Qazaq kinosy damudan kende emes. Jandanyp-aq keledi. "Jandanyp keledi" deytinimizding de jóni bar. Jyl sayyn qazaq kinosynyng qataryna qosylyp jatqan songhy tuyndylar osynyng dәleli. Bireui únatyp, bireui únatpasa da, әiteuir, qazaq kinosy kóshten qalyp kele jatqan joq. Búrynyraqta sausaqpen sanarlyqtay ghana filim shyghady dep qamyghushy edik, qazir onyng da orny týzelip keledi.

Qazaqstandyq bolsyn, kórshi Resey memleketimen birigip týsirilip jatqan filimder bolsyn, әiteuir sapqa engizilip jatqan "Pryjok Afaliny", "Ironiya lubviy", "Skaz o rozovym zayse", "Kto Vy, gospodin Ka?", "Kelin", "Seker", "Obratnaya storona" jәne t.b. filimderdi atauymyzgha bolady. Atalmysh filimderding sapasy qanshalyqty dengeyde ekendigin kino synshylarymyz da, tilshi qauym da arakidik baspasóz betterinde, teleekranda jii mәsele qozghap jýrgendiginen kóziqaraqty oqyrman habardar shyghar. Bizding býgingi aitar mәselemiz, qazaq kinosy jәne memlekettik tilding jayy.

Qazaq kinosy damudan kende emes. Jandanyp-aq keledi. "Jandanyp keledi" deytinimizding de jóni bar. Jyl sayyn qazaq kinosynyng qataryna qosylyp jatqan songhy tuyndylar osynyng dәleli. Bireui únatyp, bireui únatpasa da, әiteuir, qazaq kinosy kóshten qalyp kele jatqan joq. Búrynyraqta sausaqpen sanarlyqtay ghana filim shyghady dep qamyghushy edik, qazir onyng da orny týzelip keledi.

Qazaqstandyq bolsyn, kórshi Resey memleketimen birigip týsirilip jatqan filimder bolsyn, әiteuir sapqa engizilip jatqan "Pryjok Afaliny", "Ironiya lubviy", "Skaz o rozovym zayse", "Kto Vy, gospodin Ka?", "Kelin", "Seker", "Obratnaya storona" jәne t.b. filimderdi atauymyzgha bolady. Atalmysh filimderding sapasy qanshalyqty dengeyde ekendigin kino synshylarymyz da, tilshi qauym da arakidik baspasóz betterinde, teleekranda jii mәsele qozghap jýrgendiginen kóziqaraqty oqyrman habardar shyghar. Bizding býgingi aitar mәselemiz, qazaq kinosy jәne memlekettik tilding jayy.
Qyrkýiek aiynyng songhy aptalarynyng birinde Almatyda "Euraziya" kinofestivali ótkeni belgili. Altynshy ret ótkizilgen festivaliding Orta Aziya jәne týrki tildes halyqtardyng kinolaryna arnalghanyn da bilemiz. Atalmysh festivalide kórermen "Qyz Jibektin" tehnikalyq túrghydan janartylghan núsqasyn tamashalaghan edi. Eng qyzyghy, qyryq jylgha juyq uaqyt boyy kórermenning sýiispenshiligine bólengen, qazaq kinosynyng jauhary sanalatyn "Qyz Jibektin" janartylghan núsqasyn kópshilik orys tilinde kórdi. Qazaq tilinde dayyndalsa, eshkim kórmeydi dep oilady ma eken, әiteuir "Qyz Jibek" oryssha sóiledi. Qazaq ýshin "Qyz Jibektin" jóni de, joly da bólek edi. Áriyne, qazaq tilinde.
Kenes ýkimeti ýstemdik qúrghan jyldary qazaq kinosy amalsyzdan orys tilinde dayyndalghanyn bilemiz. Óitkeni, ol jyldary "Qazaqfilimde" dayyndalghan kinolardyng barlyghy derlik Mәskeude talqylaugha týsetin edi. Mәskeulikterding yghyna qaray, orys tilinde dayyndalyp, senzuradan ótkennen keyin ghana qazaqsha dublyajy jasalatyn. Ári ol uaqytta "Qazaqfilimde" dublyaj salasy da óte qarqyndy damydy. Orys tilinde týsirildi, artynan qazaqsha dublyaj jasaldy. Qazaq kino ónerining sanlaqtary sanalatyn rejisserlerimizding kóbi orys tilinde týsiruge mәjbýr boldy. Orys tilinde týsirilmese, talqylaudan, synnan ótpey qalatyn bolghandyqtan, amalsyzdan soghan bardy. Al, býgin tәuelsizdigine 20 jyl tolyp otyrghan qazaq elining kinosy әli de resmy tilde sóileuge mәjbýr. Búnyng syry nede? Álde memlekettik tilde dayyndalghan filimderge súranys joq pa? Bizding biluimizshe, orys tilinde dayyndandar dep mәjbýrlep otyrghan eshkim joq. Endeshe, nege biz, yaghny últtyq rejisserler oryssha sóileuge qúmarmyz.
Álemning ozyq filimderin qazaq kórermenderi tamashalaugha әrqashan da dayyn. "Jaqsyny kórmek ýshin" demey me, Gollivud pen Bollivudtyng jaqsy ónimi bolsa nemese qytay men japon elining rejiyserleri dayyndaghan ozyq filimin nege tamashalamasqa?! Múhittyng bir týkpirindegi elding tarihymen de, tynys-tirshiligimen de әueli kino arqyly tanysamyz. El men eldi jaqyndatatyn da, bir-birine tanytatyn da - kino óneri.
Biraq, qay últtyng filimi bolmasyn, dublyaj qazaq tilinde jasalsa, jaqsy dýniyeni kóretin kórermen tabylady. Demek, "Qazaq kórermeni orys tilinde bolmasa, filimderdi kórmey qoyady" degen teris týsinikti qalyptastyryp jýrgen rejisserlerimiz ben kinogerlerimizding ózderi siyaqty.
Sonymen... Qazaq qoghamy ýstemdik qúrghan býgingi beybit zamanda qazaq kinosynyng әueli oryssha sóilep, odan keyin ghana qazaqshagha audaryluyna ne sebepker? Bizding býgingi rejisserlerden bilgimiz kelgeni de osy...

