Ótken aptadaghy Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedting «erte me, kesh pe Qazaqstan latyn әlipbiyine kóshedi» degen mәlimdemesi elimizdegi orys úiymdarynyng narazylyghyn tudyryp otyr.  Dýisenbi kýni «Lad» slavyan qozghalysy men «Soiz kazakov Stepnogo kraya» degen úiymdar «Latyndanu - syrtqy sayasy paradigmanyng kýrt ózgerui» degen arnayy mәlimdeme qabyldady.

Ózderining ýshbu mәlimdemelerinde orys belsendileri memleketimizding býgini men bolashaghy tek Resey men otarlyq mәdeniyetke tәueldi ekenin aita kelip, kóptegen mәselelerge, onyng ishinde latyn әlipbii men memlekettik tilding mәrtebesine qatysty ýreyi men kýnkilderin jetkizuge tyrysypty. Mәlimdemede shyn mәnindegi shovinistik, basqa últtar men mәdeniyetti qorlaytyn tústar da joq emes. Mysaly, «Buduchy - chisto po-holopsky - ne blagodarnymy tysyacheletney rossiyskoy kuliture, vzrastivshey iyh, ony gotovy po-jivomu rvati istoricheskiye, duhovnye y kuliturno-kommunikasionnye svyazy s velikim sosedom - Rossiey» - degen sózderdi basqasha týsinu qiyn. Olardyng týsiniginde qazaq mәdeniyeti, órkeniyeti tek qana «úly orys mәtushkanyn» arqasynda ghana ósip-órkendep keledi eken!

Ótken aptadaghy Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedting «erte me, kesh pe Qazaqstan latyn әlipbiyine kóshedi» degen mәlimdemesi elimizdegi orys úiymdarynyng narazylyghyn tudyryp otyr.  Dýisenbi kýni «Lad» slavyan qozghalysy men «Soiz kazakov Stepnogo kraya» degen úiymdar «Latyndanu - syrtqy sayasy paradigmanyng kýrt ózgerui» degen arnayy mәlimdeme qabyldady.

Ózderining ýshbu mәlimdemelerinde orys belsendileri memleketimizding býgini men bolashaghy tek Resey men otarlyq mәdeniyetke tәueldi ekenin aita kelip, kóptegen mәselelerge, onyng ishinde latyn әlipbii men memlekettik tilding mәrtebesine qatysty ýreyi men kýnkilderin jetkizuge tyrysypty. Mәlimdemede shyn mәnindegi shovinistik, basqa últtar men mәdeniyetti qorlaytyn tústar da joq emes. Mysaly, «Buduchy - chisto po-holopsky - ne blagodarnymy tysyacheletney rossiyskoy kuliture, vzrastivshey iyh, ony gotovy po-jivomu rvati istoricheskiye, duhovnye y kuliturno-kommunikasionnye svyazy s velikim sosedom - Rossiey» - degen sózderdi basqasha týsinu qiyn. Olardyng týsiniginde qazaq mәdeniyeti, órkeniyeti tek qana «úly orys mәtushkanyn» arqasynda ghana ósip-órkendep keledi eken!

Orys shovinizmine etimiz ýirengen bolar. Orystyng elimizdegi sholaq belsendileri әli de bolsa Kenes Odaghyn ansap, әli de bolsa sol kenistikte ómir sýrip kele jatqanday әser etedi. Qazaqstannyng óz tәuelsizdigin damytugha, ruhany qúldyqtan, otarlyq sanadan shyghugha baghyttalghan әrbir qadamdy, sózdi ózderine, arttarynda túrghan Reseyge qarsy jasalghan shara dep týsinedi. Latyndanudy reseyshil kýshter «Reseyden alystaugha baghyshtalghan sayasy qadam» dep týsinip otyr. Búnyng sony sózsiz «syrtqy sayasy basymdyqtardyng auysuyna alyp keledi» dep otyr «ladtyqtar» men kazaktar.

Mәlimdemelerin orys úiymdarynyng basshylary bylay dep ayaqtapty: «No, kakimy by motivamy ne rukovodstvovalsya ministr Kul-Muhammed,  podnimaya izryadno nadoevshie prostym kazahstansam voprosy o prodviyjeniiy   gosudarstvennogo yazyka y zameny kirillisy na latinisu,  obektivno ego zayavleniya vstupait v gruboe protivorechie s normamy deystvuyshey Konstitusiy RK y sposobstvuyt etnicheskomu razmejevanii v respubliyke. Bolee togo,  my rassmatrivaem podobnye shagy kak selenapravlennoe psihologicheskoe davlenie na russkui chasti naseleniya respubliky y sozdanie iskusstvennogo napryajeniya y trevogy v etom segmente kazahstanskogo obshestva».

Búlardiki, әriyne, týsinikti. Búl mәlimdemeni shovinistik kýshter qazaq biyligine ses kórsetu maqsatynda jazyp otyr. Búl -  Kremlige, Reseyding sayasy kýshterine jazylghan «domalaq aryz». Al qazaghymyz neghyp qalghyp-mýlgip otyr? O zamanda bú zaman biylikting bildey ókili últqa qajetti sóz aityp edi әnsheyinde auzy attannan bosamaytyn qazaq júrtshylyghy tym-tyrys! Qazaq ýshin, últ ýshin tonazatqyshyndaghy songhy júmyrtqasyn jauyna júmsaugha dayyn әsire batyl kýshterimiz qayda? Qazaq últshyldary qayda? Ziyaly qauymy qayda? Osy latyn әlipbiyine kóshuge birden bir mýddeli jazushylar úiymdary, til mamandary, baspagerlerding birlestikteri qayda? Nege osy jaghdaydy paydalanyp, auzynan shyqqan sózdi ilip әketip, biylikten osynday qadamnyng «erte-kesh» emes, dәl osy býginnen bastap iske asyrudy talap etpeske? Nege jalpaq sózdi jalyndy úrangha ainaldyrmasqa?

Taghy bir ashy shyndyq - qazaq qauymy belsendiliginen airylyp keledi. Ýlken sayasy manyzy bar mәseleler boyynsha últtyq kosensus qalyptaspaghan. Myna latyn әlipbiyine qatysty mәselening ózine san-aluan kózqaras bar. «Últtyq birlik», «qazaq birligi» degen úghymdar bar da, naqty sayasat, naqty is-qimyl atymen joq. Búl týrimizben qalay últ bolamyz? Últtyq memleketti qalay qúrmaqpyz? Tәuelsizdigimizdi qalay bayandy etemiz? Oilanayyq. Býgin, dәl qazir oilanayyq! Erteng mýldem kesh bolyp ketui yqtimal...

Alashshyl bolayyq, abay bolayyq!

«Abay-aqparat»