«Alash joly» riysәlәsi jayynda

Alash qozghalysynyng jenisti shyny Alashordagha bir ghasyr tolatyn biylghy mereyli data qarsanynda neshe aluan zertteuler, ghylymy enbekter men tarihiy-tanymdy shygharmalar jaryq kórip jatqany məlim. Solardyng ishinde jazushy Beybit Qoyshybaevtyng «Alash joly» riysələsi bar. Tarihy derekterdi kórkemdik təsildermen oqyrman aldyna útymdy jayyp salatyn búl riysələ Alash qozghalysynyng bastauyn arqau etken. Onda Resey imperiyasynyng otaryna ainalghan qazaq elinde bostandyq ýshin jana túrpatty kýreske bet búrghan XX ghasyrdyng basyndaghy kezeng suretteledi. Qazaq dalasyndaghy mausymdyq iri sauda-sattyq oryndarynyng biri Qoyandy jərmenkesine 1905 jylghy mausymda kelgen halyq is jýzinde biz býginde Alash qozghalysy dep atap jýrgen qúbylystyng – últ azattyghyn kóksegen jana túrpatty kýresting kózin ashqan bolatyn.

Jərmenkege jinalyp jatqan júrt ishinen Erkindik esimdi jasamys kisini de keziktiremiz. Ol otarshyl ókimet qazaq elin dushar etken qiyndyqtardy qarshadayynan bastan keship kele jatqan qart edi. Imperiyanyng qily jolmen qazaq jerine súghynuy eldi últtyq ezgige, əleumettik kýizeliske úshyratqan. Sonda Erkindik auyr túrmys ashyndyrghan júrt ishinen ókimetke qarsy qol bastap ereuildep, sol ýshin katorgagha aidalghan bolatyn. Katorgadan birinshi orys revolusiyasy oqighalary kezinde qashyp shyghyp, elge kelgen beti edi. Aydauda jýrgen qartty revolusiya jana kýreske jigerlendirgen-di, alayda onyng taghy da eldi kótersem degen qúlshynysyn aimaqtyng bas adamdary qúptamaydy. Olar orys oquyn tauysqan balalaryna senim bildiretindey. Al oqyghan jastar jərmenkege jinalyp, ýkimetke arnayy tilekhat jazudy qolgha alghan. Qart katorojnik olardyng niyetin ə degende qabyl almay, birtindep qana bet búrady. Búghan ereuil kezinde jazalaushy jasaq qolynan qaza tapqan jauynger serigining úly, ózining balasy ispetti Ótemis esimdi jas jigit yqpal etedi. Ómirge, əsemdikke ghashyq búl jasóspirim jərmenkege kele jatqan (Əlihan Bókeyhanovtyng jas kezin elestetetin) oqymystynyng əngimesin tyndau barysynda, sol tandaghy azattyq qozghalysy jayynda alghashqy maghlúmat alghan-tyn. Albyrt bozbala jərmenkedegi kýnderde ansauly ózgeris ruhyna ózi beyimdelip qana qoymay, Erkindik kókesine de yqpal etedi. Onyng janasha kýresu jolyna týsken jas ziyalylardy qoshtauyna qol jetkizedi. Qart kóterilisshining ýkimetke petisiya dayyndau jəne oghan qol qoy ýderisi kezinde olardy qoshtaghany sonday, aqyry, patsha ýkimetine jazylghan újymdyq hatty Qarqaraly poshtasy imperiya astanasyna jiberuge qabyldamaghanda, ony Dala ólkesinen tysqary, ishki Resey qalalarynyng birine jetkizip, poshtagha saludy óz mindetine alady.

