Beysenbi, 25 Shilde 2024
El ishi... 13325 1 pikir 1 Tamyz, 2017 saghat 06:00

Jas ústazdyng monology

Ústazdardyng tamyz kenesi jaqyndaghan sayyn túla boyymda qorqynysh pen jasqanshaqtyq degen jaman әdet payda bolghanda ózime saual qoyyp, «Nege qorqasyn, júrttyng aldynda ant beretin jalghyz sen be? Ózindey birneshe jastar bolady emes pe! Qarashy әne, Ghazizdy kerisinshe, ol ishtey quanyp, ústazdar konferensiyasynyng tezirek boluyn armandap,  mektepke joldama alyp, sabaq berudi taghatsyzdana kýtip jýr. Al, sen bolsang oqytushy bolmay jatyp, kópshilikting aldyna shyghugha әlden at-tonyndy ala qashqyng keledi. Eger boyyndy biylegen batylsyzdyq pen jaltaqtyqtan arylmasang jaqsy ústaz bolam dep oilama», - degen oilardyng terenine batyp, ózimdi jigerlendirip qoydym. Sóitip, qolyma halyqqa bilim beru bólimining bizge jauapty әdiskeri sala qúlash jazyp bergen antty jattaugha kirisip kettim.

Artynyp-tartynyp kýtken múghalimder jiyny kóp ótpey jetip keldi. Audannyng sonau alys nýktelerinen kelip jatqan múghalimderding jýzderi balbúl jaynap, bir-birimen úzaq jyl boyy kórispegen adamdarday qúshaq jaya amandasyp, jaghday súrasady. Artqy tústa otyrghan jas shamasy 40-tan asqan әiel: «9 synypty bitirgen 22 oqushydan 6-uy kolledjge barmaytyn bolyp qalypty. Ata-analary kelisimderin bergen edi, nege olay etkenderin týsinbeymin. Orta arnauly oqu ornynda oqysa óz balalarynyng keleshegi ghoy, belgili bir mamandyq alyp shyghady. Balalaryn kolledjde oqytudy mektebimizding újymy da, bilim bólimining mamandary da aitqan bolatyn. Qazir osy mәselening tónireginde sóz estip, tayaq jemesem bolghany ghoy», - dedi janynda otyrghan nәzik jandylargha.

- IYә, - dedi qasyndaghy otyrghan bireu onyng sózin jalghap. – Bayghús analar balalaryn janynan jyraqtatqysy kelmeydi. Onyng ýstine ol jaqta «Áy» deytin әje, «qoy» deytin qoja joq dep týsinetin olar úl men qyzynyng qanday adam bolyp qalyptasatynyna, qanday mamandyq alyp shyghatynyna kýmәndanady. - Olay oilaytyn bolsa dúrys emes, - dedi taghy bireu. - Nege kýmәndansyn? Múghalimderge senip tapsyrylghan oqushylargha ie bola almaydy degenge senbeymin. Kolledjde sheber, kurator degen bolady. Olar uysyna myqtap ústasa, qatang baqylaugha alsa... meninshe eshqanday qorqatyn týgi joq.

Óz oqushylarynyng keleshegine alandaghan ústazdardy mektep basshylary eken ghoy dep topshyladym da, ishtey men de úzaq oigha berildim. Rasynda da, janadan salynyp, barlyq jaghday qarastyrylghan, tipti jataqhanasy da bar, bir mezgil tegin tamaq ta beriletin kolledjde el bolashaghy - jas jetkinshekterding dúrys bilim almauy, mamandyqty iygere almauy mýmkin emes degen tújyrym jasadym. IYә, audanymyzda búryn múnday  kóp qabatty ghimarat bolmaghan. Tәuelsizdik alghaly respublikamyzdyng shalghaydaghy eldi mekenderine Elbasynyng nazary týsip, qyzylqúmnyng baurayyndaghy bizding audangha keremet kolledj túrghyzyp bergenine shýkir etuimiz kerek, - dedim.

