Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2319 0 pikir 10 Qarasha, 2010 saghat 04:49

EQYÚ-nyng Astanadaghy forumy dayyn sheshimder sammiyti bolmaydy – Nazarbaev

Astana. 10 qarasha. QazTAG – Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng (EQYÚ) Astanadaghy forumy dayyn sheshimder sammiyti bolmaydy. Búl turaly ol Euronews telearnasynyng tilshisi Konstantino de Miygelige súhbat beru barysynda mәlim etti, súhbat mәtini sәrsenbi kýni «Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde jariyalandy.

«Astana forumynyng dayyn sheshimder sammiyti bolmaytynyn da aiqyn týsingen jón. Biz “Vankuverden Vladivostokqa deyingi” qauipsizdik kenistigi tújyrymdamasynan euroatlantikalyq jәne euraziyalyq qoghamdastyqtyng biregey de bólinbeytin qauipsizdigin qúrugha qaray tabandylyqpen qozghaludyng jana strategiyalyq baghyty men is-qimyldar josparyn belgileu maqsatyn algha qoyyp otyrmyz. Ol ortaq qúndylyqtar, prinsipter men mindettemeler negizinde qúrylghan, qauipsizdikting bólu syzyqtary men týrli dengeylerinen ada qoghamdastyq», - dep atap ótti preziydent.

Astana. 10 qarasha. QazTAG – Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng (EQYÚ) Astanadaghy forumy dayyn sheshimder sammiyti bolmaydy. Búl turaly ol Euronews telearnasynyng tilshisi Konstantino de Miygelige súhbat beru barysynda mәlim etti, súhbat mәtini sәrsenbi kýni «Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde jariyalandy.

«Astana forumynyng dayyn sheshimder sammiyti bolmaytynyn da aiqyn týsingen jón. Biz “Vankuverden Vladivostokqa deyingi” qauipsizdik kenistigi tújyrymdamasynan euroatlantikalyq jәne euraziyalyq qoghamdastyqtyng biregey de bólinbeytin qauipsizdigin qúrugha qaray tabandylyqpen qozghaludyng jana strategiyalyq baghyty men is-qimyldar josparyn belgileu maqsatyn algha qoyyp otyrmyz. Ol ortaq qúndylyqtar, prinsipter men mindettemeler negizinde qúrylghan, qauipsizdikting bólu syzyqtary men týrli dengeylerinen ada qoghamdastyq», - dep atap ótti preziydent.

Ol Astana Sammiyti tek bir jaghdayda ghana naghyz tarihy sammit bola alady deydi. Búl 56 mýshe-memleket pen ýkimetterding basshylaryna EQYÚ tek “qyrghiy-qabaq soghys” kezinde ghana emes, sonymen birge býginge deyin de qazirgi zamanghy jahandyq sayasat pen ekonomikanyng jandy bitimine tyghyz kirikken belsendi damyp kele jatqan qúrylym ekenin is jýzinde dәleldey alghanda ghana mýmkin bolmaq. Osynau kókeykesti mindetti sheshudegi tabys kepili – EQYÚ shenberinde qordalanghan problemalar men qarama-qayshylyqtargha salamatty, salqynqandy jәne pragmatikalyq túrghyda taldau jasau», - dedi N.Nazarbaev «búl kezdesu shynymen de tarihy boluy ýshin joghary dengeyli kezdesuding negizgi nәtiyjeleri qanday boluy kerek?» degen súraqqa jauap bere otyryp.

Memleket basshysy kezdesudi EQYÚ-nyng biregey jәne bólinbeytin qauipsizdigin nyghaytudaghy, qazirgi bar dau-janjaldardy sheshu men janalarynyng aldyn aludaghy tiyimdiligin kýsheyte týsu ýshin paydalanu qajet dep esepteydi. Ol tiyimdilik transúlttyq qaterler men ekonomikalyq jәne ekologiyalyq problemalarmen kýreste, úiym jauapkershiligi aimaghynda adamnyng qúqyqtary men erkindikterin qamtamasyz etude qajet.

«Astanada bizge qarapayym qarau-jaraqtargha jalpyeuropalyq baqylau ornatu rejimin nyghaytu salasyndaghy naqty maqsattar men mindetterdi algha qoy qajettiligi túr. Yaghni, ol senim men qauipsizdik sharalaryn nyghaytu, terrorizmdi, jappay qyryp-joyatyn qaru-jaraq taratudy, úiymdasqan qylmysty, adamdar saudasy men esirtkining zansyz ainalymyn, kiyberqylmys pen jenil jәne otty qarulargha baylanysty problemalardy qosa alghandaghy transúlttyq qauip-qaterlerge jauap beru», - dep atap ótti ol.

Sonymen qatar, N.Nazarbaev Aughanstan men Qyrghyzstandaghy túraqtylyqqa yqpal jasaugha jәne tiyisinshe, dәstýrli euraziyalyq ólshemdi tolyqtyra týsetin qauipsizdikting jana euraziyalyq komponentin bekituge degen bizding berik ústanymymyzdy taghy da atap kórsetu oryndy dep sanaydy.

«Euroatlantikalyq jәne Euraziyalyq qoghamdastyq qauipsizdigining úzaq merzimdi josparyn jasaudyng dәl ózinen men “Helisinky ruhyna” janasha jarqyn kel bet pen quat beretin “Astana ruhy nyn” kvintessensiyasyn kórip otyrmyn»,-dep esepteydi ol.

Onyng baghalauynsha, dau-janjaldardyng aldyn erterek alu men jongdyn, daghdarystardy retteu men janjaldardan keyingi qalpyna keltirulerding újymdyq tetikterin jetildiru taghy bir basymdyq bolyp tabylady. «Ony jasau qajet, óitkeni EQYÚ kenistiginde ondaghan yqtimaldy dau-janjaldyq ónirler bar», - deydi preziydent.

Onyng pikirinshe, sonday-aq, EQYÚ-nyng ekonomikalyq-ekologiyalyq sebetining basymdyqtaryn da qarau qajet. Ol eng aldymen, qarjylyq-ekonomikalyq әlem qúrylymynyng jana modelin qúru, sol siyaqty EQYÚ kenistigindegi ekologiyalyq apattargha, birinshi kezekte Aral apatyna, újymdyq is-qimyldar qalyptastyru jónindegi bizding kýsh-jigerlerimiz bolyp tabylmaq.

«Astanada bizding Jalpygha ortaq adam qúqyqtary deklarasiyasyna degen berik ústanymymyzdy taghy da aighaqtay týsuimiz qajet. Adamnyng qúqyqtary men negizgi bostandyqtaryn qorghau men yntalandyru memlekettik basqarudyng negiz qalaushy maqsattarynyng biri jәne qazirgi zamanghy tәrtipting negizi bolyp tabylady. Adam qúqyqtary men erkindikterining iydealdary men qúndylyqtaryn, toleranttylyq pen ashyqtyq standarttaryn biz bәrimiz san jyldyq qinalystar arqyly qalyptastyrghan bolatynbyz. Búl olardy bizding osy saladaghy sayasaty myz dyng myzghymas negizine ainaldyrady», - dep atap kórsetti memleket basshysy.

EQYÚ-nyng ýshinshi sebeti boyynsha da biz toleranttylyq pen qysym kórsetpeudi nyghaytu jóninen mindettemeler qabyldaudy úsynamyz, dedi N.Nazarbaev.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5656