Qytay biyligining etnikalyq qazaqtargha qatysty jýrgizip otyrghan asyra silteu sayasaty әleumettik jeliler men BAQ-ta qyzu talqygha týsip jatqany belgili.  «Abai.kz» aqparattyq portalynyng redaksiyasyna arasha súrap, kelip jatqan qandastarymyzdyng janayqayyn ýzbey jariyalap jatqanymyzdy oqyrman qauym da jaqsy bilip otyrsa kerek. Ókinishke qaray, әzirge Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi, ózge de qúzyretti organdar  búl mәselelerge qatysty qandayda bir mәlimdeme jasay qoyghan joq. Jasamauy da mýmkin. Óitkeni Qazaqstan tarapy syrttaghy etnikalyq qazaqtardy  qorghaugha qúqyqtyq túrghydan dәrmensiz.

Esterinizge sala ketkenimiz jón shyghar: 2015 jyldyng mamyrynda «Kóshi-qon» turaly zang jobasynyng kezekti talqysy bolghan. Zannyng jobasyn talqylau barysynda sol kezdegi deputat Aldan Smayylov mәsele kóterip, shettegi qazaqtar sayasy qysymgha nemese tabighy apatqa úshyraghan jaghdayda Qazaqstan Ýkimeti qol úshyn sozuy kerek degen zang tarmaghyn úsynghan edi. Eks-deputat úsynghan tarmaq:«Etnikalyq qazaqtardyng tabighy apattyn, ekonomikalyq daghdarystyng jәne etnikalyq qaqtyghystyng saldarynan bolatyn mәjbýrlik kóshi-qony» dep atalghan edi..

Mine, kezinde Aldan Zeynollaúly úsynghan osy zang tarmaghy qabyldanbady. Sondaghy әttegen-aydy eske ala otyryp,  biz Aldan Smayyl myrzany sózge tarttyq.

Aldan Smayylov, eks-deputat, qogham qayratkeri:

-Men Parlamentte deputat bolyp jýrgen jyldary «Kóshi-qon» turaly zangha sheteldegi qandastargha qatysty osy mәseleni engizudi úsyndym. Ol – sheteldegi qazaq etnikasy ókilderine (qazaqtargha) tabighy apat, ekonomikalyq nemese sayasy daghdarys, týrli diskriminasiyalyq jaghdaylar tuyndaghanda Qazaqstan Ýkimeti tikeley aralasyp, qazaq azamatarynyng qúqyn halyqaralyq dengeyde qorghauy tiyis degen zang edi.

Ókinishke qaray, Ýkimet men úsynghan mәseleni qabyldamady. Áytpese, sol kezding ózinde Halyqaralyq sharttargha engizip jiberuge mýmkindik boldy. Meni biraz deputattar, Gýlnәr Seytmaghanbetova bar, Núrtay Sabiliyanov bar, qoldap, úsynysyma qol qoyyp bergenimen, kópshilik deputattar qoldaghan joq.

Qazir Qytaydyng Shynjang ólkesinde óte bir qiyn jaghdaylar bolyp jatyr ghoy. Mening biluimshe, Shynjandaghy qazaqtardyng basyndaghy haldi oilap,  Qazaqstan Ýkimeti arasha týsip jatqan joq. Qytaydyng ishki sayasaty degendi syltau etip, typ-tynysh otyr. Men úsynghan zang qabyldanghan jaghdayda, bizding biylik ol jaqtaghy qazaqtardyng mәselesine aralasa alushy edi. Ýkimetting ózi qabaldaghan joq qoy ol zandy.

Men ekinshi mәseleni aitayyn, Qazaqstanda orys, kәris, úighyr t.b. últ ókilderining mektepteri bar, iyә?! Orys mektepterining sanynda shek joq, tipti. Jan sany 200 mynnan aspaytyn úighyrlargha mәdeniyet oshaqtaryn, teatrlaryn salyp berdik. Mektepterin ashyp berdik. 100 mynnyng ainalasyndaghy kәristerdi de jarylqap qoydyq. Qazirding ózinde 56 diasporanyng respublikalyq teatry júmys jasap jatyr. Filarmoniyalardy taghy ashtyq. Búl Qazaqstandaghy týrli diasporalargha bizding Ýkimetting jasaghan jaqsylyghy boldy. Meyli, dúrys.