Osylay oigha berilip otyrghanymda audan әkimi, halyqqa bilim beru bólimining basshysy kirip keldi. Júrt ornynan óre týregelip, qayta otyrdy. Audan basshysynyng sústy kisi ekeni angharylyp túr. Eki iyghyna eki kisi mingendey, janarymen tiktep qaraghanda kózi ónmenindi tesip jiberetindey. Ol janyndaghy bas ústazgha «basta» degendey ishara jasady. Qúlmaghanbetov prezidiumnan týregeldi de, moynyna qylghyna taghylghan galstugynyng týiinin sәl tómen týsirinkirep, tribunagha bettedi. Eng manyzdysy, ol jasaghan bayandamasynda mektepter men balabaqshalardaghy oryn alghan jetistikterdi jipke tizgendey, birinen song birin tize berdi. Keminde jarty saghatqa juyq tynbay sóiledi. Bir kezde audan basshysynyng «Toqtat joldas, Qúlmaghanbetov» degen zildi dauysynan selk ete qaldym. Onyng da qolynda bayandamanyng ekinshi núsqasy boluy kerek. «Sening myna aqparatynnan mektepter men balabaqshalarda eshqanday kemshilik joq siyaqty. Barlyghy derlik oqu jylyn tabysty ayaqtap, jana oqu jylyna dayyn túrghanday» - dedi. - Joq, Kәke, jetistigimiz de, kemshiligimiz de, bar, - dedi bilim basshysy jana ghana quanyshty kónil-kýide túrghan sary týsti jýzi qyp-qyzyl renge ainalyp. «Bar bolsa nege sony da aitpaysyn», - dedi qabaghyn týiip. Mandayyndaghy shyp-shyp etken býrge tamshy terin qaltasyndaghy oramalymen sýrtip alghan bas ústaz aldyndaghy jatqan qaghazadardy bir-eki ret audaryp, qayta oqy bastady. Eki-ýsh minut ótpey-aq, әkim myrza taghy da toqtatyp qoyyp, súraq berdi. - Maghan aitshy qane, - dedi beyne bir dúrys jauap bermese salyp kelip qalatynday tastay júdyryghyn týiip alghan ol. - Audan budjetinen oblystyq olimpiadagha, konkurstargha baratyn balalargha qarajat bóludi súraghandy bilesin, al olardyng bergen bilimdi aqtay alyp jatqanyn bilmeysin. Mynaghan jauap bershi, - dedi qaytadan ol juan dauysyn kóterinkirep. «Kolledjge balalar tolyq tartylyp jatyr ma? Sporttyq sayystardan qaysy mektebing jýlde alyp, taqiyasyn aspangha atyp keldi? Oblystyng bizge jibergen qorytyndysymen, jýrgizgen taldaularymen tanystyng ba?» - dep tanyspasang mine, tanysyp qoy degendey, qolyndaghy bir japyraq qaghazdy joghary kóterdi. Qaytadan sózin jalghastyryp: «Eng sonyndamyz joldas, Qúlmaghanbetov. Qashan biz jaqsy kórsetkishke erisemiz?  Al, sen «jetistikterimiz mol» dep maqtanasyn», - dedi oghan tesile qarap.

Jas úrpaqtyng biri anasy, biri әkesi sanalghan múghalimder men mektep basshylaryna qatty syn aitqan audan basshysy bilim salasyndaghy kemshilikterdi ashy da ótkir tilmen atap kórsetti. Osy kezde kóz aldyma kýlli ústazdar qúddy balalary tentektik jasap, onyng zardabyn zang aldynda tartyp jatqan ata-analar siyaqty da, al qatang ýndi әkim olardy jazalap jatqan sudiya tәrizdi bolyp kórindi. «Búdan qorytyndy shygharynyzdar», - degen audan basshysy sәlden keyin óz qolymen birneshe ústazdargha alghys hat tabys etti. Osy sәtte sanamnan «Joq, múghalimderding barlyghynda kemshilik bar emes, tabysqa jetken bilikti jәne iskerleri de bar eken» degen oy qylang bergende, «men de osylarday bolsam ghoy» dep ishtey asqaq armannyng jetegine erip kete berdim.

