Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Anyq 5345 3 pikir 4 Tamyz, 2017 saghat 08:02

"Onay" hәm onay emes 150 tenge...

Elimizdegi eng iri megapolis – Almaty qalasynda 1 tamyzdan bastap qoghamdyq kólikte jýru qúny qymbattady. Búdan bylay almatylyqtar men qala qonaqtary avtobus pen trolleybusta jýrgeni ýshin 150 tenge tóleydi. Alayda qymbatshylyq tek jol aqysyn qolma-qol tóleushilerge ghana qatysty. Al «onay» birynghay kólik kartasy, SMS jәne bank kartasymen jolaqy tóleu búrynghyday 80 tenge shamasynda qala beredi. Jolaushylardy tólemning elektrondy týrine kóshiru kólegeylenip kelgen milliondaghan tengeni jaryqqa shygharady. Alayda osynday iygilikterdi maqsat etken jýiening olqy tústary da barshylyq.

2015 jyldyng 1 qazanynda engen elektrondy tólem týrin býginde jolaushylardyng 70 payyzy qoldanady eken. Búl kórsetkish 100 payyzdyq kórsetkishke jetkende, 6 mlrd tengege juyq qarajat memleket qazynasyna týspek. Alayda shahar basshylyghynyng mәseleni jolaqysyn qymbattatu arqyly sheshkisi kelgeni jana qiyndyqtargha úryndyruda.

150 tengeni qymbatsynghan halyq, jappay «onay» kartasyna kósheri anyq. Al qala qonaqtary qaytpek?! Almatygha týrli sebeptermen kelip-ketetinderding qarasy óte kóp. Biri qonaqqa kelse, biri toygha, biri balalaryna kiyim satyp alugha, biri emdeluge degendey. Qaraqúrym halyqtyng barlyghy derlik auyldyng qarapayym túrmys keshetin adamdary. Olargha bir-eki kýn qalada jýretini ýshin 400 tengelik onay kartasyn satyp alu tiyimsiz. Al 150 tengelik jolaqy qaltagha salmaq salady. Bala-shaghamen jýrse, tipten qymbat. Bir baghyttyng ózine taksiyding qúny shygha keledi. Sonda tamtúmdap jighan aqshanyng birshama bóligi tek jýrip-túrumen ketpek. Búl qalay? Kez kelgen reforma halyqqa ynghayly boluy tiyis emes pe edi?

Tyng janalyqtyng taghy bir tyghyryqqa tirer túsy jýrgizushilerge qatysty. Jolaushylardyng barlyghy elektrondy tólem jýiesine auysyp ketse, olardyng kýndik josparyn qalay oryndap, janar-jagharmaygha aqsha qaydan tabary belgisiz. Búl qala basshylyghy men avtobus parkterining arasyndaghy kelisimning shiykiligin bildirse kerek. Osy mәseleni jýrgizushilerding ózinen bilmek bolyp, olardy sózge tartqanymyzda әrtýrli jauap aldyq. Úqqanymyz jaghdaydyng naqty qanday bolaryn eshqaysysy bilmeydi. Jýrgizushilerding birazy elektrondy biyletpen jasalghan tranzaksiyanyng kólemine qaray jalaqy alatyndaryn aitty. Halyq tolyqtay «onay» kartasyna kóshse, jalaqylarynyng da jaqsy bolarynan ýmitti. Alayda avtobustyng kýndik josparyn әli de jolaqyny qolma-qol tóleushilerding esebinen oryndap jýrgender de az emes eken. Óitkeni avtobus parki jalaqy tólemeydi. Olar jolaushylar tolyqtay elektrondy tólem jýiesine kóshse, kýnderining ne bolaryna alandauly. Mәsele sheshimin tappasa, jýrgizushiler jolaushylardan 80 tenge jinap, tólemning «jabayy» týrine qayta ótpesine kim kepil?! Birynghay kólik kartasynyng tekserushilerine tiyn-teben ústatyp shygharyp salyp, jolaqyny ózderi alghan jaghdaylardy talay kórip jýrmiz.

Elektrondy tólem jýiesinen shyghyp otyrghan kezekti kiltipan – sapa mәselesi. Jýie alghash engende júrt japa-tarmaghay kartagha óte bastaghan-tyn. Alayda avtobustarda ornatylghan apparattardyng jii isten shyghuy, kartadaghy aqshanyng úrlanuy, kartagha salynghan aqshanyng kesh týsui jolaushylardy qaytadan qolma-qol tóleuge iytermeledi. Sondyqtan osy olqylyqtar týzetilmey, «onaydyn» onay boluy qiyn.

Melis Seydahmetov

Abai.kz

3 pikir