrim qajynyn: «...naymandar siyaqty» degeni taghy bar. Orys zertteushisi Abramzon Jaghalbaylynyng bir tanbasyn «v viyde letyashey ptisy» degen eken. Búl tanbanyng estigenimiz bolmasa, kórgenimiz joq. Bizge belgili tanbalardan búl tanba - V.  Yaghni, nadandar aitatyn naymannyng «qyran», anyghynda, shejire anyzdarynda Ókiresh atty búqadan taraghan degen búqatekti halyq ekenimizdi bildirip túrghan «mýiiz» tanba bolady. Búl tanba da týp-tamyrynda Kaiylerliki bolady. (M. Qashghariy).

Orys zertteushileri dym bilmes shejiresymaqtardy «gore istoriki» deydi eken. Mine, Man atany qatyndarsha Malatau degen  osynday bir «gore istoriyk»: «Orysqa senesing be, Jaghalbaylyda úshqan qúsqa úqsaghan tanba bolmaghan» dep, Jaghalbaylyny mәsi tikken bireuden taratyp qoyypty. Orystardyng týkke jaramaytyn adamdy «sapojniyk», yaghni, «mәsi tikkish»  deytinderi belgili. Úshqan qúsqa úqsaghan tanba jogharghy Qúrmanjan datqanyng ruynda bolghan. Ýzengige de basylghan bolghan eken. Jaghalbaylynyng qazirgi tanbasynyng – T, yaghni, aibalta ekeni belgili.  Al endi, Qyrym tatarlarynyng Hdyr-baly degen ruynda osy aibalta men әlgi «v viyde letyashey ptisy» degen naymannyng «mýiiz» tanbasy bar eken. Osymen qatar búl ruda Kay әuletining «jalayyr» tanbasy men naymandaghy teristanbalynyng «noqta» tanbasy bar. Jәne de, Qyrym tatarlarynda búl aibalta tanba janaghy Hdyr-baliyden basqa Kalachtarda da bar. Kalach degenimiz qazirgi Aughanystan, Pakistandaghy Haladj – ariylik sanalatyn taypa bolady. Demek, búl aibalta degen tanba saqtardan arghy zamandardan, ariylerden kele jatyr.

Qazaqtyng tarihshy  ghalymdary rulyq tanbalardy zerttemey qazaq halqynyng qalyptasuynyng etnikalyq jolyn anyqtaudyng mýmkin emes ekenin naqty aitady. Tanbalardy tanu arqyly tarihtyng syryn asha alatynymyzdy kezinde jekelegen zertteushiler, atap aitqanda, A. Levshiyn, Sh. Uәlihanov, L. Meyer, A. Haruziyn, N. Aristov, N. Grodekov, M. Tynyshbaev, S. Amanjolovtar jaqsy týsindi. Alay da, shejireni, tarihty jete tanymaghandar, kezinde naqty atauy úmyt qalghan, sondyqtan, keyingi nadandardyng atay salghan tanbalardyng ataularyn qoldanyp jýr.  Búnday jaghdayda tarihty layyqty týrde tanu mýmkin emes. Mәselen, Kerey men Tórtqaranyng «ayqysh» atanyp ketken tanbalary anyghynda Kók Tәniri degen maghyna beredi. Hristian dinine esh qatysy joq. Osydan bizder Kerey atauynyng óte kóneden kele jatqanyn týsinemiz.  Shamamen aitqanda, evreylerdi Mysyrdan ertip ketken Músa payghambardyng zamanynan. («Bytiye» Horey).

Negizinde, shejireni tanu ýshin  kýlli týrik-qypshaq әlemining barlyq tanbalarynyng kestesimen  qosa, qol astynda Orta Aziyadaghy barlyq tanbaly tastardyn  fotosuretteri boluy shart. Óitkeni, bizding ótken tarihymyz tasqa qashalyp jazylyp qalghan. Mәselen, Almaty oblysyndaghy Tamghalyda Shynghys handiki degen «taraq» tanbanyng qola dәuirindegi eng alghashqy atauynyng Aybas ekeni aitylyp túr. Aybas (Ay Tәniri) degenimiz Qypshaq, yaghni, abyz-aqyn ariylik saqtar degendi bildiredi.  Keyin, Yuechjiy-Kushan patshalary búl tanbadan aiyrgha úqsaghan skiypetr jasap, aiyrdyng týbine ariyler qasiyet sanaghan jylqynyng jalyn baylaghan. Osydan bizding keyingi atalarymyzdyng jadynda  búl tanba «jalayyr» dep saqtalyp qalghan. Osy «jalayyr» tanbalylar eng alghashqy qazaqtar bolady.

