Kóptegen elderdi araladym… Biraq bәri de ózim  tuyp-ósken qazaghymnyng jerine, Alataudyng bir  bókterine jambastay jyghylghan ýsh qonyr tóbege jetpedi. Balalyghymnyn, saghynyshymnyng altyn qazyghy sonda eken…
Núrsúltan Nazarbaev.

Kóptegen elderdi araladym… Biraq bәri de ózim  tuyp-ósken qazaghymnyng jerine, Alataudyng bir  bókterine jambastay jyghylghan ýsh qonyr tóbege jetpedi. Balalyghymnyn, saghynyshymnyng altyn qazyghy sonda eken…
Núrsúltan Nazarbaev.

Qara Jer jaralghaly qazaghymnyn,
Shyn sýiip, shyn týsingen azabyn kim?
Jýrekke qoldy qoyyp niyet qyldym,
Jetti dep tarihymdy jazatyn kýn.
Uaqyttyng diyirmendey tasy ainalad…
Úl tusa, bauyryna bas aimalap.
Taghdyrdy Alla ghana nәsip etip,
Tarihty Túlgha ghana jasay almaq!
Janardyng jәudiretip núryn ala,
Búl kýndi kýtti qansha Úly Dala.
Úl tudy bir Anasy Alty Alashtyn,
Kýn shyqty aray shashyp qúbylagha.
Kýn shyqty aray shashyp aspanyma,
Dýniya kilt ainaldy basqa aghymgha.
Ol Ana úl tumapty, núr tuypty
Býgingi ózek bolar dastanyma.
Ol úldyng zaty – Núrdan, aty – Súltan!
Kesh tughan zaryqtyryp uaqytynan.
Jaralghan jan әlemi Kýltegindey,
Halyqtyng arman, tilek, baqytynan.
Qalauyn qabyl qyl dep qús – kónildin,
Asyghy alshysynan týsken úldyn.
Alladan mәdet tilep jatqan shyghar,
Bauyrynda Ábish әkey Ýshqonyrdyn.
Adal bop aqyrettik jan-jaryna,
Qaraylap qonyr tirlik, mal-janyna.
Últyna tútqa bolar perzent syilap,
Ol da, әne, ýnsiz jatyr Áljan-Ana.
Janardyng jәudiretip núryn ala,
Búl kýndi kýtti qansha Úly Dala.
Úl tudy bir Anasy Alty Alashtyn,
Kýn shyqty aray shashyp qúbylagha.
El ýshin Jerdi sharlap úshqan úlym,
Últ ýshin ayamaghan kýsh-darynyn.
Qazaqta Er tumaydy endi Sizdey,
Jarylyp ketse de óti dúshpanymnyn.
Babalar armandaghan izgi ýmitpen,
Aryldy dana halyq jýz kýdikten.
– Núragha, o ne deysiz? Biz dayynbyz!!!
Tarih túr sahnadan Sizdi kýtken…

RUH

Maghan ary ýshin janyn sadagha etetin osynday tekti halyqqa,meni úlym dep, perzentim dep tóbesine kótergen halyqqa, arghy-bergidegi qazaq balasynyng birde-birining peshenesine búiyrmaghan baqytty – tolyqqandy, tәuelsiz memleket qúrudyng basynda bolu baqytyn búiyrtqan halyqqa qyzmet etuden artyq eshtenening keregi joq, osy jolda men boyymdaghy bar qayrat-qabiletimdi, bilim-biligimdi ayamay júmsaymyn, qanday tәuekelge de baramyn.
Núrsúltan Nazarbaev.