Qart Erkindik qazaq dalasyna otarlyq dəuirding ornyghuyna tikeley kuə. Jastayynan keudesine kek baylanghan bolatyn. Jetkinshek shaghynda otarshyl atty əsker qúm ishindegi auyldy shapqan. Olardyng shanyraqty ýy ortasyna týsirip oirandaghany, ózining tal shybyqtay búralghan tete əpkesin qylyshyn jalandatqan jas zúlymnyng qorlaghany eshqashan kókeyinen ketken emes. Sondaghy əke-shesheden, tuystarynan aiyryp, óz taghdyryn kýrt ózgertken naqty jauyn ol ondaghan jyldardan song osy jərmenkede kóredi. Bayyrghy qaskýnem – týbit múrt əskery jigit búl kezde qaltandaghan shalgha ainalghan, osyndaghy ýlken úlyqtyng əkesi eken. Erkindik odan, ózining jeke dúshpanynan ósh alugha niyettenedi. Alayda naghyz jeniske jetu ýshin búl azdyq eter edi. Qart sony týisinedi. Dúshpandy shyndap jenu ýshin kýlli kózi ashyq júrt iyq tiresip kóteriluge tiyis. Ozbyr otarshyl ókimetpen el bolyp kýresu kerek, bərinen osy manyzdy. Osynday oigha úiyghan qart ta, onyng balasy syndy Ótemis te sol jylghy jaz sonynda tarihy túlghalarmen birge Nijniy Novgorodqa barady. Oka ózeni aidynynda qalqyghan otkeme (parohod) ýstinde ótken músylmandar sezine qatysady. Odan, 1905 jylghy kýzding aqyrghy aiynda olardy Qarqaraly ónirindegi el basqarudyng respublikalyq rejiymine bet búrghan oqighalar ishinen kóremiz. Al qys týse olar Nildi kenishinde shetel kapitalisterine qarsy qazaq-orys odaghyn qúryp, kýresuge bel bughan júmysshylar tolquyna, jyl sonyna qaray Oraldaghy túnghysh qazaq sayasy partiyasyn qúrushylar qúryltayyna qatysushylar ishinde jýredi. Búlarmen birge Qoyandy jərmenkesinde tosyn revolusiyalyq kózqarasymen erekshelengen Jasay atty oqyghan jigit beynesi erekshe este qalady. Onyng biylik ókilderimen jəne imperiyashyl qúrdastarymen, odan, Oralda qúrylmaq sayasy partiya belsendilerimen qaqtyghysy alghashqy orys revolusiyasy jyldaryndaghy janasha qalyptasugha bet alghan últtyq qozghalys renkterin ər qyrynan tanugha jərdemdesedi.

El ishindegi belgili tarihy túlghalarmen qoyan-qoltyq əreket etken osynday tiptik beynelerdi somday otyryp, avtor azattyq qozghalysynyng bastauynda túrghan agha úrpaqtyng is-əreketterin kórkemdik zertteuining nysanasy etip alghan. Barshamyz biletindey, halqymyzdyng sayasy túrghyda oyanuyn, qaz túryp, maqsatyn aiqyndauyn mýmkin etken azattyq jolyndaghy qozghalysy ótken jýzjyldyq tabaldyryghynan attay bere tughan. Sodan kóp úzamay, «halyqtar týrmesin» qausatudy kózdegen jalpyimperiyalyq revolusiyalyq qozghalystyng quatty tolqynyna tolqyn bolyp qosylghan. B.Qoyshybaev imperiyadaghy jalpyrevolusiyalyq qozghalyspen astasa óristegen Alash qozghalysy syndy eren de erek qúbylysty býgingi derbestigimizdin, memlekettik təuelsizdigimizding irgetasyna balaydy. Kitabynyng alghysózinde riysələni qúraytyn tuyndylardy qanday da bir ədeby janrgha jiktemey, ər shygharmany ózinshe bir etud, riysələning bir bóligi dep sanaytynyn jazypty. Jəne toptamasyna «ortaaziyalyq shyghys prozasynyng ortaghasyrlyq janryn aishyqtaytyn bórik kiygizgendi» qosh kórgenin, sol bórikti riysələ dep ataghanyn, óitkeni ózine onyng týpki maghynasy únaytynyn aitqan. «Riysələ túnghysh ret ómirge, sol zamanghy qoldanylu retine say, joldau degen maghynamen kelgen, birtindep arab, parsy, týrki qarasózining ózindik janrynyng atauyna ainalghan bolatyn», – deydi ol. Ózining oiyna alghan maqsatyna qyzmet etedi degen senimmen, sol ataudy janghyrtugha bel baylapty. Avtordyng oiynsha, tamyry ghasyrlargha ketetin últtyq qozghalysty beyneleytin «Alash joly» riysələsi býgingi úrpaqqa tarihtan sabaq bere otyryp, olardy tarih arqyly tərbiyeleuge qyzmet etpek.

