- Mirjaqyp Dulatúly XX ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng aghartushylyq, demokrattyq baghyttaghy aq semser arystarynyng bipi edi. Aumaly-tókpeli zamanda qazaq elining bolashaghy ýshin óz basyn qaterge tikken tektilerding tóresi edi ghoy... Mine, biyl 125 jyldyq merey toyy kelip jatyr. Biz Jaqannyng sayasy qayratkerliginen bastasaq...

- Mirjaqyp Dulatúly XX ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng aghartushylyq, demokrattyq baghyttaghy aq semser arystarynyng bipi edi. Aumaly-tókpeli zamanda qazaq elining bolashaghy ýshin óz basyn qaterge tikken tektilerding tóresi edi ghoy... Mine, biyl 125 jyldyq merey toyy kelip jatyr. Biz Jaqannyng sayasy qayratkerliginen bastasaq...

- Jaqannyng Alash qayratkerlerining arasyndaghy orny erekshe. Eli ýshin tuylyp, el ýshin shahit keshetin túlgha bolady. Ol sol elding ertenining núrly boluy ýshin jantalasady. Mine, Jaqang - qazaqtyng erteni ýshin tuylghan jan. IYә, ol alys auyldarda múghalimdik qyzmetin atqara jýrip jәbir kórgen qara qazaqty kórip, patshanyng otarlauyna qarsy bir jola kýres jolyna týsedi. 1905 jyly Oral qalasynda «Pikir» degen gazet ashugha at salysqan edi. Sol kezdegi gazet degeniniz ýlken iydeologiyalyq qaru bolatyn. 1904 jyldyng basynda Mirjaqyp Dulatúly men Ahmet Baytúrsynúly ekeui Alash úldaryn patshagha qarsy kýreske shaqyryp ýndeuler jazdy. Osy ýndeulerding әserinen qazaq halqynyng patshagha qarsy narazylyghy kýsheye týsti. Patsha ýkimeti el narazylyghynyng sony kóteriliske soghuynan qorqyp sayasy tintuler jýrgize bastady. Kitaphanalardy japty, poshta habarlaryn konfiskeledi. Osynday almaghayyp uaqytta, osy úrymtal tústy tiyimdi paydalanu ýshin Mirjaqyp pen Ahmet Omby qalasyna jýrip ketedi. Sol jerde Jaqang Á. Bókeyhan, J. Aqbaevtarmen tanysyp, jasyryn kezdesuler jasaydy.. Omby, Qarqaraly, Oral, Sankt-Peterburg qalalaryn aralap, kórnekti qogham qayratkerlerimen pikirlesedi, mәdeny - sayasy sharalargha qatysyp oi-órisin keneytedi. Osy jerde aldynghy qatardaghy qazaq intelliygensiyasynyng ókilderi: Shaymerden Qoshyghúlúly, Seraly Lapiyn, Dinmúhamed Súltanghaziyn, Mústafa Shoqay, Halel Dosmúhamedov jәne basqalarmen kezdesedi, oqudaghy jastarmen jýzdesedi. Qazaq ziyalylaryn qatty tolghandyratyn birde bir patshanyng qol shoqparlarynyng qazaqpen sanaspaytyndyghy edi. Osynday jiyndardyng birinde Sankt-Peterburgte «Serke» degen atpen qazaq baspasóz ortalyghyn ashu úigharyldy. «Serke» degen at jayly Shaymerden Qoshyghúlúly óz esteliginde: «Serke bir otar qoydy boranda dúrys jolgha alyp shyghady,- dep jazdy,- olay bolsa «Serke» gazeti ezilgen qazaq halqyna dúrys jol kersetetin, onyng últtyq sana-sezimin oyatatyn jolbasshy bolu kerek», - degen. 1907 jyly nauryzdyng 28 kýni I-shi jәne II-shi Resey Memlekettik Dumannyng deputaty Sh. Qoshyghúlúlynyng qarajatyna tatar qayratkeri A.Ibragimovtyng basshylyghymen «Serke» gazetining alghashqy sany Sankt-Peterburgtegi shyghatyn aptalyq «Ulifat» gazetining qosymshasy retinde jaryq kóredi. Búl gazet qazaq jastaryna arnalghan edi. Gazetting alghashqy nomerinde Jaqannyng «Qazaq jastaryna» degen óleni basylyp shyqty.

- Gazetting ghúmyry qysqa boldy ghoy...

- Onyng sebepteri kóp qoy. «Serkenin» ekinshi nómirine Jaqannyng býrkenshik atpen «Bizding maqsatymyz» degen maqalasy jaryq kórdi. Búl maqala «Qazaghym menin, elim menin!», - degen sózdermen bastalady. Búl maqalasynda Mirjaqyp 1905 jyly Qarqaralydaghy bas kóteru men Oraldaghy sezde qazaq halqynyng aitqan talaptaryn jinaqtap kórsetedi. Ashyq, aqiqatty jazady. Janym-au, osynyng bәrine patshanyng polisiya saqshylary da qarap jatpaydy ghoy. 1905 jylghy revolusiyanyng tolqulardan ýreylenip qalghan olar qol astyndaghy búqara halyqqa qatang baqylau jasap otyrdy. Úzamay jandarm izshileri Zagorodnyy 34 kóshesindegi Antokolisk baspahanasyna kelip, «Ulifat» jәne «Serke» gazetterin konfiskelep, jauyp tastady. Osy is jóninde jasalghan protokolda bylay dep jazylghan edi: «Serke» gezetining № 84 jәne «Ulifat» gazetinde 6 iili kýni (1907) jariyalanghan «Bizding maqsatymyz» maqalasynda sayasy qylmystyq belgiler bar». Polisiyagha týsken mәlimetter boyynsha, búl qazaq halqyn barlyq ókimet oryndary men onyng ókilderine qarsy kýreske shaqyratyn «býkil qazaq halqyna arnalghan ýndeu siyaqty». Ary qaray Peterburg baspasóz isteri komiyteti gazetting osy nómirine qatysty barlyq adamdar jauapqa tartylsyn degen sheshim qabyldady. Múnyng bәri Mirjaqyptyng sayasiy-әleumettik kózqarasynyng qalyptasuyna ýlken yqpal etti. Ahang men Jaqang birin-biri ishtey tez úghysyp, bir maqsattyng jolynda, úly maqsattyng jolynda aqtyq demderi bitkenshe, júp jazbady...