Bas iyem búl dalagha baytaghym dep,
Basynnan ótken múndy aitamyn kóp.
Armany Abylaydyng oryndaldy-au,
Feniks qús siyaqty qayta týlep.
Baghzyda kókke úlyghan kókbóri edim,
Jýrekti qarsy aiyryp shekken sherim.
Aspangha shashu shashyp jatyrmysyn,
Óz qoly óz auzyna jetken elim.
Aq nayza qolda oinaghan tolghamaly,
Aq sauyt, aq berender jolda qaldy…
Múnday kýn – qarqalәzi, irgem býtin,
Bolghan joq qazaq qazaq bolghaly әli.
Pyraqtay mәresine jeter dara,
Qazaqty shyng basyna kóterdi agha…
Úqqangha: “–Men Abylay emespin…” – dep,
Aytqan joq Elbasymyz beker ghana.
Alysty moyyndatqan ispen iri,
Biledi dos-dúshpanyng ishten múny.
Anasy ayan bergen aq myltyqtay,
Allanyng Alty Alashqa týsken núry.
Áz baba, aruaqtar kókte túryp,
El bastar Er úlynan etken ýmit.
Jotaly qyzyl ala jolbarystay,
Keshegi Qarasaydan jetken Ruh!
El biyleu – eki dýnie gharasaty,
Altynnan mýsin qoysa jarasady.
Uyzday úiyp túrghan mynau qogham –
Núrsúltan, Núraghamnyng – parasaty.
Aq nayza qolda oinaghan tolghamaly,
Aq sauyt, aq berender jolda qaldy.
Múnday kýn búryn-sondy tauarihta,
Bolghan joq, qazaq-qazaq bolghaly әli.
…Ong ising niyet etken ongharylsyn,
Jan pida namysyndy qorghau ýshin.
Janary or kiyiktey oiqastaghan,
Azuy – alty qarys jolbarysym!

TÚLGhA

Ár halyqtyng tarihynda esimi mәngi óshpestey el jadynda saqtalatyn tarihy túlghalar bolady.
Núrsúltan Nazarbaev.

Ottan saqtap, oqtan qorghar beren bop,
Ne bolsa da peshenemnen kórem dep.
Eling ýshin týsting talay dodagha,
“Kýn astynan oryn tauyp berem!” – dep.
Emen qúsap erek bitken erenim,
Kóz jetpeske oy jetkizgen tórelim.
Sertke ústaghan semser syndy jarqyldap,
“Halqym ýshin janym qúrban!” – dep edin.
Irikpesten lyqsyp kelgen sezimdi,
Jasyrmastan jasqa túnghan kózindi.
(Úmytqan joq, úmytpaydy búl halyq!)
“Aynalayyn, elim!” – degen sózindi.
Qyzghanady-au, keybireuler baghyndy,
Ardaqtaugha ary jetpey nar úldy.
Siz jasaghan erkin, beybit qogham búl –
Shýberekke týiip jýrip janyndy.
El biyleuding qiyametin sezem men,
Eldi bastap ótkeli joq ózennen,
Alyp óttin, el basyna kýn tuyp,
Etikpenen su keshetin kezennen.
Bardyng qansha nartәuekel qadamgha,
Týsiniksiz kóringenmen nadangha.
Sudyng ózi jol beredi eken ghoy,
Jýreginde ot laulaghan adamgha.
Synshy kóp qoy bitken iske synaytyn,
Ghúmyr keshting últyng ýshin únaytyn.
Jatyr elim kýndiz-týni toy toylap,
Qúrmetine qúrban shalyp Qúdaydyn.
Shartarapqa baylyghymen bayqalghan,
Qazaghymdy baqytsyz dep aita alman.
Sara jolgha týsti elim tәubә dep,
Jorgha syndy tórt ayaghy taypalghan.
Atajúrttyng keregesi kerilip,
Oghylandar atqa qondy tebinip.
Armandaghan, Siz ansaghan dәuirdin,
Kókjiyegi kóz úshynan kórinip.
…Bas iyesiz kórgen qyzyq mәnsizdey,
El baqytty Eltútqasy bar Sizdey.
“Er qadirin el biledi”, – deushi edi,
El qadirin Er biledi dәl Sizdey!!!