Múnan song kezek bizge de kelip, býkil ústazdardyng aldynda ant qabyldadyq. «Ósip kele jatqan úrpaqqa sapaly tәlim-tәrbie berude qogham, memleket aldynda ózimizge jýktelgen jauapkershilik mindetti dúrys atqarugha jәne dúrys sheshim qabylday alugha, sonday-aq, júmysqa uaqytyly keluge ant etemiz, ant etemiz!», - dep hormen aitqanymyzda býkil múghalimder du qol soghyp, qoshemet kórsetti. Jiyn ayaqtalyp, audan basshysy shyghyp ketken song Qúlmaghanbetov sýiekke batatyn nayzaday tilimen múghalimderdi týirep, jerden alyp, jerge saldy. Osy kezde oiyma instituttaghy ústazymnyng «Bilesinder me әlemdegi qay elde múghalimderding qúrmeti kýshti?» dep studentterge saual tastap, óz saualyna ózi jauap bergeni orala ketti. Ústazymyzdyng aituynsha, Qytay Halyq Respublikasynda múghalimderding mәrtebesi әrqashan joghary, abyroyy biyik. Tipti kóshede de ústazdyng aldyn eshbir adam kesip ótpeytin kórinedi. Oqushy ústazyn abaysyzda renjitip alsa, ata-anasy múghalimge bas iyip, keshirim súraydy eken. Al, bizde she? Bizde múghalimderding «arqalaghany altyn, jegeni jantaq».

Osylay tereng oidyng ýstinde otyrghanymda bilim bólimi basshysy jemtigine úmtylghan qyranday bizge de shýilige týsti. «Sender jas emessinder me, sert qabyldaghanda nege dauystaryng qattyr-aq shyqpaydy? Janartau tәrizdi atqylap túrularyng kerek qoy», - dep әlsiz shyqqan ýnimizdi syngha aldy. - Joldastar, - dedi demin ishine bir tartyp alyp әngimesin qayta jalghastyrghan bas ústaz - «Múghalim - zor túlgha, ol kýnning qúdiretti sәulesi siyaqty», - degen edi Ushinskiy. Nege sizder sol qúdiretti sәule syndy jarqyrap, halyq balalaryn núrlandyrmaysyzdar? Aqyl-parasattyng biyik, tәlim-tәrbiyening teren, sana-sezimning móldir bolghany abzal. Býgingi úrpaqqa erteng mektep bitirgende «ústazyng kim» degen saual qoyma ma? Sondyqtan dúrys sheshim qabyldap, jana oqu jylynda tabysqa jetulerinizge tilektespin, - dep ayaqtady sózin.

Jinalystan shyqqan múghalimderding biri «Bastyghymyz danalyq sózdi zor aitady eken, ә», - dedi yrjalaqtap. Ekinshi berui «Ol kisi sheshen ghoy», - dedi ony qostap. Taghy bireui «Tak, joldastar, ne isteymiz endi», - dep ýstindegi kostumyn, moynyndaghy galstugyn sheshti. «Anda túrghan dýkenge kire salayyq», - dep barlyghy shu ete qaldy. «Onda myna jastardy da erte jýreyik», - dedi aralaryndaghy aryq, múrtty  kisi. Sonymen, bizdi de qoyarda qoymay dýkenge alyp kirdi. Tanystyq, bilistikten song syra qúiylghan birneshe bótelkening tyghyny ashylyp, bosap qala berdi. Bizge de qayta-qayta úsynghanmen, bas tartyp otyra berdik. Birneshe saghat búryn dýkenge týp-týzu kirgen atpalday azamattar qisalandap shygha keldi. Olardyng qasynda әri qaray jýre bersem bereke tappaytynymdy bilip, «Auyl ainasy» gazetining redaksiyasyna tarttym.