Aqan SATAEV, rejisser:
- Aqan agha, siz óz filimderinizdi әueli qay tilde týsiresiz?
- Qazaq tilinde de, orys tilinde de...
- Jalpy, qazaq tilinde týsirilgeni kóp pe?
- "Aghayyndy" filimi ghana.
- "Adasqandar" men "Reketiyr" orys tilinde týsirildi me?
- IYә.
- Nege?
- Ssenariy boyynsha solay boldy.
- Áueli qazaqsha týsirip, sodan keyin oryssha dublyaj jasau qiyndyq tudyra ma?
- Negizi bolady, biraq, ol qymbattau túrady.
- Nege qymbat?
- Tehnologiya boyynsha, kinoteatrda oryssha ainaldyryp alghannan keyin, ony qazaqshagha audaramyz. Al, basynan bastap, qazaqsha jasaytyn bolsaq, ony orysshagha audarugha tura kep túrady.
- Tek qazaq tilinde týsirilse, kórermen ol filimdi kórmeydi dep oilaysyz ba?
- Onda kórermen kóp barmaydy. Odan keyin biz shygharghan aqshany qaytaryp ala almaymyz.
- Demek, orys tilindegi núsqasy jaqsy ainalymgha týsedi ghoy.
- Óitkeni, ókinishke qaray, kóp kórermenimiz qazaqsha bilmeydi. Qazaqsha týsinbeydi, qazaqsha sóilemeydi.
- Sonda siz óz filimderinizdi tek qalalyq júrtshylyq ýshin týsiresiz be?
- Joq. Mәselen, "Aghayyndy" filimin býkil Qazaqstan júrtshylyghy tamashalady.
- "Reketiyr" men "Adasqandar" filimin she?
- Qazir "Adasqandardy" auyl júrtshylyghy kórip jatyr. Qazaqsha týsirsek, qazaq kórermeni kóredi degen ýmitimiz bar.

