1990 jyly tughan qyrghyzdyng jas sayasatkeri Túrsynbek Beyshenbekov Astana qalasyna EKSPO kórmesin kóruge kelipti. Jas ta bolsa, Qyrghyzstandaghy «Ádilet» jastar qozghalysynyng tóraghasy, «Shyndyq» aqparat agenttigining diyrektory lauazymyn atqaratyn jigitpen az-kem әngimelesken edik. Qazaqstannyng damu qarqynyna qyzyqqan jas sayasatker Qyrghyzstandaghy demokratiyalyq ýrdisterding qalay jýrip jatqanyn, aldaghy preziydent saylauy qalay ótetinin, el biyligin kimder qolgha aluy mýmkin ekenin tilge tiyek etti. "Núrsúltan Ábishúlynyng «Aldymen ekonomika, sosyn sayasat» degen ústanymynyng manyzyna kózim anyq jetti. Negizi sol demokratiyagha aldymen halyq, tipti el basqaryp jýrgen túlghanyng ózi dayyn boluy kerek sekildi" deydi Túrsynbek Beyshenbekov. Osy sózinen-aq kórshi elding jastary Elbasynyng sayasatyna qyzygha, qyzghana qaraytynyn bayqadyq. 

Abai.kz: Qazaqstangha qosh keldiniz? Búl Sizding bizding elge neshinshi mәrte keluiniz?

Túrsynbek Beyshenbekúly: Rahmet. Búl mening Qazaqstangha alghashqy saparym. Aldymen Almatygha kelip, odan Astanagha at basyn búrdym.

Abai.kz: Óte jaqsy. Bizding qazaqta «Syrt kóz – synshy» degen mәtel bar. Biz Sizdi syrt dep sanamaymyz. Bauyrlas elding azamaty retinde alghashqy әseriniz turaly aityp berseniz.

Túrsynbek Beyshenbekúly: Jalpy Qazaqstan, onyng bas qalalary Almaty men Astana turaly BAQ arqyly tolyq mәlimetim bar. Bir kelip kórudi ansap jýrgen edim. Sol sapardyng reti endi keldi. Eng basty kórgim kelgeni EKSPO bolatyn. Áriyne, myng estigennen bir kórgen artyq eken. Almaty men Bishkek eki elding egiz qalasy. Tarihy men taghdyry úqsas. Sizder men bizderding Tәuelsizdik alghanymyzgha 26 jyl boldy. Men Almatydan jana ýlgidegi әsem qúrlystar men metrony kórip quandym. Qúdaygha shýkir, bizding Bishkekte de damu joq emes, bar.

Al, Astanagha keler bolsaq, aitar joq, jana qala meni tang qaldyrdy. Biz teledidardan kórip jýrgen әlemde bar qúrlystardy Astanadan tamashalap, riza boldym. «Bәiterekke» shyqqym keldi. Biraq, eki kýn boyy tizilgen kelushilerden kezek tiymedi. Sosyn, «EKSPO»-gha baryp, qúmarym qanghansha araladym. Bir kýnge tayau jýrip, Qazaqstannyng paviliony men ózimizding Qyrghyzstannyng jәne Afrika memleketterinin  kórmelerin aralap әreng ýlgerdim. Al, qalghan elderding paviliondaryn aralau ýshin keminde bir apta kerek siyaqty. Oghan mening uaqytym jetpedi. Tenizding dәmin bilu ýshin, bir tamshysyn tatsang jetkilikti emes pe. Az ghana jyldyng ishinde múnday tabysqa jetu – shynymen maqtanarlyq is. Qazaqtyng jetistigi – qyrghyzdyng da jetistigi. Men búl jaghynan Sizderge qútty bolsyn aitam.

Abai.kz: Biz de Sizderding memleketting janalyqtaryna nazar audaryp otyramyz. Qyrghyz Respublikasyn Orta Aziyadaghy demokratiyanyng otany dep ataydy. Biyl Qyrghyz Eli ýshin manyzdy jyl. 15 qazanda preziydent saylauy ótedi. Qyrghyz halqy óz tandauyn jasaydy. Ýmitkerlerding sany da belgili bola bastady. Dayyndyq qalay? Sizshe kim preziydenttikke layyqty dep oilaysyz?

