Jalpy últshyldyqtyng (nasionalizm) kópshilikke belgili bir ghana týri bar dep kesip aitugha bolmaydy. Ár halyqtyng ózine tәn últshyldyghy bar. Mәselen aghylshyndardyng últshyldyghy individualizmnin, otarshyldyq pen liyberalizmning pәlsapasymen tyghyz baylanysyp ketken. Nemisterding últshyldyghy nәsildik tuystyqqa arqa sýieydi. Al fransuzdardyng últshyldyghy memleket pen azamattardyng qúqyn bәrinen joghary qoyatyndyghymen erekshelenedi. Birneshe últ pen úlystardyng basyn qosqan Amerikanyng da óz últshyldyghy bar. Olar Amerikanyng ózine tәn qúndylyqtaryn bәrinen joghary qoyyp, nәsildik teoriyany jaqtyrmaytyndyghymen júrtqa mәlim. Al evreylerding últshyldyghy Tәnirding jerge jiberetin kezekti Messiyasyn kýtetin diny senimimen tyghyz astasyp  jatyr. Jalpy jer betinde qansha halyq ómir sýrse Últshyldyqtyng sonsha týri bar..Sondyqtan Últshyldyq degen mynau dep oghan birjaqty bagha beruge mýlde bolmaydy. Búl bizding túrmys-saltymyzdyng da bir kórinisi. Jalpy «Últshyldyq» nemese «Nasionalizm» degen termin «Nasiya» degen sózden shyghady. Biraq osy «Nasiya» sózi әr halyqtyng tilinde әrtýrli maghyna beretinin atap ótu kerek.

Býginderi Últ yaghny Nasiya sózi memlekettegi azamattardyng jiyntyghyn bildiretin Sayasy anyqtama bolyp otyr. Degenmen Búl Etat-Nation, Memleket-Últ úghymyn qalyptastyrghan batyseuropalyq sayasy mәdeniyetke tәn nәrse. Amerikalyqtar da «Nasiya»  úghymyn dәl osylay qabyldaydy. Al qazaqtiki qanday últshyldyq?

Jalpy últshyldyqtyng (nasionalizm) kópshilikke belgili bir ghana týri bar dep kesip aitugha bolmaydy. Ár halyqtyng ózine tәn últshyldyghy bar. Mәselen aghylshyndardyng últshyldyghy individualizmnin, otarshyldyq pen liyberalizmning pәlsapasymen tyghyz baylanysyp ketken. Nemisterding últshyldyghy nәsildik tuystyqqa arqa sýieydi. Al fransuzdardyng últshyldyghy memleket pen azamattardyng qúqyn bәrinen joghary qoyatyndyghymen erekshelenedi. Birneshe últ pen úlystardyng basyn qosqan Amerikanyng da óz últshyldyghy bar. Olar Amerikanyng ózine tәn qúndylyqtaryn bәrinen joghary qoyyp, nәsildik teoriyany jaqtyrmaytyndyghymen júrtqa mәlim. Al evreylerding últshyldyghy Tәnirding jerge jiberetin kezekti Messiyasyn kýtetin diny senimimen tyghyz astasyp  jatyr. Jalpy jer betinde qansha halyq ómir sýrse Últshyldyqtyng sonsha týri bar..Sondyqtan Últshyldyq degen mynau dep oghan birjaqty bagha beruge mýlde bolmaydy. Búl bizding túrmys-saltymyzdyng da bir kórinisi. Jalpy «Últshyldyq» nemese «Nasionalizm» degen termin «Nasiya» degen sózden shyghady. Biraq osy «Nasiya» sózi әr halyqtyng tilinde әrtýrli maghyna beretinin atap ótu kerek.

Býginderi Últ yaghny Nasiya sózi memlekettegi azamattardyng jiyntyghyn bildiretin Sayasy anyqtama bolyp otyr. Degenmen Búl Etat-Nation, Memleket-Últ úghymyn qalyptastyrghan batyseuropalyq sayasy mәdeniyetke tәn nәrse. Amerikalyqtar da «Nasiya»  úghymyn dәl osylay qabyldaydy. Al qazaqtiki qanday últshyldyq?

