Osy kýnde ne kóp, telearnalardaghy baghdarlamalar kóp. Al jýrgizushileri odan da kóp. Shynymdy aitsam, kóbinen auyzgha túshymdy, oigha qonymdy nәrseler kóre de almaysyn! Sosyn, «qoyshy...» deysing ghoy...

Jaqynda, әlgi, aldynghy bir әngimemde aitqan, menen jazbalary turaly kenester alyp túratyn, jaqyn, atalas-aghayyndas, jurnalshy qaryndasym telefon shala qaldy:

- Agha, tez studiyagha kelinizshi! Sizdi bir baghdarlamagha úsyndym! Senesiz be, Astanadan Kuturganovtyng ózi kelipti! Bastyghym sony maghan tapsyrdy. Tamasha boldy! Endi, Sizdi býkil Respublika biletin bolady... tez jetinizshi, agha!

... Kimning Respublikagha belgili bolghysy kelmeydi? Bardym. Mәz bolyp qarsy alghan qaryndasymnan súraymyn ghoy:

- Ol ne degen baghdarlama? Búghan mening qatysym ne? Men, jalpy, ne isteuim kerek? Álde, tarihiy-ólketanushylyq turaly súhbat-interviu beremin be? Kelgen myna jigit pe, búl ózi qay arnadan?

- IYә, agha! Osy jigit, tanysyp qoyynyz! Búl kisi – qazirgi kýndegi otandyq shou-biznesting aldynda kele jatqandardyng biri! Tipti әlemdik sirk-estrada arenalarynda óner kórsetken!

- Mmm... jaqsy eken! Bir jerden, mýmkin, televizordan ba, kórgen de siyaqtymyn! Áyteuir, sender, Rossiyanyng әldebir qalasynda 2-3 jyl túrghan bolsa, «әlemdik» dep, әleu-jәleu etip shyghasyndar ghoy! Ózi deputatqa da, kloungha da úqsaydy eken! Meyli, bopty, býkil elge kloundar aqyl aitqan zaman ghoy! Jә, bopty! Aytpaqshy, baghdarlamasy ne turaly, meni nege tandap túrsyn?

- Tuu... agha, Siz de! Neujeli, populyarnyy «Giyper papa!» baghdarlamasyn kórmediniz? Op-onay! Sizge, súraqtar beriledi, soghan jauap beresiz, sosyn, sol aitqandarynyzdy is jýzinde dәleldeysiz! Oryn alyp jatsanyz, kýshti prizderi de bar! Al Sizdi tandaghanymyz, Siz endi.. endi, shynymen myqtysyz ghoy! Elu jasqa kelgende «papa» atandynyz, óleng de jazasyz, ýidegi jengeymen mýlde úryspaysyz...

- Hmm... iә shynymen, endi ol aitqandarynnyng da ras ekeni ras qoy. Biraq, elu jasqa kelgende «papa» atanghandar tek qana men emes shygharmyn?! Tipten ata-babalarymyz elu túrmaq, talay súlulardy, alpysta – arqyratyp, jetpiste – jelkildetip, seksende – sylqymdatyp, toqsanda – tonq... Ayy.. ne dep kettim? IYә, barsha jerde jazatynday, talay-talay, «jetpisbay-seksenbaylar» bizde búryn bolyp ta jatqan ghoy! Mine, solar emes pe, naghyz «giyper-papalar»!

- Tuu, kóke! Qoyynyzshy... odan da júmysymyzdy bastayyq. IYә, aitpaqshyday, aitqandarynyzdy artynan týgel ispen dәleldeuiniz kerek ekenin, eskerttim ghoy! Esh ótirik aitpanyz.

- Maqúl, súray berinder onda. Saghan ótirik aityp ne kórinipti?!

... Bayqaymyn, ana kelgennin, maghan degen qyzyghushylyghy arta týskendey! Aytqandarymdy, shala-púla bolsa da (qansha aitqanmen, qazaq degen qany bar shyghar?!) azdap týsingen siyaqty. Ekeui súraqtardy qarsha boratty:

- Siz taghy da «papa» bolghynyz kele me?