Kóp oqyghan, tarihty kóp zerttegen Shoqan Uәlihanov qazaq taypalarynyng bir-birine sinip ketip jýre bergenderin bir auyz sózben: «V haose kochevnicheskih voiyn, plemena smeshalisi s plemenami» dep aityp týsindirgen edi. Kishi jýzdegi Jaghalbayly ruy da osyny basynan keshken. «Qyz Jibek» jyry Sәken Seyfulliyn, Aqynjanov, Múhtar Áuezovtan keyingi kezde qayta zerttelgen edi. Endi búl zertteushiler Segizserining núsqasyn ústanady. Yaghni, Tólegendi Bekejan emes, qylmys jasap Ándijannan qashyp jýrgen Keskenterek degen qojanyng óltirgeni aitylady. Men aldynghy jazghan maqalamda osy núsqany bilsem de, oqyrmandy әbden mezi qylghan búl shiyki taqyrypty (zertteudi) qazbalap aitpay-aq ótken edim. Sondyqtan da, ol maqalamda Jayyqtyng arghy jaghyndaghy Jaghalbaylydaghy Lez tarmaghynyng Beskýreginen shyqqan Ábish aqsaqaldyng aitqany boyynsha, oqtyng Tólegenge arqadan emes, taq shekesinen tiygenin jazdym. Yaghni, olardyng jekpe-jekke shyghyp sadaq atysqandaryn. Al endi, maqalanyng atyn redaksiya ózi ózgertken edi. Yaghni, «Bekejan óltirmegen» dep men naqty aitqan emespin. Alay da, búl maqala jaryq kórgen son, shejirening iyisi múryndaryna da kirmegen bireuler osy keyingi zertteu materialdaryn oqyp alyp, kóldeneng tartyp baybalam salghan edi. Aqyrynda, Jaghalbaylyny etikshiden taratyp, Man atany Malatau qylyp tyndy. Búl zertteu materialdaryn men kezinde qarap shyqqan edim. Tarih ghylymynyng doktory Sәbit Joldasov degen jazghan eken. «Úrpaqtary Orskide qaldy» degeni jalghan, ol jaqta men Jaghalbaylyny jata-jastana zerttegenmin. Joldasov aitqan Segizseri arqaly aqyn edi, sondyqtan Qyz Jibek jyrynyng basynda:

Jaghalbayly Janqara, Shekti Arystan,

Qaytpaghan qaysar erler jolbarystan.

Osynday abzal jandar ótingen son,

Shyghardym Qyz Jibekti etip dastan.

deydi eken.  Yaghni, Segizseri búl jerde Qyz Jibek tarihynyng sol jerdegi halyq arasynda auyzsha aitylyp jýrgen núsqasyn jyrgha ainaldyrghanyn aityp otyr. Basqasha sóz joq búl jerde. «Basynda menen shyghady, Qissa bolyp búl Jibek» dep Shayhislyamov qoja ol ketken edi. Endi: «Shyghardym Qyz Jibekti etip dastan» dep Segizseri ketti. Meninshe, keyingi zertteushiler Segizserining aruaghyn mazalap búl zertteulerde jalghan aitqan. Ne bolmasa, «Osynday abzal jandar ótingen son» dep ózi aitqanday, Segizseri búryn da aitylyp jattalyp qalghan jyrdy ózgertken. «Ghabit Mýsirepov bildi, Múhtar Áuezov súrady» degenderi de jalghan.  Yaghni, ózi qoja bolghan song Múhtar agha búl núsqadan Tólegendi óltirdi degen qojany aldyrtyp tastap, Bekejandy onyng orynyna qoyghan eken-mys.  Eger de, Ghabit aghamyz bilse, mindetti týrde ssenariydi osylaysha jazar edi. Ol zamanda qoja atauly qazaq ýshin jau bolghan. Búl jәy tipti, taptyrmas sәttilik bolar edi, әdebiyetting partiyalanghan zamanynda. Ol zamandaghy tarihy kórkem әdebiyette qojalar satqyn, qalmaqtyng jansyzy retinde kórsetile bergen. Shayhislyamov qoja falisifikasiya jasaghan bolsa, onda, odan búryn, yaghni, 1894-shi jyly Tuhvatullinning Qazanda jariya etken núsqasynda Bekejan nege jýr?  Búl ekeuining derek kózderi eki bólek bolghan. Zertteushi M.S. Silichenko: «Shayhislyamov bastyrtyp shygharghan «Qyz Jibek qissasy» men 1894-shi jyly basylghanyn salsytyryp qaraghanda olardyng ekeuining negizi bir ekenin kóremiz» degen edi.  Shayhislyamov qoja osy núsqa (1894) jóninde aitqanda, «Bazarbaydyng baylyghyn eshkim esep etip bolmas eken» degen siyaqty sózderden: «Ár sózine qarasam, Noghay ma eken ózderi, Qazaqshagha týse almay» dep tújyrym jasaghan. Óte dúrys tújyrym, óitkeni búl núsqa tatardyn: «Maydyng iyyrma bishlyarindә, gýldәr shәshәk әtәdi» degen siyaqty maqamymen aitylyp túr. Sondyqtan ony «tatarskiy variant» degen. Bekejan men Keskenterek jóninde ol jerde eshqanday da sóz bolghan joq. Al endi, ghalymdar osy noghaydyng núsqasyn eng kóne dep sanaghan. Yaghni, Syrlybaydy han, Qarshyghany han uәziri degen núsqanyng sonau noghay әdebiyeti dәuirinen kele jatqanyn týsinuge bolady. Mýmkin búl noghay әdebiyeti, yaghni, Altyn Orda dәuirindegi jyrdyng jol-jónekey biraz ózgeriske týsken eng alghashqy núsqasy shyghar. Ol zamanda tarihy túlgha Bekejan da, shejirelik Sansyzbay da bolmaghan. Al endi, Múhtar Áuezov pen N. Smirnovanyng zertteulerindegi Aleksandrov pen Anichkov jazyp alghan Músabay núsqasynda Qyz Jibekting әkesi Alashabay dep atalghan. Qara qypshaq degen Bekejan tarihy túlgha shektilik Bekejannyn  attasy ghana. Korendi keyingiler qosqan. Jeti atadan beri ýzilmey aitylyp kele jatyr degen Shapay Qalmaghambetovtyng jazyp alghan núqasynda Jibekting әkesining aty Syrlybay emes, Qaraman, Tólegenning әkesi Bazarbay emes, jәy sharua.  Osydan biz osy Alashabay degenning de, Syrlybay degenning de, Bazarbay, Qaraman, Bekejan, Sansyzbay degenderining de  jyrdyng núsqasyna keybir kezenderde janadan enip otyrghan keyipkerler ekenderin týsinemiz.  Shejirelik Syrlybaydyng 18-shi ghasyrda ómir sýrgenin aityp jýrgender bar. 1892-shi jyly shómekeylik Qarabaydyng asynda Músabay jyrau aitqannan keyin, Qyz Jibekting shómekeylik ekeni de aitylyp jýretini belgili. Yaghni, Qyz Jibekti Shómekeyding qyzy bolghan dep nege aipasqa? Osy jóninde Aqtóbelik tórtqaralardan bir kýlkili әngimeni estigen edim. «Qyz Jibek» filimin alghash ekrannan kórgende, kinodan shyqqan Aqtóbelik eki balanyng biri, týri qorqynyshty, rensiz әjesi jóninde: «Mening de әjem shómekeyding qyzy edi» degen eken. Osydan da bizder sol kezdegi Aqtóbe ónirindegi qazaqtardyng arasynda eshqanday da shekti Syrlybay turaly әngimening bolmaghanyn týsinemiz. Kinodaghy Syrlybaydy kórip otyryp Jibekti shómekeyding qyzy degen. Biz Syrlybay degendi  kinodan ghana estip, kórgen  edik.