Riysələ jalpyreseylik revolusiyalyq qozghalyspen, imperiyadaghy jalpymúsylmandyq qozghalyspen astasa damyghan Alash últ-azattyq qozghalysynyng tuuyn jəne onyng Alashorda shanyraq kótergenge deyingi óristeuin, tiyisinshe, qazaq qoghamdyq-sayasy oiynyng damuyn kórsetetin tarihiy-tanymdy on etudten túrady. Biz sholu jasap otyrghan kitapqa solardyng ýsheui engen. Jogharyda, negizgi keyipkerlerdi tanystyru orayynda aitqanymyzday, Alash sayasy oiy əlemin kórsetetin riysələning «Ansau» atty alghashqy bóligi últtyq qozghalys ómirge kelgen shaqtaghy otarlyq ahual men sayasiy-əleumettik tynys-tirshilikti surettep, halyqtyng mún-múqtajdyqtary turaly patsha ýkimetine jazylghan petisiya jayyn əngimeleydi. «Tamyrda» jalpyreseylik músylman qozghalysynyng kýshengi, qazaq qayratkerlerining qatysuymen ashyq əreketke shyghuy sóz bolady. Jana órkeniyetke say demokratiyalyq ózgerister jasau ýshin kýresu barysynda qazaq jerinde elimizding bolashaq qoghamdyq-sayasy kelbetining alghashqy nobaylary (proobrazdary) qalay tughany «Aybat» bóliminde kórsetiledi. Riysələning atalghan bólimderinen oqyrmandar Əlihan Bókeyhanov, Baqytjan Qarataev, Serəli Lapiyn, Jaqyp Aqbaev, Ismail Gasprinskiy, Əlimardan Topchibashev, Əbdirəshit Ibragimov, Shahmardan Qosshyghúlov syndy birqatar tarihy túlghalardyng beynelerimen, olardyng azattyq qozghalysynyng bastapqy jyldaryndaghy qyzmetimen tanysady.

Avtor Alash qozghalysynyng tarihy otarlyq kezenning aqyrghy mýshelin – 1905 jyldan 1917 jylgha deyingi merzimdi qamtidy dep sanaydy. Tiyisinshe, onyng «Alash joly» riysələsi 1905 jylghy petisiya nauqanynan bastau alyp, 1917 jyly Alash ýkimetin qúru jolymen jenisti shynyna shyghuyn suretteudi maqsat etedi. Osy uaqyt boyy damyghan qazaqtyng jana túrpatty azattyq qozghalysy men sol joldaghy manyzdy oqighalar jayynan syr shertedi. Alash epopeyasynyng býgingi úrpaqqa taghylymdy týrli kezenin beyneleydi. Otar elimizding imperiyadaghy jalpyrevolusiyalyq qozghalyspen, músylman qozghalysymen astasa damyghan últ-azattyq qozghalysyn, sol oraydaghy qazaq qoghamdyq-sayasy oiynyng damu tarihyn algha tartady. Sol arqyly bizding býgingi tynys-tirshiligimizge quat beretin últtyq qozghalys əlemin janghyrtady. Sóitip, belgili bir tarihy kezendi beyneleytin Alash dəuirnamasy sekildi atalmysh riysələ barsha oqyrmandy, jastardy tarih arqyly tərbiyeleu isine atsalysudy múrat etedi. Qalamger riysələning alghysózinde osynday ýmitin ayan etipti, biz de sonday ýmitpen, riysələning jekelegen basylymdarda jaryq kórgen basqa bólikterining de tezirek óz «bórigin» kiyip, oqyrman qolyna tiiin asygha kýtetinimizdi aita ketkimiz keledi.

Qysqasyn aitqanda, jazushy Beybit Qoyshybaevtyng «Alash joly» riysələsi, sóz joq, ruhaniyat iygiligine ainalyp, azamattardy tarihpen tərbiyeleu isine qaltqysyz qyzmet kórsete alady. Kitapta surettelgen təueldilik dəuirdegi agha úrpaqtyn, ómir aghysyn ózgertuge eleuli ýles qosqan tarihy túlghalardyng beyneleri, tipti, múndaghy tarihy oqighalardyng órnektelu ədisteri de oqyrmandar men zertteushiler nazarynan tys qalmaugha tiyis dep oilaymyz. Óitkeni olardy týisinip oqu da, ədil taldau da, janghyrtylghan kezenderding eleuli janalyqtaryn ajyrata bilu de, tarihy adamdardyng taghdyrlary men olar bastan keshken belesterdi kórsetudegi kórkemdik izdenisterdi bayyppen payymdau da bizding býgingi oilau dərejemizge kədimgidey syn bolmaq.

Baljan HABDINA, baspa jəne poligrafiya isining qayratkeri

Abai.kz