- E... oda túrghan ne bar eken? Qúday búiyrtyp jatsa, taghy da... taghy da... «papa» bola berermiz!

- O! Kruto! Siz balalarynyzdy ósiruge әielinizge kómektesiz be?

- Mmm.. ne desem eken ә? Endi bylay ghoy, qoldan kelgenshe kómektesimiz de... Negizi, bala kýtu, baghu, әielding birinshi mindeti ekeni anyq qoy! Ol – aldynghy kezekte ana! Olargha sol ýshin «dekretnyi» demalys berilmey me?

- Mmm... mysaly, Siz júmystan kelgende, әieliniz tamaq dayyndap ýlgermedi delik! Al bópe jylap jatyr, mazasyzdanyp! Siz besikti terbetip túrasyz ba, kómektesip degendey?

- Shynymdy aitsam, onsha týsinbedim! Kýni boyy ýide otyrsa, sonda nege tamaq dayyn bolmau kerek? IYә, tipten, sender aitqanday jaghday bolsa, әielding qoly bar ghoy, tamaq isteytin! Al, ayaqtary tipten bos! Mine, besikti, sol ayaqtarymen kezek-kezek terbetip otyra berse de bolady...

- Jaqsy... prosto ujas! Áyeliniz dýkenge ketti delik! Siz sol kezde balanyng jayalyghyn auystyra alasyz ba?

- Búl da qyzyq súraq eken?! Onyng jayalyghyn nemenege «srochno» auystyrasyn? Ol ne ýshin? Áyelim kelgen song auystyrsa ne, bolmaydy ma? Tipten, atam qazaq sonday jaghdaylargha arnap, besikti shýmegimen oilap tapqan! Al qazir pampers bar emes pe?

- Aaa... Týnde, mysaly, balanyz auyrdy ma, kim bilsin, toqtamay jylady! Sonda Siz ne isteysiz?

- O iyә! Onday jaghdaylar bolyp túrady. Keyde, oiyy... basqa salmasyn... maza bermey shyryldap jylaydy ghoy, sender aitqanday! Onday kezde, qúdaygha shýkir, ýide basqa bólmeler de bar ghoy! Mine sonda baryp jatam, esikti jauyp alyp. Úiqy tynysh bolady...

- O boje!.. Áyelinizge keyde bolsa da, kir juyp, ýtiktep kómektesiz be?

- Mmm... qalay desem eken?! A iyә... bylay ghoy! Oghan mening uaqytym joq...
jetpeydi! Júmystan kelip, tamaq iship, biraz gazetter qarau kerek! Televizordan, internetten janalyqtardy qarap shyqpasang taghy bolmaydy! Sosyn ertenine júmys, dem alu qajet degendey. Al demalys kýnderi dostarmen kezdesip, әngimelesip, bir jerlerge baryp, azdap syra iship, kónil kótergenge ne jetsin! Men de adam balasymyn ghoy! Sosyn, ýtikteuge kelsek, sol pәleni de, tipten ýirene almadym! Ózdering oilandarshy, ýtikteymin dep, kóilegimdi, shalbarymdy kýidirip alsam, qyp-qyzyl shyghyn emes pe! Ózi de shashylyp jatqan artyq aqshamyz joq.

- Aha... maqúl, eden juu, shansorghyshpen tazalau turaly súramay-aq qoysaq ta bolar! Aytpaqshy, Siz mamasyn ertip, bópenizdi kóterip qydyrasyzdar ma

- Hmm... sol qydyrghanda qayda barmaqsyn? Ásirese, tizbektelip?! Áyelim bopany kóterip baryp, kórshi әieldermen әngimeni soghyp túratyndary bar, keyde qol bosaghanda, talay kórgem! Al men sonda olarmen birge ne әngime aitpaqshymyn? Dýkendegi zattardyng baghasyn ba, әlde, әldebir әielding kóilegi qansha túratynyn ba? Áy qaydam, onday informasiyalardy asa bilmeushi edim...