Demek, búl Keskenterek jónindegi zertteu syn kótermeydi.  2005-shi jyly Sәken Joldasov Sansyzbaydyng úly degen Tós batyrdy Tasbalta, óltirgendi Úzyntúra deydi. Endi, Kesenterek bolyp qalghan. Al endi, jogharydaghy Segizserining aitqan Janqarasy anyghynda Janqasqa by bolghan. 1835-shi jyly, yaghni, Segizserimen kezdeskennen bir jyl keyin orystardyng jibergen jansyzynyng qolynan qaza bolghan degen últ-azattyq qozghalystyng belsendilerining biri edi. Segizserimen kezdeskende olardyng arasynda osy Janqasqa - Sansyzbaydyng Jibekten tughan úly Tós batyrdyng tórtinshi úrpaghy degen sóz bolmaghan. Búl sóz qazirgi uaqytta Aqtóbede Janqasqa batyrgha as berilgende aitylghan. «Anamyz Jibek, Janqasqa Tós batyrdyng tórtinshi úrpaghy» degen sóz aitylghan. Alay da, ghylymy konferensiyanyng ózinde eshqanday da shejirelik dәlel keltirilmegen. Eger de, Janqasqa jyrdaghy Sansyzbaydyng úrpaghy bolsa, onda, Segizseri: «Otyrmyn úrpaghynyng dәl qasynda» degen siyaqty sózderdi epilogynda mindetti týrde aitar edi. Yaghni, Janqasqa by Qyz Jibek pen Sansyzbaydyng úrpaghy bolsa, onda, ataqqúmarlyq órship túrghan biy-bolystardyng zamanynda búl jәy jyr bolyp aitylar edi. Meninshe, Janqasqa by osy otyrysta ózining shejirelik Sansyzbay babasynyng atyn, «atamnyng aty el auzynda jýrsin» dep Segizserining auzyna sala salghan bolsa kerek. Búl 1834-shi jylghy shartty núsqa delik, bizge belgili bolghan eng birinshi núsqa. Ekinshi núsqanyng jyly 1894 jyl. Yaghni, alpys jyl ótkennen keyin tabylghan.  Demek, Janqasqanyng babasy, jyrdaghy Tólegenge esh qatysy joq Sansyzbaydyng aty eposqa 1834-shi jyly «Osynday abzal jandar ótingen son» engen. Sondyqtan da,  Baydәuletov S.S. keltirgen tolghaudaghy Jaghalbayly Tós batyr turaly әngime de kýmәndi. Búny aitqan shejire emes. Tós batyr tarihta bolghan, alay da ol Jibekten tumaghanday. Jibek pen Sansybaydyng úrpaqtary bolsa, anau jeti atadan beri úzilmey aitylyp keledi degen Shapaydyng núsqasynda qara sózben de bolsyn aitylar edi ghoy.  Jetinshi atasy shamamen 1750-shi jyl. Tós batyrdyng zamany. Jibekpen jar tóseginde ýsh ay jatqan Tólegenning balalary qayda? Shejiresiz-aq bizder Tólegen myrza atanghan batyrdyng Jaghalbaylydaghy Myrza tarmaghynan bolghanyn týsinemiz.