Búl súraqqa jauap bermes búryn aldymen qazaq últshyldyghynyng ótken kezenine oralu qajet siyaqty. Kenes odaghy kezinde kommunister qazaq últshyldyghyn týpki tamyrynan ajyratyp jiberdi. Bir kezderi qazaq últshyldyghy Alash atauymen tyghyz baylanysqan edi. Alash- algha úmtylghan qazaqtyng ambisiyasy, imperlik múraty bolatyn. Qazaq elining tóniregindegi júrttar qyrghyz,qaraqalpaq, qúrama, taghy basqalary bar Alty alash bolyp Qazaq ordasynyng qúramyna kirgeni tarihtan mәlim jәit. Oghan deyin tipti noghay men qalmaqtyng da  qazaqqa qaraghanyn bilemiz. Keyin jongharlarmen soghystyng sonynda bizde ýsh jýz ghana qaldy. Biraq qazaq bertinge deyin tóniregindegi osy elderge qaraylasyp keldi. Búl qazaq últshyldyghyn ózgeden erekshelendiretin qasiyet boldy. Tipti orys basqynshylary men qytay kommunisterine qarsy kýresting basy-qasynda jýrgenderding kóbi qazaqtar bolghany tegin emes. Búl qazaq elining bir kezderi ózine qaraghan júrttardyng taghdyryna bey-jay qaray almaghandyghyn kórsetedi. Jiyrmasynshy ghasyr qazaq dalasyna jana ózgerister alyp keldi. Alashorda qayratkerleri qansha talpynghanymen qazaqtyng bayyrghy imperlik múratyn qayta qalpyna keltire almady. Oghan shama-sharyqtary jetken joq. Mirjaqyp Dulatovtyng «Oyan,  Qazaq!» degendegi eng aldymen menzegeni osy bolatyn. Búl maniyfesti keyingi tarihshylarymyz basqasha, birjaqty týsindirip jýr. Búl eng aldymen qazaqtyng ótkenin, bayaghy danqty kezender men qazaq elining baytaghyn qalpyna keltiruge talpynghannan tughan ansar bolatyn. Biraq ótken ghasyrdyng basyndaghy qym-quyt oqighalar oghan moyyn búrghyzbady. Olargha endi eng bolmaghanda qazaqtyng óz ishindegi tútastyq pen elding irgesin saqtap qalu ýshin kýresuge tura keldi.

Uaqyt bir ornynda túrmaydy. Elimiz tәuelsizdik alghan song kommunistik iydeologiya túnshyqtyrugha tyrysqan qazaq últshyldyghy qayta janghyrdy. Biraq qazirgi qazaq últshyldyghy qazaq mýddesin ghana oilaytyn jalang últshyldyqqa ainalyp ketken siyaqty. Búl amalsyzdyqtan tughan jaghday ekeni týsinikti. Sebebi, bayaghy Alash múratyn qayta janghyrtu qazirgi tanda mýmkin emes. Býginde ol bizge qol jetpeytin múrat bolyp barady. Dәl qazir bizding últshyldyghymyzdy erekshelendiretin eshtene joq. Eger memlekettik dengeyde qoldaugha ie bolghanda qazaq últshyldyghynyng negizgi maqsaty - memleketti qazaqylandyru bolar edi. Sonda elimizdegi ózge diasporalarmen últ bayy týseri sózsiz. Biraq últyq sayasatta búghan úmtyludyng nyshany bayqalmaydy. Biz kerisinshe, «sen úighyrsyn», «sen oryssyn», «sen tatarsyn» dep ózge diasporalardy keudeden iyteruge beyimbiz. Bolashaghyn oilaytyn memleket birtekti bolugha úmtylatyn edi. Qazaqstannyng óz ishinde búnday bastamalardy qolgha alugha tolyq qúqy bar. Biz óitkeni unitarlyq memleketpiz. Memleket qúraushy últ - qazaq halqy. Irgeles Reseydegi jaghday da dәl osynday. Biraq federasiya bolsa da olar bizden ozyq túr. Orystar ózderine qanday últshyldyq qajet ekeni jóninde әli naqty kelisimge kele almay jatyr. Eger birjaqty orys mýddesin kózdep ketse imperiyanyng irgesi sógiletini sózsiz. Sondyqtan Qazir olarda  orysqa qajeti jalpyeuraziyalyq últshyldyq degen pikir jii aitiylyp jýr. Ondaghy maqsat, býkil imperiyada taryday shashyraghan orystar men orystildilerdi ortaq órkeniyetting ókilderi dep tauyp, osy arqyly orys últynyng birtektiligin (iydentichnosti) qalyptastyru. Osylaysha imperiya damudyng jana belesine shyghyp, ózge últtar orys mýddesine qyzmet ete bastaydy.. «Búl orys últshyldyghy degen mynau dep  kórsetuge de jenil» kórinedi. Qazaqstan osynday prosesterden keyindep qalyp qoydy. Tipti bizding qay memlekette ómir sýrip jatqanymyz týsiniksiz.. Qazaq memleketi men qazaqstandyqtar memleketi degenning arajigin ajyratyp bere almay otyrghan qazirgi   iydeologiyadan keyin osynday jaghday qalyptasyp otyr.

«Abay-aqparat»