Júma, 12 Tamyz 2022
Didar-ghayyp 4907 2 pikir 26 Shilde, 2017 saghat 09:39

Oily qalamger

Qalamy qarymdy jurnalist, oily jazushy, ghalym, merzimdik baspasóz júmysynyng bilikti úiymdastyrushysy, isker basshy Júmabek Omarúly Kenjalin ómirden ótti... Oqys qazasy qalamgerler qauymynyng qabyrghasyn qayystyryp ketken әriptesim haqynda óz pikirimdi bildirmekke bekingenimde, menin  oiyma mynalar keldi...

Josparly ekonomika dәuirinde birshama alansyz ómir sýrip jatqan merzimdik basylymdardyng bazar ekonomikasy tabaldyryqtan attay bergende-aq qiyndyqtargha úshyrasa bastaghany mәlim. Memlekettik tәuelsizdikpen birge ekonomikalyq reformalar kezeni tughanda gazet-jurnaldardyng tynys-tirshiligi, qarjylyq túrghydan qaraghanda, kýrt auyrlap ketti.  Múny andap otyrghan ýkimet (әriyne, tiyisti vedomstvo, ministrligi arqyly), jaghdaydy sauyqtyru maqsatymen, baspasóz salasyna birqatar ózgerister jasady. Áueli jiyrma bes basylymdy iriktep, memleket qamqorlyghyna aldy. Onyng sonshalyqty tiyimdi tәjiriybe emes ekeni bayqalghanda,  aksionerlik qoghamdar qúru mәselesin algha tartty. Sol shaqta,  1999 jyly, «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili», «Úighyr avazi» gazetteri men «Júldyz», «Prostor», «Aqiqat», «Mysli» jurnaldaryn biriktirgen «Qazaq gazetteri» aksionerlik qoghamy shanyraq kóterdi.  Keyinirek jauapkershiligi shekteuli seriktestikke ainaldyrylghan osy úiymdy basqaru Júmabek Kenjalinge tapsyrylghan bolatyn. Búl ministrlik tarapynan óte dәl jasalghan kadrlyq taghayyndau edi. Óitkeni Júmabek auyrtpashylyghy shash-etekten bop túrghan zamanda uaqyt talabyna tótep bere alatyn jana újym qúrugha jәne ony qiyndyqtan alyp óte alugha qabileti jetetinin soghan deyin tanytyp ýlgergen azamat qatarynan-dy.

Men Júmabekti respublikamyzdyng bas gazeti  «Sosialistik Qazaqstanda» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») 80-shi jyldardyng orta shamasynda birer jyl qyzmettes bolghan kezimizden biletinmin.  Ol «SQ»-gha uniyversiytetti bitirisimen kelgen. Al biyleushi partiya úiymynyng organyna ol kezde kim bolsa sony, әsirese joghary jurnalistik oqudy endi ghana tauysyp jatqan jas týlekti, aldyn-ala jaqsy bilmese, birden qyzmetke qabylday qoymaytyn. Al osynau sypayy, mәdeniyetti, qarshadayynan aqyryn sóilep, anyq basatyn, qalamy qarymdy jas jigit eresek úrpaqtyng nazaryn ózine student shaghynda-aq audartqan edi. Ol qalam terbeuin mektep shәkirti kezinde balalar gazetine shaghyn maqalalar jazyp túrudan bastaghan eken. Jurnalist boludy balalyq shaghynan qalaghany anyq. Biraq jurnalistika fakulitetine týsuding sәti birden kelmeydi. Qayyndy mektebin tamamdap, kәmelettik attestat alghan jyly konkurstan óte almay qalady da, eline oralyp, eki jyl boyy týrli júmys isteydi. Qostanay oblystyq gazetining eng qarapayym, tehnikalyq qyzmetin atqaryp bayqaydy, odan Arqalyq audanyndaghy tughan auylynda sharuashylyq júmysshysy, elektr-dәnekerleushisi, sosyn orta mektepting múghalimi bolady. Sonda jýrgeninde әskery boryshyn óteuge shaqyrylady. Sodan taghy eki jyl sovet әskeri qatarynda qyzmet etedi. Sóitip, joghary mektepke (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetine) әskerden oralghannan song bir-aq týsedi. Ansaghan jurnalistik oqugha qoly jetisimen,  Júmabek bilim alu jolynda erekshe qúlshynys tanytypty. Ozat oqyghan, qatarynan ozyq bolghan.  Jastar men studentterding týrli forumdaryna qatysu qúrmetine ie bop jýrgen. Sonday erekshelikterinin  arqasynda uniyversiytettegi eng biyik te baghaly shәkirtaqy – lenindik stiypendiya alyp túrghan kórinedi. Oqugha, ómirge, qoghamdyq júmysqa sanaly da kemel kózqaras tanyta bilui nәtiyjesinde, ýshinshi kurs studenti Júmabek Kenjalin Almaty qalalyq halyq deputattary kenesine deputat bop saylanady.