Túrsynbek Beyshenbekúly: IYә, Qyrghyz Respublikasyn Sizderge tanystyryp jatu, әriyne, artyq. Orta Aziyadaghy demokratiyalyq memleket dep atap qaldynyz, biraq dәl býgingi kýni men olay dep auyz toltyryp aita almaymyn. Dau joq, 2010 jyly Ómýrbek Tekebaev bas bolyp qabyldaghan Konstitusiya bizding eldi shyn mәnindegi parlamentarizmge alyp keldi. Bes jyl boyy memlekette shyn mәnindegi demokratiya óz ýkimin jýrgizdi. Sóz bostandyghy, jemqorlyqpen kýres sekildi qúndylyqtar men sayasat óz nәtiyjesin berip keldi. Ókinishke oray, osy qalyptasyp kele jatqan jaqsy ýrdis ótken jyldyng sonynda bayaghy qalpyna qayta týsti. Ázirgi biylik ayaqasynan referendum ótkizip Tekebaev jasaghan Konstitusiyagha ózgertuler kirgizip, qalyptasyp qalghan demokratiyagha balta shapqanday boldy. Ata Zanymyz, eng keminde, endi ýsh jyl (2020 jylgha deyin) ózgermey túra túrghanda Qyrghyz Respublikasy Orta Aziyadaghy naghyz demokratiyanyng oshaghyna ainalar edi. Amal ne, halyq ta, býgingi biylik tútqasyn ústaghandar da sol demokratiyagha dayyn emes bolyp shyqty. Al endi ómirin qanjyghagha baylap, 25 jyl boyy  Qyrghyz Elinin  ósip-órkendeuine, demokratiyalyq jolgha týsuine, eki retki qiyn jaghdaydan Ólkemizdi aman alyp shyghugha ólsheusiz ýlesin qosqan Ómýrbek Tekebaevty preziydent bolyp ketedi degen qorqynyshtan jalghan jalamen temir torgha toghytyp qoydy. «Aq iyiledi, biraq synbaydy» demekshi, bәribir Tekebaev aqtalady. Mine, tergeu jýrgeli bir aiday bolyp qaldy. Tekebaev temir tordyng ar jaghynda otyryp, sudiyany da, prokurordy da, kuәgerdi de ózi tergep, olardyng ótirigin әshkerelep jatyr. Negizi, men óz basym Elimizdegi tórt sayasatshyny óte joghary baghalaymyn. Olar – Ómýrbek Tekebaev, Temir Sariyev, Alikbek Jekshenkulov jәne genaral Kursan Asanov. Búlardyng qay-qaysysy bolmasyn jeke-jeke preziydent bolugha әbden layyq túlghalar. Qazirgi jaghdayda biylik Tekebaevtyng saylaugha týsu mýmkindigin shektep qoydy. Temir Sariyev «Ak-Shumkar» sayasy partiyasynyng atynan óz kandidaturasyn úsynyp, dayyndyq júmysyn bastap ketti. Onyng ainalasyna Qyrghyz Elining maqtanyshyna ainalghan Alikbek Jekshenkulov, Elmira Ibraimova sekildi belgili túlghalar toptasyp jatyr. Biraz talapkerler ózining bolashaq josparlarymen bólisip te qoydy. Olardyng ishinde aspandaghy aidy әperem dep, atqarylmaytyn uәdelerdi ýiip-tógip jatqandary da bar. Al, endi maghan T.Sariyevtyng kónilge qonymdy baghdarlamasy únap túr. Óz basym, Sariyevten kóp ýmit kýtem...

Abai.kz: Dúrys eken. Mine, Qazaqstandy óz kózinizben kórdiniz. Jas sayasatshy retinde aitynyzshy, Siz sekildi jastar bolashaq preziydentterinizding qanday sayasat jýrgizgenin qalaydy?!

Túrsynbek Beyshenbekúly: IYә, Qazaqstandy kórdim. Núrsúltan Ábishúlynyng «Aldymen ekonomika, sosyn sayasat» degen ústanymynyng manyzyna kózim anyq jetti. Negizi sol demokratiyagha aldymen halyq, tipti el basqaryp jýrgen túlghanyng ózi dayyn boluy kerek sekildi. Dayyn bolmasa, biylik basyndaghy serke ony dayyndauy tiyis eken. Bizde býgingi kýnde sóz óte kóbeyip ketti, endi bizge sózdi qoyyp, iske ótetin mezgil keldi.  Halyk revolusiyadan, jalghan uәdeden, klandardyng tartysynan, shet ólkelerding sayasy oiynynan әbden sharshady. Qyrghyz Eli sózinde túratyn, prinsipti, batyl qadamdardy jasaytyn, eldi bólmeytin jәne patriot túlghagha shóldep túr.

Abai.kz