Alpys jylda Segizserining Keskenterekti óltirgeni jónindegi núsqa kýlli qazaqty alpys ainalyp shyghar edi. Eposqa Syrlybaydyng da aty osy otyrysta enip qalghan bolsa kerek.  Joldasovtyng zertteui at-ýsti, tiyip-qashty jýrgizilgen.  Ata sanauy da, Tós batyrdyng Jaghalbaylynyng eki tarmaghynyng qaysysynan ekeni de aitylmaydy. Shejirege silteme jasaghandar aitylghan keyipkerding jetpis jeti atasyn tarata aita bilu  kerek.  Búl aitylghandar sol bayaghy, «mening de әjem shómekeyding qyzy edi» degen siyaqty әngime bolsa kerek. Sәbit Joldasov tarih ghylymynyng doktory bolsa, onda ol ózining sózining kelispeytinin aityp túrghan  Qyz Jibek jónindegi, myna jerdegi biz aityp otyrghan  búrynghy zertteulerdi nege joqqa shygharmaghan?  Shyghara almaghan,  sondyqtan, tiyip-qashyp aitqan. «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghyna da, osy shiyki derekter berilgen.  Yaghni, әr «derek» әr jerde aitylghanymen týbi bir - bos sóz. Anau naymandaghy jalghan Qaratay batyrgha da arnalyp talay tolghau osy zamanda aitylghan. «Shejiresinen elinin, qaytyp alyp tastamaq!» dep jyrlaydy Ádilbek Qyzyr degen aqyndary. Shejireni aityp shejirege qaramaghan adamdy birinshi kórgenim.   Janystaghy Tóle biyding tuysy bolghan Qaratay batyrdyng tarihyn jalghan batyrlaryna japsyra salghany shejire me? Búryndarda osy nayman Qarataydy  batyr dep eshkim bilmegen siyaqty, Tós batyrdy da búryndarda eshkim Qyz Jibekten tudy dep bilmegen. Jәne de, Sansyzbay men Tós batyrdyng úrpaghy Janqasqa batyr búndaydy kózi tirisinde, yaghni, bizge aitylghan otyrysta  aytpaghan.

Mine, jogharghy shejiresymaqtar osy jәitterdi zertteuding ornyna, bireulerding jazghandaryn iyemdene salyp, Sandalkókke teris minip  alyp bilgishsingen-aq edi. Jaghalbaylyny etikshiden taratyp, qasiyetti Man atany Malatau dep jýrgen әlgi matay, Ýshtóbede bir ósekshi aitty eken dep, qazaqtyng has batyry kerey Jәnibekti aqparat qúraldarynda «oynastan tughan» dep, «Er Jәnibek» qoghamdyq qorynyng talap aryzy boyynsha sotqa tartylyp jatyr. Sondyqtan, zanger retinde aitarymyz, ghalamtorda jasyryn atpen shyghyp tarihy túlghalardyng úrpaqtarynyng ar-namysyna tiyetin sózder jazatyn bolsanyzdar, sotqa tartu arqyly sizderdi tauyp alu boqtan onay. Mәselen, Óskemendegi jurnalist Denis Daniylevskiy Mústafa Shoqaydy fashisterding qúiyrshyghy degeni ýshin sotqa tartylyp jazasyn aldy. Qaratay batyrgha qatysty dau shyghyp jatqan kezde, әlgi matay shejireshi bolsa, osynyng aq-qarasyn aitqannyng ornyna, jalghan batyr Qarataydy jaqtap kerey Jәnibek batyrgha búryshtan úshyp shyqqan japalaq siyaqty kelip, dóidala soqtyqqan.  Áriyne, búndayda japalaqtyng ghana óletini belgili.  Eki búqa sýzisip jatqanda qystyrylysqan shybyn-ay, «Qaraqypshaq Qoblandyda neng bar edi qúlynym!?». Búl shejiresymaqtyng qylyghy onyng ósekshilik bolmysyn barynsha aiqyndap túr.

Endi Nayman shejiresindegi Qyz Jibekting tarihyna úqsas tarihty  qysqasha sholyp ótelik. Qarakerey taypasynyng Aqnayman tarmaghyndaghy Baysary atanyng qyzy Aytolyny Jaghalbaylynyng Myrza tarmaghynan kelgen Sýgir batyr alyp, biraz qayyndap qalghan son, elin bilip kelmekshi bolyp jolgha shyghyp iz-týssiz joghalyp ketedi. Aqsaqaldardyng aitqandarynda Sýgir batyr óz elinen isti bolyp kelip, Aqnaymandargha boy tasalau ýshin kelgen eken. Qaza bolghanyn bilse kerek, Aytoly anamyz әmengerine úzatylghan Qyz Jibek siyaqty, Sýgirding inisi degen Qosshúghylgha úzatylady. Sýgir batyrdan egiz úldar –  Bayjan men Tiles  qalady. Bayjan ózining tegine qatysty - myrza, Tiles - batyr atanady. Qosshúghúldan Aytoly anamyz bes úl tabady. Búlardyng taratylulary Boshay atanyng shejire-kitәbinde de jariya kórgen. Búl tarmaqqa Aytolynyng aty berilgen. Áriyne, búl taratylugha naghyz shejiretanushy kónil audarmay qoymas. Búlar «jeti jaghalbayly» bolyp Nayman arasynda qaydan jýr? Osynyng myna boljamdary bar:

  1. Búl jaghalbaylylar naymangha týbi bir bolghan song kelgen.
  2. Bir nәrseden izin suytqandar.
  3. Epostyng oqighasy osylardyng tarihynan alynuy mýmkin.
  4. Jaghalbayly Sýgir degeni Tólegetaydyng shejirelik atasy Sýgirsheni aityp túruy mýmkin. Yaghni, Jaghalbaylynyng týbining nayman ekenin.
  5. Jibek degeni Aytolynyng laqab aty boluy mýmkin. Ne bolmasa, kerisinshe.

Búl anyzdy aitqandar «ana shal, myna shal» emes, meni qoyyp, mening әkem tumaghan kezde shejire retinde qaghaz betine týsken, osydan Álkey Marghúlan zerttep ghylymy enbek jazghan tarihy derek. Áriyne, Álkey atamyz búl shejirege etnografiyalyq túrghydan qaraghan. Al endi әdebiyettik zertteulerdi Múhtar Áuezovqa tapsyrsa  kerek.  Qyz Jibek oqighasynyng shynayy  tarihy bolghanyn eng alghash osy kisi aitqan edi.  Kezinde Álkey Marghúlanmen bir pәterde túrghan Múhtar Áuezov Aqynjanovtyng zertteulerine renish bildirip: «Pisateli y istorik M. Ahinjanov putem sopostavleniya  istoricheskoy dokumentasiy s tekstom «Kyz Jiybek» mog by vyyaviti otnoshenie eposa k istoriy, podobno tomu, kak postupaly B.D. Grekov y B.A. Rybakov s russkim bylinnym eposom» dep, jyrdaghy oqighalardy tarihy derekterding negizinde zerttemegenin aitqan eken.  Yaghni, Múhtar aghanyng «mog by vyyaviti» degeninen bizder Aqynjanovtyng búl epostyng tarihyn aityp bere alghanyn týsinemiz. Sondaghy aitqany qaysy «istoricheskaya dokumentasiya»? Osymen qatar әigili Omar bolystyng әuletinen qalghan Túrahan shejiresi, 1994-shi jyly baspadan shyqqan Boshay Kipatbaevtyng shejire-kitәbi de osy oqighany  aytady.  Al endi, Aqynjanov bolsa, ózining zertteulerinde: «Elementy narodnosty v ney ocheni nichtojny, miyzerny» dep kommunistik partiyanyng iydeologtaryn  búl eposqa qarsy qoyyp, bәrining auzyn japqan. Jәne de, kommunistik iydeologtar ýshin  dayyndaghan bayandama-broshurasyn aiqaylatyp túryp «Problema narodnosty kazahskih sosialino-bytovyh poem» dep ataghan.  (1953). Kórsetuden zәtte bolghan Múhtar Áuezov búl broshuragha atalmysh qarsy pikirin kózining tirisinde  jazsa da, búl pikiri tek, ol kisi 1961-shi jyly qaytys bolghannan keyin, yaghni, 1963-shi jyly ghana  «posmertno» jaryq kórgen.  Alay da, Múhtar aghanyng aitqanymen bolsa kerek, Qyz Jibekting taqyryby jabylyp tastalsa da, orys ghalymdary A.K. Borovkov pen  L.I. Klimovichter 1968-shi jylghy «Voprosy izucheniya eposa narodov SSSR» atty enbekterinde Aqynjanovtyng broshurasynyng metodikasy men mazmúnyn syngha alady. Sonda da, turasynan aita almay, «Qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» etip: «Vyskazyvanie otnositsya k Kozy-Korpesh, no v eshe bolishey mere mojet byti otneseno k «Kyz Jiybek» dep jaqshanyng ishinde jazghan eken. Búl ne qylghan konspirasiya? Meninshe, búl jerdegi oqighalar  Múhtar Áuezovty qudalau nauqanynyng bir kórinisi. Sol bayaghy, altyn er-toqymdy qazaqtyng bay-shonjarlarynyn, handarynyng balalarynyng eposyn dәriptep jýr degen aidar taghylghan bolsa kerek.  Ne bolmasa, qazaq arasyndaghy kóre almaushylyq qylang bergen. Áriyne, Múhtar Áuezov aityp ketken «tarihy dokumentasiya» bolghan. Bolmasa aitylmas edi.  Jeti jasynda Deshti-Qypshaqtyng haliyfi jәne piri bolghan Nassreddiyn-Baqsayystan qalghan túyaq edi ghúlama, marqúm.