Janabek JETIRUOV, rejisser:
- Agha, sizding filimderiniz qay tilde týsirildi?
- Tek, qazaq tilinde. Basqa tilde týsiru mýmkin emes. Adamnyng bet-jýzi onyng ainasy ghoy. Ol eger qazaq tilinde sóilemese, onyng mimikalary kelmey qalady. Odan qazaqy obraz shyqpaydy.
- Endeshe, bizge әueli oryssha týsirip, odan keyin qazaqy dublyaj jasaudyng qajeti joq dep oilaysyz ba?
- Ol jәy ghana dýniye. Balany sharanasynan jaryp alghannan keyin, sonday dýnie shyghady. Qazir kóp balalardy ishinen jaryp alyp jatyr ghoy. Jaryp alghan balada anagha degen, ananyng balagha degen mahabbaty shynayy bolmaydy. Rejisser ózining sharanasy ýshin ómirbaqy jauap beretin bolsa, onyng da qúny bolady. Onyng taghdyry seni oilandyrady, bireu auyr pikir aitsa, soghan qinalasyn. Al, janaghyday aqsha ýshin týsire salatyn bolsan, oghan eshkimning jany ashymaydy. Ol filimning ary qarayghy taghdyryna alandamaydy. Týsiredi, boldy.
- Kóp rejisserlerimiz filimin oryssha týsirip, odan keyin ghana qazaqsha audarma jasap jýrgen joq pa?
- Sóitip jýrgeni ras. Olardyng kóbi oryssha jazady. Kópshiligi qalada ósken balalar, oghan oryssha týsirgen ynghayly. Akterlerding kóbi qazaqsha bilmeydi. Soghan ynghayly bolu ýshin jasaydy. Ssenariy orys tilinde dayyndalady, sol boyynsha týsiredi.

Satybaldy NARYMBETOV, rejisser:
- Satybaldy agha, siz búghan deyin týsirilgen filimderinizdi orys tilinde týsirdiniz be, әlde qazaq tilinde me?
- Eger qazaqtar bolatyn bolsa, ylghy qazaqsha sóileydi.
- Alghashqy núsqasy qalay dayyndalady?
- Qazaq tilinde.
- Mústafa Shoqay filimi qalay týsirildi?
- Tarihy derekterge qarasanshy. Mústafa bes til bilgen adam. Nemistermen nemisshe, fransuzben fransuzsha, orystarmen oryssha, әielimen oryssha sóilesip jýr. Alashordashylar otyrghan kezde, qazaqsha sóilesedi. Kino degen ómirge jaqyndau kelu kerek. Bayaghyda Kenes ýkimetining kezinde qay elde bolsyn, Mәskeuge tapsyramyz, mәskeudegiler oryssha týsirip kelinder deytin. Sosyn tilin búrap otyryp, orystandyratynbyz. Negizgi týpnúsqa orys tilinde bolatyn da, bir jyldan keyin qazaqshagha audaratyn edik. Ol ýrdisten arylyp kele jatyrmyz ghoy.
- Dublyajdy qazaq tilinde jasaysyz ba, әlde orys tilinde me?
- Ol materialyna baylanysty, qalqam-au.
- Ssenariy ózge tilde bolsa, sol tilding ynghayyna qaray týsirile me?
- Keyipkerler orys bolsa, oryssha, tәjik bolsa, tәjik, qazaq bolsa, qazaqsha sóileydi.

Ardaq ÁMIRQÚLOV, rejisser:
- Ardaq agha, filimderinizdi qay tilde týsirdiniz?
- Qazaq tilinde.
- "Abay" filimi de, "Otyrardyng kýireui" de qazaqsha týsirildi me?
- IYә.
- Qazaqsha týsirip, dublyajdy oryssha jasadynyz ba?
- Olarda dublyaj joq. Kәsiby bir dauysty audarma deymiz ghoy.
- Qazir keybir rejisserlerimiz әueli oryssha týsirip, odan keyin qazaqshasyn dayyndap jýr, búghan qalay qaraysyz?
- Ár kinonyng óz orny bar ghoy. Eger onda oryssha keyipker bolsa, oryssha sóileydi. Keybir qazaqtar oryssha sóileydi, onday bolatyn bolsa, oryssha týsiru kerek.
- Siz solay oilaysyz ba?
- Al, endi qazaq auylyn týsirseniz, tarihy filim týsirseniz, ony qazaq tilinde týsiru kerek. "Sovremennyi" filim basqa.
- "Sovremennyi" filim qanday filim?
- Qazirgi uaqyt...
- Qazirgi qalalyq júrtshylyq qazaq tilindegi filimdi kóre almaydy dep oilaysyz ba?
- Joq. Ómir sonday. Dalagha shyghyp qaranyzshy, kóbisi oryssha sóilep jýr. Ishinde orystar da bar. Ózge últtyng ókilderi bar. Olardyng barlyghy ortaq orys tilinde sóileydi.
- Kinony kórkem óner dep qabyldaytyn bolsaq, kino kórermendi tәrbiyeleui kerek emes pe?
- Kino degen bir jaghynan óner, ekinshi jaghynan bizding qasymyzda ótip jatqan ómir ol. Janaghyday, aina siyaqty. Orys qazaqsha sóileydi dep ótirikti kórsetpeymiz ghoy.