- Mmm.. Siz sonda ne, tipten bala tәrbiyesine aralaspaysyz ba?

- Oy sender de bir! Áriyne, aralasam! Bala 2-3-kep tili shygha bastaghanda, «papamnyng balasymyn», «qay elsin?» dese, ózimning elimdi aityp ýiretemin!

- Mamasynyng elimin dese bolmay ma ne?

- Sender qyzyqsyndar! Qay qazaq, balasyna mamasynyng elin aitqyzghan?!

- Siz osy aitqandarynyzdyng bәrin qaydan shyghardynyz? Nege solay
isteysiz, nege basqasha emes? Kim Sizge solay ýiretken?

- Jandarym-au! Ne desem bolady? Qaryndasym, myna túrghandy... qoyshy, mýlde týsinbes, al saghan ne joq? Qalaniki bolsandar da, qazaqy salttardy, tildi bilesing ghoy! Sondaylardy súrap? Kim ýiretti? Qyzyq eken?

Sheshelerimiz ýiretti de! Senbeysinder me, olay bolsa, mening apam (әjem) maghan ne degenin aityp bereyin!

... Bir auylgha bas maman bolyp auysyp janadan barghan kezim edi. Mening de 26-27-lerdegi jas kezim. Áyelim janadan bosanyp otyrghan, basqa auyldan apam da kelip ýide bolatyn. Birde әielim, «bopany juyndyryp, qolym tiymey jatyr, tamaqty aralastyra salshy...» dedi! Maqúl! Taghy birde júmystan kelgen betimde: «Na vynesiy...» dep shylapshyndaghy kýldi bere saldy. Oiymda eshteme joq, kóshege aparyp «búrq» etkizdim! Ol kezde solay, kóshege tastay beretinbiz, keyin kóktemde 1-Mamyr merekesi qarsanynda «sovhoz» arnayy tehnikalar bólip, tiyep, shygharyp alyp ketetin. Sony kórgen apam jaryqtyq, kinәli sarbazday tik túrghyzyp qoyyp túryp, «ant-prisyaga» qabyldatty:

- Áy, sen ne, sonshama óbektep?! Tumay ketkir! Namysyng joq! Myna auylgha janadan kep jatsyn! El kórse ne bolghany? Kәdimgidey basshysyn! Qay әuletten shyqqanyndy úmytyp qaldyng ba?! Oibay-au, ana atang kórse ne deydi! Birinshi kezekte meni qúrtady ghoy! Seni solay tәrbiyeleppiz be?! Erteng aparyp tasta meni, túrmaymyn múnda! Tipti, kishkentay kezinde úmytyp qaldyng ba, atang meni sabap jatqanda da, keshke tamaghyn pisirip qongshy edim ghoy! Joq, sodan jaman boldyq pa, balalarymnyng ghana emes, sender – nemerelerimizding de qyzyghyn kórip otyr emespiz be?! El aman, júrt tynyshta saghan ne kórindi? Qay ata-babang qatyn túryp, qazan-oshaqpen alysyp edi, ә? Qay atang kýlmen alysyp edi, ә...

- Senesinder me, apamnyng aitqany, mening esimde ómir boyy qalyp qoyypty! Ata-babadan kele jatqan saltymyz, әrkim ózining júmysymen ainalyssa, dәp sodan eshkim de, shynymen jaman bolmas! Qaryndasym, baghana aitqanynday, men әriyne, әielimdi óte jaqsy kórem, syilaymyn! Ony balaghattap, úryp-soghyp jatqanym joq! Birdeme aitar bolsa, ózime tiyisti mindetterimdi adal atqarugha tyrysamyn. Tabysymdy jasyryp, tyghyp kórmedik, sosyn jalpy, ýiimizde tynyshtyq, deuime әbden bolady...

... Búl jarysty jendim be, jenbedim be, әlgilerden әzirge jauap kelmedi. Men bolsam, tolyq jeniske jetkenime senimdimin, óitkeni, bir nәrseni de jasyrmay týgel aittym! Bas jýldeni tosyp jýrmin...

Azken Altay

Abai.kz