Tós batyrgha keletin bolsaq, Tós pen Tilesting esimderining ýndesip túrghanyn úghamyz. Al endi, bizderdegi «jeti jaghalbaylyda» Tilesting aty bar da zaty joq. Tiles qayda ketken? Batyr bolghany anyq. Atasy Qonaqbaygha bir soghystan keyin Jelek (Ysty), Bәiimbet (qyrghyzdaghy jaghalbayly) degen eki jetim balany әkelip bergen. (tabyldy). Bәiimbetting týbi Jaghalbayly bolmasa, onyng úrqynan shejirede aitylghanday Qajymjar tórege qamshy júmsaghan әigili aqnayman Omar bolys Baekeshúly tumas edi. Jaghalbayly jaghalbayly bolmasa, odan Shәmshi, Roza, Naghashybay, Qúrmanjan datqa, Tólegen batyr, Sýgir batyr, Tós batyr, Tiles batyr,  Janqasqa batyr-bi, jәne de Resey imperiyasynyng kúrmetti dvoryany ataghyn alghan Derbisәli Berkimbay tumas edi. Jaghalbayyldan taghy da kimderding tughany tómende aitylatyn bolady. Áriyne, shejireni bilmegender Bәiimbetting týbin Manas dep aityp alghan. Álkey atamyz bolsa: «Manas jyrynda Alashtyng ruhy atoylap túr!» degen eken.

Ózderiniz bayqaghanday, Sýgirding de tarihy, Tólegenning de tarihy qara qytaydan qatyn alyp qayyndap qalghan naymannyng aqyrghy hany Kýshlikting tarihymen bara-bar. (Kýshlik kýieu). Tekti adamnan lepes bala alyp qalu kóshpendilerde keninen taralghan bolghan.  Anyghynda, Qarakereydegi Bayjigit te lepes bala edi.  Atalary әuliye, sopy edi.  Kýshlik hannyng shópshegi degen Tólegetay da anyzdyng bir núsqasynda jalghyz kelip Qylyshty pirde qayyndap qalghan. Qylyshty pir onyng Kýshlikting shópshegi ekenin bilip qyzyn bergen. Tólegetaydyng óz úrpaqtary qojada qalghan degen sóz de bar. Sondyqtan da, shejirede hannyng úlynyng belgisin alyp jýrgen (alabas bala) Qarakereydegi Qojambetti men «qoja ýmbeti» bolar dep aitqan edim.  Al endi, Jaghalbaylydan lepes bala alyp qalatynday búl rudyng ne qasiyeti bolghan?  Búnyng jauaby bir, Jaghalbaylynyng alasapyran zamandarda naymannan ajyrap qalghanynyng sebebi, búlar Shynghys hannyng qudalauyna týsken nayman handarynyng shyqqan tegi bolsa kerek. Óitkeni, barlyq zertteushiler bir auyzdan Jaghalbaylynyng baghzy zamandarda bir qyrghyngha úshyraghandaryn aitady. Qanday qyrghynnyng bolghanyn naqty bilmeydi.

Ákemiz marqúm, shejireshi retinde nayman handarynyng úrpaqtaryn kóp izdestirgen edi. Janjigitterdi solar ma dep Irandaghy qazaqtargha  sheyin izdegen. Ózining jazghandarynda Nayman shejiresining basyn naymannyng Tayan hany men Kýshlikten bastaghan.  Olardan taratpaghan, jay ghana attaryn ataghan. Men qanshama zertteuler jýrgizgenimde eshbir shejirenin, shejireshinin, nayman shejiresin nayman handarynan bastaghandaryn kórgen emespin. Tek qana «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng ghalymdary nayman handaryn auyzgha alyp, Kenes dәuirinde olar turaly izdenisterding oqys bolghanyn aitqan eken. Osydan on jyl búryn jazylghan kitәbimde men әkeimizding qoljazbalarynyng tolyq redaksiyasynyng 1989-shi jyly Qytay eline baspagha berilip joghalyp ketkenin aitqan edim. Ol zamanda handardan bastalyp túrghan shejireni elimizde bastyrtu ekitalay edi. Kóshirmede: «Qytayda, Qaliybekte, «Altay» jurnalynyng redaktory» dep jazylghan eken. Qaliybek degen kisi (ótey) men es jighansha eline qayta almay sap-sau jýrgen jerinen qaytys boldy. Ákim bolghan adam edi.  Sonymen әkemizding baspagha dayyndaghan núsqasynyng izi suydy. Al endi, juyqta ghalamtordan nayman shejiresining Kýshlikten tarap túrghanyn kózim shalyp qaldy. Kýshlik hannan  taratylyp túrghan shejirening  tarihyn zerttegen dúrys bolar edi.