ELTANBA

Biz úly jolgha shyqtyq, armandy sapargha attandyq. Qolymyzda – tәuelsizdikting kók Tuy, Eltanbamyzda – bar halyqtyng basyn biriktirer kiyeli shanyraghymyz, armanymyzdy algha aparar qanatty pyraqtarymyz bar.
Núrsúltan Nazarbaev.

Elordam qazaghymnyng tóri emes pe,
Álemning bar elimen teng emes pe!
Ózgege ózimizdi tanytatyn,
Eltanba Elbasynyng móri emes pe!
Qazaqtyng býgingi men búrynghysyn,
Tarihyn tereng tanyp úghu ýshin.
Qarasang Eltanbama kóz toyady,
Kórgendey shyn ónerding tuyndysyn.
Áriden syr tartady qonglanghan,
Qos jerden qoshqarmýiiz oilanghan.
Tylsym bir әlemge boy úrasyn,
Shygha almay shejireden oiyndy alghan.
Shanyraq ortada túr tiregimdey,
Ólmeytin ruhymnyng renindey.
Barlyq últ tatu-tәtti bolsa degen,
Meyirimdi Elbasynyng jýregindey.
Kórkeyip kógersin dep qúraqtarym,
Áuege qanat jayghan pyraqtarym.
Qorghap túr mýiizimen kókti tirep,
Keleshek úrpaghymnyng múrattaryn.
Oy-arman ýilesimmen órnek órip,
Baylanghan o, osynau Jerge berik.
Tәuelsiz egemen el – Eltanbamda,
Barady kókti kezip dóngelenip.
Bassa da bar ghalamdy qara túman,
Qozghalmas mynau júldyz dara túrghan.
Siyaqty Núraghamnyng ústanymy,
Sóileytin mandaygha alyp Ar atynan.
Ol júldyz – Temirqazyq mandaydaghy,
Júldyzgha talay qazaq samghaydy әli.
Eltanbam ózgermeydi el amanda,
Sózim de ózgermeydi tandaydaghy.
Kók aspan túrsyn solay zengirlenip,
Dәuirlep el týrlenip, jer gýldenip.
Aldymen Eltanbama tәu etkeysin,
Yntyqsang bizding eldi kórging kelip.
Shanyraq ortada túr tiregimdey,
Ólmeytin ruhymnyng renindey.
Barlyq últ tatu-tәtti bolsa degen,
Meyirimdi Elbasynyng jýregindey.

ÁNÚRAN

Óz memleketimiz ýshin maqtanysh sezimine bólep, birtútas otbasy sezimin sezinuge, qazir býkil dýnie jýzi biletin Respublika Tuyn, Eltanbasyn, Gimnin ardaqtap, qúrmetteuge tiyispiz.
Núrsúltan Nazarbaev.

Úldarym tórge shyqsa bayraqpenen,
Bastalar Ánúranym aibatpenen.
Ruhtyng úlaghatty kózi emes pe,
Ánúran – әr qazaqqa qayrat bergen.
Ánúran – mening ottay Ar-namysym,
Namysym zau biyikten angharylsyn.
Ánúran aitylghanda keudemdegi,
Jýregim dayyn túrar samghau ýshin.
Osynau Jer men Kókting arasynda,
Alashtyng qamqor bolghan balasyna.
Ánúran – qazaghymnyng Taghdyry edi,
Tapsyrghan Núrsúltanday danasyna.
Erlikting basy bar da, joq ayaghy,
Kónilim úrandasam toghayady.
Kóterse qozyp keter qay-qaydaghyn,
Bórili bayraghymday o, bayaghy!
Úrandap jaugha shapqan ata-babam,
Úrandap el-júrtyna bata qylghan.
Ánúran birge baryp, birge qaytar,
Elbasy әr attanghan saparynan.
Ár sózi, әrbir joly oy úqtyryp,
Keudeden oryn alghan oiyp túryp.
Terbelem Ánúrangha, janym balqyp,
Qolymdy jýregime qoyyp túryp.
Eriksiz bas iyesing dana tilge,
Úmtylghan jana dәuir, jana kýnge.
Elimdi mekendegen barsha halyq,
Shyrqasa Ánúrandy Ana tilde.
Shayqalmay nyq túrsyn dep shanyraghym,
Ótkizgen oi-elekten bәri, bәrin.
Elbasy qalamynyng úshy tiygen,
Últymnyng maqtanyshy – Ánúranym!
Úly Otan – núrly Otanym – tabynarym,
Bolashaq maqsatynan mәn úghamyn.
Shyrqalyp jatsa, shirkin, saltanatpen,
Kýni-týn kýlli әlemde Ánúranym.
Ánúran – mening ottay Ar-namysym,
Namysym zau biyikten angharylsyn.
Ánúran aitylghanda keudemdegi,
Jýregim dayyn túrar samghau ýshin.

KÓK BAYRAQ

Qazaqstannyng aspan týstes Tuynyng betinde altyngha ainalghan býrkit qanat kergen. Osynau tәuekeli kelisken, mazmúndy da maghynaly nysannyng boyynda tabighat ta, tirshilik te, tarih ta toghysyp jatyr.
Núrsúltan Nazarbaev.

Men osynau jerdemin, jerdegi
Qalamymda taghdyrymnyng kermegi.
Mandayyma túryp qalghan aghyp kep,
Ghasyrlardyng aighyz-ayghyz órnegi.
Kermegimde – keshegimning zәri bar,
Órnegimde – ómirimning zary bar.
Bozdar bolsa men bozdayyn botaday,
Jýregimde aruana elding qany bar.
Sol qayghyny joy ýshin, ghasyrlyq –
Armanymdy almau ýshin ghasyl ghyp.
Ou, ker dalam sóilesin dep biyikten,
Batyr tudyng kýrkiregen kýiikten.
Aqyn tudyng úlan-ghayyr Túrangha,
Bórining de kókiregin iyitken.
Olar sening býldirgen joq tilindi,
Olar sening soldyrghan joq gýlindi.
Sodan beri jazylyp san ghazaldar,
Qiramady deysing ne dýr mazarlar.
O, tughan el – men sen ýshin shattanyp,
Hәm kýiredim saghan tóngen ajalgha әr.
Basybayly bóten tútyp balamdy,
Syilaudan da qalyp mýldem anamdy.
IYgere almay iyirimge ketem be,
Dep oilaushy em jat biylegen sanamdy.
Tilim, dilim – ghúryptarym – kýsh, qanym,
Qayta ainalyp qonsa ras úshqanym.
Bosaghamda sýiek mýjip tóbeti,
Endi qaytyp tórge ozbasyn dúshpanym!
Birligimdi tapsam-daghy joghalghan,
Qaydan tabam tarihymdy tonalghan.
Tar jatyryn jaryp shyqqan qúldyqtyn,
Sәby elge sәulendi qúy o, jalghan.
Kәrin qayta tókpesin dep jat әmir,
O, babalar úrpaghyna bata qyl.
Ýmbettering ýmitine er saldy,
Qolyng bos pa, demep jiber a, Tәnir!
Tamyrynan taratylyp tekti sóz,
Al, armanshyl asyl halqym kókti kez.
Kók bayraqty, qyran tekti qazaqqa,
Kýn astynda qanat jayar jetti kez!

ASTANA

Últtyq tútastyghymyzdyng mәselesi eng ótkir qoyylghan arghy Toqtamys pen Edige, bergi Tәuke men Abylay zamandarynda biylik ordasynyng búl manaygha qayta-qayta kóship kelip, kóship ketuinde de kóp syr bar.
Núrsúltan Nazarbaev.

Ketkenin talay basqagha kegim,
Tastargha jazyp tastaghan edim.
Jarqyrap núryng túrsyng ba jaynap,
Bekzada, degdar – Astanam menin!
Kindigin tauyp Úly Dalanyn,
Aldymnan shyqty kýlip armanym.
Núrsúltan salghan núrly qalanyn,
Kóshesindegi gýli bolamyn.
Shashyndar shashu, qyrmyzy kilen,
Toylandar mәngi úl-qyzym, eren.
Týn menen tannyng arasyndaghy,
Sәride tughan júldyzym sen en.
Baylyq pen qútqa tegeneng tolyp,
Tórteuing týgel – tóbeden qonyp.
Aynala úshqan alty qaz qúsap,
Alty Alash elim egemen bolyp…
Tarqady sherim, kóne sarynym,
Sayabyr tappay nege arynym.
Qúny ketse de núry shalqydy-au,
Qan qúsyp ótken Kenesarynyn.
Alysta qalghan saghymday bir kýn,
Kónilin baurap laghylday yrym.
Aqorda túrghan býgingi jerge,
Aq shatyr tikken Abylay búryn.
Arqanyng mynau tósin jaylaghan,
Babang da talay sheshim baylaghan.
Qala salsam dep Qasym qalaghan –
Esilding boyyn… Esim oilaghan…
Maqsatqa jettik mәni ketpegen,
Jýrekti jaryp dәni kóktegen.
Amanat bolghan Astanam menin,
Kerey han menen Jәnibekterden.
Kindigin tauyp Úly Dalanyn,
Aldymnan shyqty-au, kýlip armanym.
Núrsúltan salghan núrly qalanyn,
Kóshesindegi gýli bolamyn.
Aspaghan elim, taspaghan elim,
Tarihyn qayta bastaghan dedim.
Júmyr Jer, kenet, jýzik bop ketse,
Gauharday janghan – Astanam menin!

AQORDA

Biz – alys sapargha bel buyp, kememizdi tәuekel dariyasyna týsirgen elmiz, eles ýmitti emes, erlik pen eldik múratyn kememizding túghyryna tu etip baylaghan elmiz.
Núrsúltan Nazarbaev.

El boldyq etek jauyp egemendi,
Tórteuim týgel qonyp tóbedegi.
IYitip iygi maqsat, azat arman,
Aqordam qútqa toldy dódegeli.
Aqordam – shanyraghym, shamshyraghym
Tozannan taghdyrymdy arshyp aldyn.
Qalma dep ózge júrttyng qatarynan,
Aldymnan ýmit jaghyp qamshyladyn.
Agharyp, sәule shashyp qúba tanym,
Dýbirli topqa kirding Núr Otanym.
Otyrsyng aqylynmen sayalatyp,
Bar eldi balasynday bir atanyn.
Men sóilep kórgen emen jaghynghaly,
Uaqyttyng dәl osynau shaghy mәndi.
Sónse de tang aldynda Sholpan júldyz,
Sónbeydi Aqordanyng shamy mәngi.
Aqordam payymynnan miyat tamghan,
Ay tuar dәl tóbennen qiyaqtanghan.
Núragham taqta otyryp biylik aitsa,
Bayaghy Búmyn qaghan siyaqtanghan.
Aqordam, basty ordam – baghanaly,
Halyqqa sóz joldaghan maghynaly.
Túrghanda Jer betinde qazaq aman,
Arnalar talay dastan saghan әli.
Aqyn ba ózekti otpen órtemeytin,
Otansyz men jetimmin, men kedeymin.
Aqordam búl halyqtyng eshkimi joq,
Ózinnen ózgege kep erkeleytin.
Elbasym – el saylaghan dara shynym,
Qalyng júrt qadir tútqan – qarashyghym!
Astana basy bolsa qazaghymnyn,
Aqorda jany emes pe alashymnyn.
Aqordam oqshau bitken qyr basynda,
Ghalamnyng tilin tauyp syrlasuda…
Núragham – eren erim, kemengerim,
Aqyly qyryq hannyng bir basynda.
Men sóilep kórgen emen jaghynghaly,
Uaqyttyng dәl osynau shaghy mәndi.
Sónse de tang aldynda Sholpan júldyz,
Sónbeydi Aqordanyng shamy mәngi.

(Poemanyng tolyq núsqasyn Ádebiyet. Abay.kz saytynan oqy alasyzdar)