(Tәmsil izimen)

Janbyr suy shayyp, erneui qúlay bastaghan eski qúdyq týbinde baqalar ómir sýretin. Ósip, ónip әjepteuir kóbeygen. Búryn qayda jasap, qaydan kelgeni turaly ishterinde anyz-әpsanalar kóp aitylady. «Ghajayyp әppaq qús osy qúdyqqa kep qúlap, so beyshara keyin baqagha ainalypty» delinetin kóp aitylatyn bir anyzdarynda. «Atalarymyz qatty qabyrshaqty alyp kesertkeler bolghan desedi. Negizi tekti jәndikpiz», – dep taghy bir әpsanalaryn bastaghanda bir-birine ese bermey baqyldap, dauystarynan eski qúdyq shayqalatyn.

«Sol alyp atalarymyzdyng birining týsinde keyingi úrpaqtary – biz baqa bop kórinippiz. Ayanynyng ainymay kelgenin kórmeysing be!» – dep ishterinde ózderin qor sanaytyndary da jii kezdesetin. Biraq tәubesi men shýkiri alyp atalaryn tez úmyttyryp, daghdyly әuenderine basatyn.

Zengir kókti sharlap, qanaty talyp, shól qysqan torghay eski qúdyqtyng auzyna kelip qondy.

– Uh! Myna shetsiz, sheksiz kenistikti kezem dep әbden qaljyradym. Tanday jibitip almaqqa búrylghan betim osy. Esen-sausyzdar ma, bek qúrmetti baqalar! – dep torghay qúdyq erneuine qonar-qonbastan sambyrlap sayray jóneldi.

Jogharydan topyraq saulay-saulay qúdyq týbindegi su týsin ózgertken. Balshyqqa bastaryn tyghyp, mәujiregen baqalar bastaryn júlyp-júlyp alyp, torghaygha tan-tamasha bolyp qarasa qaldy. Ishterinde bújyr-bújyr terisi qalyndap, qataya bastaghan egdeleu baqanyng ýreyi úshyp, ýnsizdikti úzartpady.

– Ei, naqúrys, torghay! Bizdi kózi soqyr, kókiregi biteu deymisin! Mening atalarym, myna men, úrpaqtarym kózin ashqaly osy alaqanday aspannyng astyndamyz. Qúdyqtyng auzynday ghana aspandy әldeqanday qyp, ne kókip túrsyn! Suyndy ish te, jayyna ket. Álde berekesi úiyghan mening әuletimning «aspan anday eken, aspan mynday eken» dep jaq-jaq bolyp qyrqysyp, qyrylysqanyn qalaymysyn!

– Uay, jalpaq bas, tarbaq tanau! Ne tantyp kettin! Men aitsam, kórgenmdi aittym. Sening ýrim-bútaghyng kórgen aspan alaqanday eken dep, kókting jiyegi tarylmaydy. Ishpegenim sening shalshyq suyng bolsyn, – dep torghay jazyqsyz sóz estigenine ashulanyp, úsha jóneldi.

– Ua, mening әuletim! Syrttan kep osynday aramyzgha jik salghysy keletin kýshterding arandatuyna ermender. Ana torghay degen bәlening shynashaqtay bolyp ap el arasyna iritki salghysy kelgenin kórmeysinder me! Aspan jayly aityp, adaspandar. Bereke-birligimiz myqty bolsa, az jylda býkil qanaty bar maqúlyq jalynyp, jalbarynyp osy qúdyqtan su ishetin bolady әli, – dep egde baqa bújyr-bújyr jauyrynyn qozghap-qozghap qoyyp, basyn qayta batpaqqa batyrdy.

Qúdyq týbide kýbir-sybyr kóbeydi. Ár jerde toptasyp, tolqyghan baqalardyng әueni әrqily. Egde baqanyng qalghan ómiri uayym-qayghysyz ótsin dep, qasiyetti kitaptardaghy ósiyetterdi búrmalap jetkizushi baqalar da kóbeydi.