Al endi, qazirgi Mongholiya ýstirtindegi Jaghalbayly bolsa, 17-18 gh.gh. ghasyrlarda atamekenderine qaytyp kelgen nayman handar әuletining óz tarmaghy bolsa kerek. Óitkeni, olar jogharyda aitylghanday eng basty tanba, patshalyq mәrtebeni bildiretin Ókiresh (túmar) tanbany qoldanyp jýr. Alay da, әbden úmyt qalghan aqiqatty aita almay, búl tanbany da «aybalta» dep aita salghan. Baltanyng sabyn alyp tastadyq  deydi. Al endi, T-әrpine úqsaghan búlardyng aibalta tanbasynnyng naqty atauy «jaghalbay» eken. Qúsbegiler jyldamdyghyn oqqa tenegen súnqardyng aty qazaqta jaghaltay bolsa, arghyqazaq tilinde yagalbay. Búl jerdegi yagal, iagal degeni, búl súnqardyng aq bauyryndaghy qara daqtaryn aitady. (shúbartós). Bay degeni - kóp degeni. Mәselen, tóbetting alasy kóp bolghan song – ala+bay ataghan. T-tanbasy  jaghalbay qúsynyng túghyryn bildirip túrghan song búl ru, tanbasyna qatysty Jaghalbayly atanghan. Manghystauda sýiegi jatqan Jaghalbaylynyng әuliyesining aty Qússhy da edi.

Anyzdarda Jaghalbaylyny Sherushi Baqat batyr tauyp alghan degeni, Kýshlik han qaza bolghan son, Jaghalbayly ruynyn  alghashynda onyng qayyn júrty Hitaylardyng qúramynda qalghanyn menzep túrghanday. Osylardyng arasynan shyqqan Kýshlikting shópshegi degen Tólening Tóle qytay atanghany osydan. Ghylymy ainalymgha engen nayman shejiresinde Tólegetaydyng eshqanday da Qytay degen balasy kórsetilmegen. Jogharyda aitylghanday, Mangholiyadaghy Jaghalbaylyda Tólegetaydyng aty emis-emis este qalghan eken. Ózining tegi bolmasa, bizder Kishi jýzge jatqyzyp jýrgen Jaghalbaylynyng Tólegetay babada  nesi bar?

«Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng tarihshy ghalymdary: «Jaghalbaylylar «qazaq» etnoniymi atalmastan kóptegen ghasyrlar búryn, tarih sahnasynda aiqyn kóringen jәne keyinirek qazaq halqyn qalyptastyrugha at salysqan tarihymyzda ózindik oryny bar taypa» dep jazady.  Yaghni, Jaghalbaylynyng qazaqtan da búryn bolghanyn aitady. «Qazaq bolmaghanda qanly bolghan» degen sózding tórkini, qazaqtyng týbining qanly-qypshaq ekenin bildirip túr. Arghyqazaq mifologiyasy ghylymynyng atasy Serikbol Qondybay marqúm qazaq jóninde aitqanda: «Qazaq degenimiz – Islamnyng sufiylik jәne hanifalyq aghymy men qypshaqtanyp ketken ejelgi  Vara-Úrym iydeyasynyng bir ruhany arnasyna toghysqannan shyqqan pende» degen edi. Ghúlamanyng búl jerdegi Vara degeni ariylik IYem payghambardyn  samannan túrghyzghan ýii.  Bórte-jusany ósetin Myrzashólge qaraghan jalghyz qaqpasy bar búl alyp ghimarat bizderding jadymyzda úmyt  qalghan kenistik, alystaghy  bir  anghar  edi.  Qazaqtar: «Erte, erte, ertede, eshki jýni bórtede» degende osy Myrzashóldegi eshkining týbitin ilip alyp qalatyn qalyng bórte-jusandy aitqan. Angharymyzda bolghan búl tarihy eshkining túqymy qazir «angor» atanyp Istambuldaghy Kaiylerde jýr. (qanly). Qazaqtyng simvolyna ainalghan osy bórte-jusannyng iyisi anqyghan anghargha  tek qana imandy adamdar jinalyp neshe ghasyr ómir sýrgen. Osy  angharda  oqtay úshatyn bolghan song babalarymyz «Kókting nayzaghayy» ataghan Avestalyq shúbartós sýnqar - Ahura degen qúdaydyng dinin taratqan. Adamzat tarihynda eng alghashqy biz estip-bilgen, eng úshqyr súnqar qús osy Kókting nayzaghayy. Osydan keyingi estip-kórgenimiz shúbartós sýnqar Jaghalbay. Jaghalbaylynyng T-tanbasy osy qasiyetti Kókting nayzaghayynyng  aspandaghy túghyry bolmaq. Ony bizderge jiberetin qúdaydyng Ahura atyna qatysty osy kýngi qazaqta Ahiret úghymy qalyptasqan. Osy Kók nayzaghay úshyp jýrgen jerde Avestalyq Vohu-Mana, yaghni, Man ata - qúdaydyng kózi  bolghan. Vohu degennen qazaqta «baghu», «baqtashy»  degen sóz qalyptasqan. Qasiyetti Qarabúqany eng alghash baqqan osy Vohu-Mana edi.  (Avesta). Qara shanyraq, Qaraqúrsaq degen úghym osy Qarabúqanyng mekeninen qalghan. (Turaniya).