Búl senim Júmabekti odan sayyn eseyte týsti. Jana da jauapty mәrtebesine say әreket etudi ýirendi. Student-saylaushylar amanatyn oryndau maqsatymen, qaladaghy ókimet oryndaryna kirip, jergilikti biylik aldyna qajet mәseleler qoyyp otyrdy. Ózining deputattyq qúqtaryn ornymen qoldanuy nәtiyjesinde, ol joghary oqu ornyndaghy  әleumettik-túrmystyq mәselelerding sheshimin tosqan týiinderine, studentterding materialdyq jәne túrmystyq jaghdayyna, uniyversiytet manyn jaghdaylastyru qaekenjettigine biyliktik nazaryn audaryp, kónil bóldirdi.  Jas deputat ózekti mәselelerding sheshimin tabuyna osylay, kәdimgidey septigin tiygizip jýrgen eken. Oqy jýrip osynday mektepterden ótken uniyversiytet týlegining jurnalistik enbek jolyn elimizding nómiri birinshi gazeti redaksiyasynda bastauy ýlken sәttilik boldy. Ol múndaghy agha buyn qalamgerler arasynda bes jylday istep, kóp nәrse ýirendi, jazu sheberligin shyndady. Sodan song jastardyng ghylymiy-kópshilik «Bilim jәne enbek» (keyin «Zerde» dep atalghan) jurnalynda jauapty hatshy, bas redaktordyng mindetin atqarushy boldy. Sosyn tәuelsizdik qarsanynda ashylghan túnghysh ta songhy parlamenttik organ – «Halyq kenesi» gazetining qaz túryp, tez tanymal boluyna atsalysty. Ol múnda bas redaktordyng orynbasary, birinshi orynbasary, bas redaktory lauazymynda istedi. Búdan keyin oghan әueli qoghamdyq-sayasy «Aqiqat» jurnalynyn, sodan song jazushylardyng «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory tizginderi senip berildi.

Mine, osy songhy qyzmetinde istep jýrgeninde, oghan jogharyda aitylghan seriktestikti qúru jәne júmysyn jolgha qoi mindeti tapsyrylghan edi. Jana qúrylym basylymdardyng qarjy tapshylyghy saldarynan jaryqqa shyghu merzimi búzyla bastaghan, jurnalisterding enbekaqygha uaqtyly qoly jetui zar bolghan kezende dýniyege kelgen. Sol orayda Júmabek Omarúly Kenjalinge jәne ol jasaqtaytyn jana qúrylymgha artylghan mindet te, sol mindet ýdesinen shyghu ýshin atqaryluy tiyis úiymdyq júmys ta shash-etekten-tin. Júmabek qiyndyqtan qaymyqqan joq. Ózin bayypty, salmaqty, әr qadamyn oilanyp jasaytyn baysaldy basshy retinde tanyta bildi. Redaksiyalardyng ishki újymdyq jәne shygharmashylyq júmystaryndaghy derbestigine qol súqpay,  olardyng basqaryluy men materialdyq-tehnikalyq bazasynyng jәne qarjysynyng bir ortalyqtandyryluyna qol jetkizdi.  Týrli mekemelermen, oqyrmandarmen jýieli baylanystar jasap, kezdesuler ótkizip túru jolymen basylymdardy tanymal ete otyryp, túraqty qarjy kózin kóbeytu jәne nyghayta týsu sharalaryn jýrgizip túrugha erekshe mәn berdi. Qajyrly enbek etuding arqasynda, ol ózine jýktelgen auyr júmysty oidaghyday sheship shygha aldy. Atap aitatyn bir jәit, Júmabek «Qazaq gazetteri» seriktestigining ýlken úiymdastyrushylyq qabiletti, qyruar jiger men uaqyt júmsaudy talap etetin  júmysyn basqara jýrip, qalamgerlik mashyghynan janylghan joq. Az jazsa da, saz jazdy, әri qalam siltesinen ghylymy oigha beyimdigi angharylyp túrdy. Ol shynynda da, negizgi júmysymen qatar, ghylymmen shúghyldanugha da uaqyt taba bildi. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng otanshyldyq sezim qalyptastyrudaghy rólin tereng zerttep, ghylymy dissertasiya jazdy. Dissertasiyany oidaghyday qorghap, sayasy ghylymdar kandidaty syndy ghylymy dәreje aldy.