Redaktordyng esigin jay qaghyp, ishke endim. «Á, kelding be bala», - dedi bet bederi qoladan qúighanday, shymyr da iri deneli Altynbekov aghay. Aman-saulyqtan song «Tamyz kenesi qalay boldy?», - dedi ýlken kózәinegining ýstinen qarap. Jiynnyng qalay ótkenin әngimelep bergennen song «qane, endi bizge qanday material әkeldin», - dedi qolyn sozyp. Jiydemning tósqaltasynda býktelip jatqan birneshe ólenderim men maqalamdy qolyna ústattym. «Jaqsy onda, oqyp shygham», - dedi de, kórshi túrghan jauapty hatshynyng kabiynetin núsqap, «sonda kire ket», - dedi. Esigi bylgharymen qaptalghan jauapty hatshy Balghabek aghanyng bólmesin ashqanymda onyng janynda otyrghan tilshi, zor deneli Mahambet aghay telefonnyng tútqasyn ústap, qarqyldap kýlip otyr eken. Teginde bireumen sóilesip jatqan boluy kerek, «erteng et astyryp qoymasang «kritikalaymyn», ózing bilesing ghoy», - dep qaljyndasyp jatty. Kóp tyndap, az sóileytin jauapty hatshy aghamyz qolymnan alyp, «oquyndy bitiruinmen» dep qapsyra qúshaqtady.

Audandyq, respublikalyq gazet betinde iri maqalalary jariyalanyp jýrgen qos aghamnyng aldynda ózimdi besikten beli endi ghana shyqqan sәbiydey sezindim. Ýstel ýstin bir sholyp ótkenimde esimi kópke tanys, audanymyzdyng alys aimaghyndaghy mektepterding birinde qyzmet etetin Jomart Ystybaevtyng redaksiyanyng baspasynan shyqqan ólender jinaghyna kózim týsti. Sony sezgendey Balghabek agha «Áli siyasy keppegen myna ólender jinaghyn oqy otyr, baspadan jaqynda shyqty» - dedi. Al, Mahambet agha jaylap terezening aldyna bardy da, tysqa qarap: «Netken qarausyzdyq, baqylausyzdyq» -, dedi әldenege kónili tolmaghanday. «Myna stadiondaghy sudyng qúr dalagha aghyp jatqanyn qarashy. Eger dihanshylyqty biletin bireu bolsa, myna esil sudy bylay dalagha jiberip qoymas edi, alandy әldeqashan gýldendirip, kók maysagha orap tastar edi», - dedi bizge moyyn búryp.

Sәlden song maghan qarap: «Qaysar, sen osy jayly maqala jazyp, jogharydaghylardyng nazaryna bir ilikpeysing be, saghan berer kenesim osy. Sosyn ótkendegi maqalandy oqydym, tәuir jazypsyn. Osy qarqynyndy joghaltpay, bolashaqta maqala ghana emes, әdeby janrlargha qalam terbeudi mejeleseng jaman bolmaysyn. Ángimeler, novelalar, ocherkter jazugha talaptan. Sen týbinde múghalim emes, jurnalist bolatynynnan ýmitim bar», - dedi. Búl sóz janyma mayday jaqsa da, ózimdi búl ortada gazetting tilshisi etip elestete almadym. Óitkeni, әli de kóp izdenu, ýirenu qajet degen oy mazalady.

Tysqa shyqqanymda tamyzdyng jyly lebi betimdi óbip ótti. Mahambet aghamnyng «Sen týbinde múghalim emes, jurnalist bolatynynnan ýmitim bar» degen sózi sanamnan ketpey qoydy. «Mahambet agham-ay», - dedim ishtey terbelip. «Siz senim artqan menen keleshekte jaqsy jurnalist shyghar ma eken», - dedim taghy da ózimnen-ózim kýbirlep. «IYә, mal sharuashylyghy, auyl ómiri, adamdardyng ruhany beynesin kórsetude jurnalistika salasynda qalyng oqyrmannyng nazaryn audara bilgen myna sizderdey aghalarymnyng izin basa alar ma ekem, keleshekte ýlken jauapkershilikti talap etetin tilshilik qyzmetting auyr jýgin arqalap, qarasha halyqtyng mýddesin qorghay alar ma ekem, jazghan dýniyelerimdi oqyrman sýisinip oqy alar ma eken» degen siyaqty qadau-qadau, úshy-qiyry joq oilardyng terenine sýngip, tәtti bolashaqtyng qúshaghyna enip, menmúndalaghan bilim oshaghyna qaray bet aldym.

Amankeldi Túrjanov, Qaraghandy oblysy

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1431
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2265
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2299