Úrym degenimiz úrym-bútaq. Sondaghy Serikboldyng Vara-Úrym iydeyasy degeni, sol jerde qalyptasqan qazaqtyng aq kónili, imany, ar-namysy, asyl túqymy, qaytpas qaysarlyghy, auyz birshiligi, yaghni, qypshaqtanghan mentaliyteti bolady. Vara ýii degenimiz – Varahana, jasyl taularmen qorshalghan jer júmaghy, qazirgi  Ferghana anghary bolady. (Iargana. tәj). Qazirgi tanda evreyler qazaqty adastyru ýshin Ferghana angharynyng әbden qalyptasqan pishinin ellips tәrizdi dep qoyghan. Al endi, evreyding yqpalynsyz jazylghan Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda: «Anghardyng әbden qalyptasqan pishini dúrys ýshbúryshqa úqsaydy» dep aitylghan. Jәne de, men topografiyalyq kartadan búl dúrys ýshbúryshty kórgen edim. Mine, mandayynda dúrys ýshbúryshqa úqsaghan aq tanlaghy bar qasiyetti Qarabúqanyng mifologiyalyq mekeni osy bolady. Ata-әjelerimiz saqtam ýshin moynymyzgha taghyp beretin túmarymyz da osy mekenning pishini edi. Búl meken anyzdaghy Ergene qon. Serikbol marqúmnyng býgingi qazaqtyng tilimen aitqan Arghy ana qonysy. Qazaq atanyng tughan, jer-anasy. Kókting nayzaghayy endi perishte atanyp basyna kelip júretin qasiyetti Sýleymen taudyng eteginde Jaghalbaylynyng qyzy, Aziya patshayymy atanghan  Qúrmanjan datqa  anamyz jatqan qasiyetti jer úiyghy...

Mine, qúrmetti oqyrman, arghyqazaq mifologiyasy, yaghni, shejire әlemi degenimiz osy bolady. Ol әlemge Sandalkókke teris minip jete almaysyn. Malataudy Manatau dep arghyqazaq mifologiyasynyng yaghni, shejiretanudyng atasy Serikbol Qondybay aityp ketken edi. Ol kisining jazyp ketkenderin ghalymdardyng ózderining týsine almaytynyn joldastary aitqan edi. Jogharyda bir aitqanyn Jaghalbaylygha qatysty týsindirip berdik. Ferghana angharynyng Ergene qong ekenin Serikbol aityp ýlgermey ketken edi. Sondyqtan, onyng zertteulerining izimen biz aittyq. Tarihshylar Turandyqtardyng Kangha atty mifologiyalyq qamalynyng bolghanyn biledi. Kangha degenning Qanly ekenin aitady. Tәjikshe Iargana atauynyng maghynasy - tau shatqalyndaghy anghar degendi bildiredi eken. Jogharghy Varahana degenimiz keyin osy Kangha qamalyna ainalghan.  Sonda, Ergene qong degenimiz – tau shatqalyndaghy Qanly bolmaq. Yaghni, japon ghalymy Siratory aitqanday Qazaqtyng atasy. Sondyqtan aitarymyz: Ergene qonnan shyqqan Qanly, Qonyrat, Qiyat, Bayauyt-bayúly, Jalayyr, Qypshaq degen taypalardyng ataularynyng bәri de Qazaq degen bir etnonimning núsqalary bolady. Al endi, osylardy bólip aityp jýrgender anau Sandalkókke teris mingender siyaqty qazaqtyng birligining nadan-jaulary. Olardyng aityp jýrgen shejiresin tyndaghan qazaq ruhany janghyrmaydy, ruhany qanghyrady. Olardyng Sandalkókti aitqandarynan-aq, sandalyp jýrgenderin kóremiz. Men olardan Sandalkókti súradym ba?

Al endi Qyz Jibek kissasyna qayta bir keletin bolsaq, búl epostyng barlyq núsqalaryn biz býge-shigesine deyin zerttegen edik. Mәselen, qypshaq núsqasynda Alashabaydyng qyzy Jibek jóninde: «Altauynyng qaryndasy, Jibek súlu degen bar eken, Aytulynyng ózi eken» dep aitylady. Sondaghy Aytuly degeni orystyng jazyp alghanyndaghy Aytoly atauynyng oryssha aityluy ma eken dep te zerttegenbiz. Alty aghasy - Aytolynyng ruy «alty sary aqnayman».  Óitkeni, jyrdyng basqa núsqasynda qyzdardyng súlulyghyn surttegende «tolyqsyghan tolghan ai» dep aitylady. Al endi, qypshaqtar ýshin tolghan ai, aitoly ataulary qasiyet bolghan. Kóne derekterde qypshaqtargha jazylyp jýrgen qanjyghaly ruynan shyqqan Bógenbay atamyz aidyn  toly tughan týni mindetti týrde týndeletip qalmaqty shabatyn bolghan eken. «Ayyng tusyn onynnan!»  degen sóz batyr Qazaqta osynday týnderden  qalghan. Búhar jyraudyng Bógenbaygha: «Toqymyng keppegen úry edin!» degeni, ay toly týni Sabalaqty ertip alyp qalmaqtyng týielerin alyp ketkenin  aytqany edi.  Jóneltken Tóle by atamyz edi. Búl úrlyq emes, búl әskery barlau, soghys edi. Búhar babamyzdyng úrysqanda aita salghany ghoy. Ay toly týnnen kelgen sol týielerdi baqtyng dep Abylay hangha da úrysqan edi...

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

Abai.kz

 

18 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6839