Men Júmabek Kenjalinmen aragha jiyrma shaqty jyl salyp, ekinshi ret qyzmettes boldym. Búl joly onyng qarauynda istedim deuim dәlirek shyghar. Óitkeni men «Qazaq gazetteri» seriktestigi qúramynda janadan ashylmaq jurnalda jýmys isteuge onyng bas redaktorynyng shaqyruymen kelgen edim. Bylay bolghan. Belgili publisist, qogham qayratkeri, kenes dәuirinde ortalyq partiya komiytetining iydeologiyalyq bóliminde núsqaushy, bólim mengerushisining orynbasary jәne birinshi orynbasary tәrizdi jauapty qyzmetter atqarghan, Kókshetau oblystyq partiya komiytetining hatshysy, Almaty joghary partiya mektebinin, tәuelsizdikten keyin sayasattanu jәne basqaru joghary mektebi atanghan oqu ornynyng rektory bolghan, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Ábdesh Qalmyrzaev  keyingi on shaqty jyl boyy seriktestik qúramyndaghy orys tilinde shyghatyn qoghamdyq-sayasy jurnaldy basqaryp kele jatqan. Ábekenning zeynet jasyna jetkendigi eskerilse kerek,  biylikting úigharymymen, onyng bas redaktorlyq orny oppozisiyalyq júmystardan bas tartqan jigitterding birine berilmek eken. Al Ábekene tap sonday qoghamdyq-sayasy jurnaldy qazaq tilinde shygharugha rúqsat etilipti. Soghan baylanysty ol meni ózimen birge júmys isteuge shaqyryp edi. Onyng úsynysyn seriktestik basshysy qoldaghan eken, men sóitip, aty da, zaty da joq jorymaly jurnal basshysynyng orynbasary bop shygha kelgenmin.  Ertede «SQ»-da qatar qyzmet istegen jurnalist Júmabekti men sonda ózim ýshin tyng qyrynan, salmaqty da sabyrly, әr nәrsege bayyppen qaraytyn, syndarly, baysaldy, bilikti basshy retinde tanydym. Seriktestikting bas diyrektory Júmabek Kenjalin әli esh núsqasy joq jurnaldy jasap shyghuy ýshin Ábekene qolynan kelgen barlyq jaghdaydy jasap túrdy. Ábekenning «Mysli» jurnalynyng bas redaktory lauazymynda júmys istep kelgen búrynghy kabiynetin qabyldau bólmesimen, hatshy-mashinistkasymen, qyzmet kóligimen  ózinde qaldyrdy.  Jәne, әriyne, búrynnan alyp kele jatqan ailyghyn saqtady. Solargha júmsalatyn qarjy kózin taba bildi. Biz jana basylymgha «Jana ghasyr» degen at berip, tiyisti qújattaryn әzirleuge kiristik. Júmabek onymyzdy quattady, jurnaldyng tirkeuden ótuine qamqor boldy. Ministrlik tarapynan bólingen qarjy týskenshe, «Jana ghasyrdyn» dayyndalghan sandarynyng jaryq kóruine jәrdem berip túrdy.