Dәmir MANABAY, rejisser:
- "Kek" filimin qay tilde týsirdiniz?
- Qazaq tilinde.
- "Kekke" deyingi filimderiniz de qazaq tilinde týsirildi me?
- "Súrjekeyden" bastap, barlyghy qazaq tilinde týsirildi. Ortalyq televiydeniyening tapsyrysymen orys tilinde dayyndaghan filimim bar.
- Montajdy qay jerde jasaysyz? "Qazaqfilimde" me, Mәskeude me?
- Keyde osy jerde, keyde Mәskeude jasaymyz... Mәselen, "Kek" Mәskeude jasaldy.
- "Kekti" Mәskeuge aparu ýshin oryssha dayyndadynyz ba?
-Joq. Búryn bizde "Qazaqfilimde" arnayy qúrylghy bolghan joq qoy. Sondyqtan, Mәskeuge aparyp jasaytyn edik. Sol ýshin qayta jazudan keyin, "Kekti" Mәskeude jasaghanbyz. Qazir bizding ózimizde bar, sondyqtan endigi filimderimizdi ózimizde jasaytyn shygharmyz.
- Zamanauy filim týsirer bolsanyz she?
- Zamanauy filim týsirudi bastadym ghoy. Qazaqsha týsiremin.
- Oryssha týsirip, ony qazaqshagha audarudyng qajeti joq qoy.
- Joq, men ondaygha eshqashan barmaymyn. Qazaqtar turaly qazaqsha týsiru kerek. Óitkeni, akterler qinalady ghoy. Olardyng toqsan payyz kýshi mәtindi jattap alu ýshin ketedi. Sondyqtan, mening filimderimde qazaqtar da, orystar da qazaqsha sóileydi. Orys akterleri qazaqsha mәtindi jattap alady. Keyin sózdi salugha onay bolady. Dybysty jazu ýshin tili jatyq basqa akterlerdi alamyz ghoy, sol akterlerge dybys jazu onayyraq tiyedi.
- Kinoteatrlargha taratylu kezinde, sizderge belgili bir shart qoyylmay ma?
- Shart qoyylmaydy. Biraq biz keyin oryssha núsqasyn da әzirleymiz ghoy.
- Oryssha núsqasy ne ýshin qajet?
- Keyde kerek. Mәskeuge aparghan kezde nemese basqa da bayqaulargha qatysqan kezde.
- Halyqaralyq bayqaulargha qay tilde aparasyzdar?
- Qazaq tilinde. Aghylshynsha subtitrmen.

TÝIIN
Biz saual tastaghan rejisserlerimizding kóbi qazaq kino salasynda jýrgen orta buyn rejisserlerimizding ókilderi. Olardyng kóbi kenestik jýiening tәrbiyesin kórgen jandar. Al, býgingi "sovremennyi" filimderdi týsirip jýrgen zamanauy rejisserlerimizding qazaq kinosyna degen kózqarastarynyng qanshalyqty ekendigi ózderining dayyndaghan ónimderinen kórinis tauyp jýr. Qazaq kinosy - últtyng bet-beynesi, últtyq ainasy boluy kerek. Sonda ghana qazaq últynyng últtyq dýniyetanymyn kórsetetin naghyz shynayy ónerdi kóretin bolamyz. Kýndelikti kýibing tirshilikten kórkem óner tudyratyn bolsaq, onda bizding ónerge degen, kinogha degen talghamymyzdyng qanday dengeyde ekendigin kórsetpey me? Qazaq kinosy - býtin últty, keleshek úrpaqty tәrbiyeleuge tiyis.

Týpnúsqadaghy taqyryp «KINO - ÁR ÚLTTYNG ÓZ TILINDE SÓILESE...»

«Týrkistan» gazeti