– Baqyrday bastaryna badanaday kóz bitken, qúrmetti baqalar! – dep sóz bastady uaghyzshy baqa bir jolghy basqosuda. – Bayqauymsha ótkendegi súmyray torghaydyng sózine erip, syrtqa shyqqysy keletinder kóbeygen sekildi aramyzda. Osy kýnge jete almay jýrgen qanshama qúrt-qúmyrysqalar bar tóniregimizde. Jәndik degen tәubeshil boluy kerek. Búl torghay tektilerding istemegen súmdyghy joq, búlar bizdi qoyyp, dәu-dәu, alyp pilderding ózin aspannan tas jaughyzyp, topalanyn shygharyp, tozdyryp jibergen (Qúrandaghy «Fiyl» sýresin aitady). Onyng qasynda biz nege túramyz, tәiiri! – dep kýnirenip, kýizelip baryp sózin bitirgende baqa balasynyng birazy kózine ystyq jas aldy. Búghan deyin jauyz pilder turaly qalypasqan týsinikteri tónkerilip shygha keldi. «Ol jerde qústar emes, pilder edi ghoy qiratqysh qiyanpúrystar. Bú ne bop ketti?» degen biren-saran baqanyng janayqayyna qúlaq asqan kóp eshkim de bolmady. Uaghyzshy topastau bolghanymen, qúdaydyng bergen baghy, qatty sheshen edi. Kóp baqa manayyna ainalyp, ýiirildi. Ár tústan: «Syrtqy kýshterding berekemizdi búzuyna jol bermeymiz!» – degen ashy aiqaylar estilip jatty...

«Erterekte osy qúdyqtyng suy mol, móp-móldir, tap-taza kezinde ýlkendi-kishili nebir shelekter týsushi edi, qazir eshkim su almaytyn bolghan ba?!» – dep oilady jas baqa jogharygha qarap. Qúdyqtan órmelep shyghyp ketuge jas baqa tyrysyp-aq baqqan, biraq qayran bolmady. Keyde qúdyqtyng biraz jerine deyin órmelep baryp qalsa, ayaghynan tartyp qúlatyp jiberetin baqalar da kóp. Keyde әl-dәrmeni qúryp, ózi qúlaydy. Sonda da kýn sayyn qúlshynyp, qajyr-qayrat kórsetuden qaytpady. Býgin de sol әdetinshe talpynys jasap kórip, mysy qúryp otyrghan. Kenet kózi qúdyq tóbine salbyrap týsken altyn jipke týsti. Altyn jipke asyla ketti. Altyn jip ony qúdyqtyng qúlaghaly túrghan erneuinen әri qaray alyp shyghyp, top etkizip tastay saldy. Tónirekti týnning qong qaranghylyghy býrkep, qualay soqqan qonyr jelmen shópting bastary bayau terbeledi. Jas baqa júldyzy samsaghan aspan әlemine qyzygha kóz tastap, anyryp túryp qaldy. Ómiri jerge jabysyp jýretin omyrtqasy kókke tik shanshylyp, janyn shyrqyratyp jiberdi. Kóp ótpey siqyrly sazdy qúshty, hәl tapty. Bolmysyndaghy jarylysty sezgen jas baqa kýndegi әuenine basyp, baqylday jónelmekshi edi, óz dauysyna ózi an-tang qaldy. Ýni búlbúlsha qúiqyljidy.

Jel tynyp, tymyq týn mýlgidi. Qúdyq týbindegi baqalar da shalshyq sudan bastaryn-júlyp-júlyp ap, ghajayyp әuenge elitip, esteri ketti. Sanalaryna tobyqtay torghay tektining ýnin estip túrghany jetkende, bayaghy baqyldaghan dybystaryn shygharyp, shalshyq sugha qayta sýngidi.

Yrysbek DÁBEY

Facebook-tegi paraqshasynan

Suret: Kobo Abening "Qúm qúrsauyndaghy әiel" romanynyng kinosynan