Búl kezde tәuelsizdikting alghashqy jyldary qyzmetkerlerining enbekaqy aluy, basylymdarynyng jaryq kórui múng bolyp qalghan «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Júldyz», «Prostor» jurnaldary «Qazaq gazetteri» seriktestigining arqasynda qayta qonayghan bolatyn. Sol shaqta olargha Jazushylar odaghy qojayyn bolghysy keletin niyet tanytyp, ýlken shu kóterdi. Júmabek Omarúlynyng bilikti basshy parasatymen mәselening qyr-syryn Jazushylar odaghy hatshylyghyna týsindiruge tyrysqanyn men sonda kórgenmin. Alayda analar jón sózge toqtaytyndar qatarynan emes-tin. Ózimning qalamgerler úiymynda qyzmet atqarghan jyldarymdaghy tәjiriybeme baylanysty,  mening búghan anyq kózim jetken. Jazushylar odaghynyng jana basshylyghy zaman talabyn dúrys úqpaghan, eskishe ómir sýruden airylghysy kelmeytin, kenestik dәuirdegi masyldyq payymda qalghan qyzmetkerler qatarynan edi. Sovet zamanynda shylqyp kýn kórgen odaq tәuelsizdik kezende de sonday bolugha tiyis dep oilaytyn. Alayda naqty shyndyqtyng basqasha ekenin, ókimet bazar ekonomikasyn qabyl etti, endigi tirshilikte jazushylardyng da soghan kóndigui әm beyimdelui kerek degendi týsine qoymaytyn. Uaqyt algha shygharghan jana talaptargha baylanysty, tәuelsizdikting alghashqy jylynda-aq, jazushylardyng shygharmashylyq odaghyna ýkimetten, әdeby qoryna ortalyq qordan qúiylatyn qarjy kózi toqtaghan. Sondyqtan odaqtyng tәuelsizdik qarsanynda saylanghan basshylyghy aldymen, qarjylyq tyghyryqtan op-onay shyghyp ketsek degen ýmitpen, ózining jәne әdeby qordyng ghimarattaryn kommersanttargha jedel basqarugha bergen. Áriyne, qatty qatelesken. Artynsha týzetuge tyrysty, biraq búl әreket úzaqqa sozylghan sottasular saldarynan, jarghylyq qyzmet etu merzimin tútas aldy deuge bolady. Aqyry, sot sheshimimen kommersanttardan ghimarattar qaytaryldy. Odan arghy jaghday dúrys órbu ýshin, jyljymaytyn mýlikting bәri әdeby qorgha berildi. Odaq pen qor ózara qyzmettestik kelisimshart jasady. Onda odaqtyng shygharmashylyq jәne qoghamdyq sharualarmen shúghyldanatyny, al әdeby qordyng sharuashylyqty útymdy jýrgizu arqyly odaqqa jәne jazushylargha materialdyq, әleumettik-túrmystyq jaghday jasaugha tyrysatyny belgilegen-di. Alayda materialdyq iygilikti óz qolyna almayynsha, atqarar júmysynyng jón-jobasyn kózine elestete de almaytyn jana basshylyq ony moyyndaghan joq. Týrli әdis qoldanu arqyly zandylyqty belden basyp, әdeby qordy joydy. Esesine kommersanttarmen betpe-bet qaldy da, ózderining aituy boyynsha, olarmen ýsh jarym jyl sottasty. Eng ghajaby, múnday qiyndyqqa úshyraularyn olar ózderining qúqyqtyq túrghydaghy sauatsyzdyqtarynan emes, ózderine deyingi odaq basshylarynan kórdi. Júmysty jazushylardyng qos úiymyn saqtay otyryp damytudyng ornyna, zaman tughyzghan qúqyqtyq sana biyiginen kórine almay, ózderining qaytkende bar biylikti bir qolgha shoghyrlandyrghan dókey bastyq bolghysy kelgen qate pighyly jeteginde әreket etti. Sonyng saldarynan tughan qate kózqarastaryn jalaulatyp, ózderi oilap tapqan jalghandyqty aspangha kótere dauryghumen jýrdi. Basylymdar mәselesinde de tap soghan úqsas jaghday oryn alyp túrghan. Odaq keyingi jyldary jaghdaylary túraqtanyp, uaqtyly shyghyp kele jatqan gazet-jurnaldar endi «ózimizge qaytarylsyn, ol bayaghydan bizdiki bolatyn» deuge kóshti. Biraq olardy qaytip qarjylandyratynyna oy jýgirtpedi.  Is jýzinde, materialdyq túrghydan qaraghanda, búl gazet-jurnaldar eshqashan odaqqa tiyesili bolghan emes. Ras, shekelerine odaqtyng organy ekeni jazylyp qoyylatyn, biraq olardy shygharugha, qyzmetkerlerine enbekaqy beruge ortalyq partiya komiytetining baspasy jegilgen-tin, al odaq budjetten qarjylandyrylatyn. Tәuelsizdik kezinde jaghday ózgerdi. Jazushylar odaghyna qarjy әuelde tek ghimaratty ústap túru ýshin ghana bólinip, artynan ol da dogharyldy. Sodan odaq tek ghimarat bólmelerin jalgha beru jolymen kýn kóre bastady. Al basylymdardy baspa ministrligi qarjylandyryp, alghashqy kezde odaq pen redaksiya újymyn ministrlikpen qatar qúryltayshy etip kórsetip jýrdi de, úzamay odaqty da, redaksiya újymyn da, qosatyn materialdyq ýlesi joq boluy sebepti,  qúryltayshylyqtan mýldem alyp tastady. Odan keyingi kezende, jogharyda aitqanymyzday, ministrlik birneshe basylymnyng basyn qosyp, derbes qúrylym jasady. Júmabek mine osyny – sol shaqtaghy jaghdaydy, jasalghan ózgeristing mәnisin talapkerlerge týsindirip-aq baqty. Arnayy ótkizilgen mәjiliste odaq basshylaryna ústamdy týrde, saliqaly dәlelder aityp, ózi seriktestik basshysy bolyp túrghan kezinde orynsyz ózgeriske jol bergen joq.