Endi qaranyz, biz osy jaqsylyqtyng birde birin syrttaghy qazaqtargha jasaghan joqpyz. Mәdeniyet oshaqtaryn nemese basqa da әleumettik nysandar ashyp bergen joqpyz. Biz diasporalalargha jasaghan qoldaudy, óz qandastarymyzgha kórsetken joqpyz.

Oghan dәlel – Týrkimenstannyng ózinde azyn-aulaq qazaq mektepterin aralas mektepter qylyp, aqyrynda jauyp tastady, biyligi. Qazir Týrkimenstanda qazaq mektepteri joq. Ózbekstanda da aralas mektepter. Taza qazaq mektepteri Ózbekstanda bolghan. Aralas mekteptegi jaghdaydy bilemiz ghoy. Odan qalsa, ekonomikalyq jaghynan eng ýlken seriktesimiz dep otyrghan Reseyding ózinde birde-bir qazaq mektebi joq. Senesiz be?! Myna túrghan Reseyde qazaq mektebi joq.

Men deputat bolyp jýrgen jyldary Astarahan oblysyna bardym. Ol jaqtaghy qazaqtarmen kezdestim, súradym. Resey biyligi qazaq mektepterining ashyluyna qarsy emes eken. Al jergilikti júrttyng ony ashugha mýmkindigi joq. Qazaqstan Ýkimeti taghy qúlyqsyz.

Áy, basqa-basqa Týrkimenstanmen kelisuge bolar edi ghoy...Qazaq mektepterin jauyp tastady, al.

Birde Parlamentting Ýkimet saghatynda sol kezdegi Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysovqa osy mәselelerdi aittym. Shettegi qazaqtargha әleumettik qoldau jasau kerektigin birneshe mәrte eskerttim.

Qazir kórip otyrghanynyzday, Qytayda týrli týsiniksiz jayttar oryn aluda. Osynday kezde bizding Ýkimet nege qol qusyryp otyruy tiyis? Arlasa almaydy. Óitkeni, zanda olay jazylmaghan.

Eger Qazaqstandaghy orystarmen qanday da bir jaghday bola qalsa, Resey biyligi, ondaghy sholaqbelsendi sayasatkerler óre-týregelip, attandap shygha keledi. Orys últy ókilderine diskriminasiya jasaugha jol bermeydi.

«Kóshi-qon» zanyn talqylau kezinde osy mәlelelerdi «Núr Otan» partiyasy janyndaghy «Miras» kenesinde sol kezdegi Premier-ministrge tikeley aittym. "Oryndaymyz", "jasaymyz" degen qúrghaq uәdesinen basqa ózgerip ketken dýniyeni kórgenim joq. Sol kezde, mýiizi qaraghayday jigitter, attaryn atap masqaralamay-aq qoyayyn, Qytay men Reseyge biz ne istey alamyz dep keri tartty. Biz Qytaymen de, Reseymen de iri ekonomikalyq baylanystamyz. Aradagha kelisimdi, yntymaqtastyqty ortagha salyp, ruhany mәselelerdi de jýzege asyru kerek edi ghoy.

Osy jaqynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayyna Mongholiyadan kelgen bir azamatpen Astanadaghy Akademiyalyq kitaphanada kezdestik. Onyng aituynsha, ótken jyly Mongholiyagha barghan bizding Premier-ministr (Kәrim Mәsimov, qazirgi ÚQK tóraghasy – red.) Mongholiyadaghy qazaqtargha últtyq aspaptar múrajayyn ashugha jәne mәdeny oshaq salyp beruge uәde berip, 2 sertifikat tapsyryp ketipti. Sol ketkennen mol ketti demekshi, uәde etilgen dýnie oryndalmaghan.

Bir dýnie anyq. Qazaqstan - shettegi qazaqtardyng ruhany tiregi. Shettegi qazaqtyng mýddesin Qazaqstan qoldauy kerek. Kezinde men úsynghan zandy qazirgi deputattar ótkizip jiberse, әli de kesh emes. Men birneshe jigitke úsynyp ta kórdim. Qazir búl zandy qabyldatugha mýmkindik kóp. Búl birinshi kezekte shettegi qazaqtardyng mәselesine bizding Ýkimetting beytarap qarauyn tyyatyn zang edi. Mine, jaghday solay.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz