«Ózbekkonsert» kәrine mindi. Al qazaq óneri Qayrattan aspay túr
Ózbek aghayyndarda júrt aldynda әn aitqysy keletin nemense by biylegisi keletin әrtister liysenziya ýshin «Ózbekkonserttin» arnayy qúrylghan Kenesining aldynda jandy dauyspen әn saluy, by biyleui kerek eken. Búryn ónerpazdar diskterin tiyisti organdargha ótkizse bolghany, esebi týgel edi.
Endi ózbek әnshileri men biyshilerine sahna, kópshilik aldynda ghana emes, klipterin ghalamtorgha shygharmashylyq kenesting rúqsatynsyz (liysenziyasyz) jariyalaugha tyiym salynypty. "Sol arqyly biz últtyq dәstýrdi saqtap, ózimizding mentaliytetke qayshy keletin klipterding internette tarauyna jol bermeymiz", - depti «Ózbekkonsert» basshysy Abdukahharov.
Últtyq dәstýrge say emes klipterding bәrin ózbekter efirden alyp tastapty. Osy 11 shildede "Ózbekkonsert" birqatar әnshilerding liysenziyasynyng kýshin joyghan. Liysenziya әnshilerge, biyshilerge bir jylgha ghana beriledi. Qanday dúrys sheshim!
Al bizde she.. Yutubty ashyp qaranyzshy (tegi ashpaghanynyz dúrys). Nebir dәmi joq, tatuy joq әnsymaq klipterden kóz sýrinedi. Tútastay qazaq júrty bәrin qoyyp әn aitugha kóshken be deysiz. Ásirese, әrkim týrli toylaryndaghy әu degennin, qisandaghandaryn by kórip, sonyng ýzindilerin salyp mәz-meyram. Al «by biyledim» degen dóreki de anayy qimyldardyng san týrin kórip, úyaludy qoyyp, boyymyz ýirenip barady. Ol az bolghanday, «Toy-duman» siyaqty qazaqsha telearnalar ashylyp, erinbegennin ne dúrys dausy, ne dúrys sózi joq jabayy klipterin qaptatty. Bayqap, barlasanyz, klipterding deni ózgeden kóshirme. Beynekórinisteri anadan-mynadan, týrik, orys, ózbek, qyrghyzdan úrlaghandar. Ártis-әnshilerimizdin, biyshilerimizding kiyimin qaranyz, taza qazaqqa tәn stili, talgham, tanymgha say birdene taba alasyz ba?! Elikteu, biraq elikteu týbi – óshu.
Al endi Qazaq radiosynda soraqynyng kókesi bar. Týske taman radionyng qúlaghyn búrap ashyp qoyyp kóriniz. Tyndaytynynyz - tyndarmandardyng súraulary boyynsha tegin konsert (kónergen eski format)... Bir ghajaby bәrinin súraytyny – Qayrat Núrtastyng oryndauyndaghy tughan kýnge arnalghan әn. Sizge ótirik, bizge shyn, qúdaydyng qútty kýni dese de bolady sol әndi ainaldyrghan bir-eki saghattyng ishinde san ret qaytalaydy. «Apyr-au, qazaq radiosy degen búl millondaghan qazaqtyn qúlaghy ghoy» dep eshbirining qaperine kirip te shyqpaydy «Býgin, býgin, býgin sening tughan kýnin» degen dauys әbden qúlaqty sarsytty. Sonday-aq, Zattybekting «Nemereme» degen әni de osynyng kebin kiygen. Radiodaghylardyng osynday qylyghynan keyin júrttyn talghamy da ózgerdi. Endi tyndarman qauqarsyz, nәrsiz, esti sózi joq әnderdi súraytyn boldy. Talghamnyng týri «býgin, býgin, býgin» bolyp túr..
...Talgham degennen shyghady, bir dosym uatsapbymen nebir san týrli jan-januar, an-qúspen sýiisip, jalasyp, tas-týiin qúshaqtasqan adamdardy salyp jiberipti.
J.Bayquat
Abai.kz