«Qazaq gazetteri» seriktestigine kiretin basylymdardyng bәri merzimdik shyghu kestesinen auytqymay shyghyp, al qyzmetkerleri enbekaqylar uaqtyly alyp túrdy. Búl túraqty ahual seriktestik basynda túrghan jibek minezdi, baysaldy, algha tartylghan mәselelerdi sheshude tabandylyq pen shydamdylyq kórsete biletin kәsiby bilikti qayratker Júmabek Omarúly Kenjalinning arqasynda ornady. Onyng  «Qazaq gazetteri» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining bas diyrektory retinde redaktorlar kenesine de tóraghalyq etkeni mәlim. Men «Jana ghasyr» jurnalynyng alghashqy qadamdary kezinde ózimning onymen shamaly uaqyt birge istegen uaqytymda kórgenimnen bilem, ol gazet-jurnaldardaghy shygharmashylyq baghytty baqylap, jana izdenister auqymyn keneytu, oqyrmanmen baylanysty týrlendiru jaghyn aityp, qadaghalap otyrdy, biraq basylymdar júmystaryna senzuralyq sipattaghy shekteuler jasaghan emes. Aytuly datalar qarsanynda redaksiyalardy arnayy aralap, qúttyqtap shyghatynyn, qyzmetkerlerge ishki jaghdaydy, seriktestikting keleshekte atqarmaq isterin  bayan etip, jyly әngime aityp ketetinin jәne sol qarapayymdyghy ýshin jurnalisterding ony qadirleytinin men ózim kórgenmin. Seriktestikke jetekshilik qyzmeti óz aldyna, qalamger Kenjalin oqyrman qauymgha әr jylda «Jelkildep ósken qúraqtay», «Shyndyqty shyraq etip ústanyz», «Últ ruhyn úlyqtaghan úrpaqpyz», «Sayasy menedjment jәne baspasózding júrtshylyqpen baylanys mәseleleri», «Er Jәuke minbegenmen altyn taqqa», t.b.  kitaptaryn úsynghan. Úiymdastyrushylyq júmystary men shygharmashylyq tabystary әrdayym ong baghalanyp keldi. Ol Qazaqstan Respublikasy Preziydentining búqaralyq aqparat qúraldary salasyndaghy syilyghynyn, Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyng iyegeri bolghan. Jaqsy ataqtary da bar: Qazaqstan Jurnalister akademiyasynyng tolyq mýshesi, Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkeri. Memlekettik marapattar da alghan: «Qúrmet» ordeninin, «Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigine – 20 jyl» medalinin  iyegeri.

Tamasha publisist, manyzdy taqyrypty zerttegen ghalym, baspasóz salasyndaghy bilikti jetekshi Júmabek Omarúly Kenjalin jayynda týigenderimdi ony bilgen barsha zamandastardyng ózegin órtegen osy qayghyly kýnderi ortagha sala otyryp, núry peyishte shalquyn tileymin. Qosh, baqúl bol, qadirli qalamdas, asyl azamat!

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2021
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1972
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729