- Mirjaqyp Ahmet aghasyna erip, Ombydan Qarqaralygha keledi. Osynda kóptegen astyrtyn júmystargha qatysty ghoy...

- IYә, 1905 jyly Qarqaralygha Ahang menen biraz oqyghandar bas qosyp, ýkimetke qazaq halqynyng atynan petisiya (aryz, tilek) jibergen. Ol petisiyadaghy atalghan ýlken sózder: birinshi - jer mәselesi. Ekinshi - qazaq jerine zemstvo berudi súraghan. Ýshinshi - otarshyldardyng orys qylmaq sayasatynan qútylu ýshin, ol kýnning qúraly barlyq músylman júrtynyng qosyluynda bolghandyqtan, qazaq júrtyn mýftiyge qaratudy súraghan. Eng qyzyghy patsha osy talaptarmen sanasty. Jaqang 1905 j. 17 qazanda Resey ýkimetine qazaq halqy atynan joldanghan Qarqaraly qúzyrhatyn dayyndaushylardyng biri boldy. 1905-1907 jyldary Zaysan uezindegi Bekmúhambet qajy ashqan qazaq mektebinde sabaq bergen. 1906 jyly Dulatov konstitusiyalyq demokrattar partiyasy delegattary qatarynda Sankt-Peterburgke barady. Týrli sipatty jiyndar men sayasy kýshter úiymdastyrghan kóshe sherulerine, ereuilderge qatysady. Osy kezden bastap Resey ýkimeti qúpiya polisiyasynyng sayasy senimsiz adamdar tizimine iligedi. Mirjaqyp otarlaushy orys memleketining búl súrqiya sayasatyna qarsy shyghyp, «Júmbaq» degen mysal jazady. Mine, búl -Jaqannyng sayasy qayratkerligining basy ghana edi. Ózing bilesin, 1909 jyly qazaq dalasyn dýr silkindirgen ýsh kitap shyqty. Onyng biri - Abaydyng ólender jinaghy, ekinshisi -Ahmet Baytúrsynúlynyng «Qyryq mysaly», Ýshinshisi - «Oyan, qazaq!» atty Mirjaqyp Dulatúlynyng qazaq elining maniyfesine ainalghan publisistikalyq-lirikalyq jinaghy. Jaqang ensesi týsip ezile bastaghan qazaq halqynyng tarih sahnasyna shyqqan revolusiyalyq kýrester men shayqastar dәuirine dәlme-dәl keldi. Bolashaqqa degen nyq senimmen jigerlengen onyng otty shygharmashylyghy - qazaq halqynyng bostandyghy men tendigi edi. Ol úiqydaghy últty oyatu ýshin jan dauysymen, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey enbek etti. «Oyan, qazaq!»,- dep qalyng úiqydaghy qazaq dalasyn oyatugha talpyndy. «Oyan, qazaq!» jinaghy qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy kýresining maniyfesindey zor roli atqarghan kitap bolghany aqiqat. Onyng Qazan tónkerisine deyingi kezendegi baghasy Qóshke Kemengerúlynyng pikirinde aiqyn da dәl berilgen: «Oyan, qazaq!» alghashqy shyqqan Griboedovtyng «Gore ot umasynday», - dedi ol. «Oyan, qazaqty!» el qazaqtary qúranday jattady. Mirjaqyptyng atyn alty alashqa taratqan osy «Oyan, qazaq!» Eng әuelgi sayasy qayratkerligi osy. «Oyan, Qazaq!» jinaghy shyqqan kezde Qyrym, Kavkaz, Týrkiyagha deyin tarap ketken edi. Týrkiyanyng bostandyghy ýshin kýresip jýrgen qayratkerlerding qoldaryna da týsti...

-Qyzyq eken. Ol qayratkerler kim?!

- Ol Mirjaqyp Dulatúlyn ústaz tútqan, azattyqty ansaghan azamattardyng qatarynda bolghan Týrkiyanyng túnghysh preziydenti Mústafa Kemal Atatýrik edi. Ol 1917-1918 jyldary biylikke kelgen kezde dosy professor Tayyr Shaghataygha tapsyrma berip «Oyan Qazaq!» kitabyn týrik tiline audaryp shygharghan edi. Osy kitapqa eliktep «Oyan, Týrik!» degen kitaptar da shyqqan. Al Jaqannyng «Oyan, qazaq!» kitaby Atatýrikting stolynyng ýstinde túratyn bolghan. 1994 jyly Týrkiyagha shaqyrtu alyp, Stambul uniyversiytetinde Mirjaqyptan leksiya oqydym. Leksiya sonynda bir týrik aqsaqaly kelip qolyma týrik tiline audarylghan «Oyan, Qazaq!» kitabyn ústatty. Kitap 1930 jyldary Ankara qalasynda shyqqan eken. Soghan qarap tandanyp túrghan kezde әlgi aqsaqal leksiyagha kelgen qalyng adamnyng ishine kirip ketip taba almay qaldym. Ol kitapty qoyynymnan tastamay jýrgem bolatynmyn. Osydan 5 jyl búryn Astanadaghy S.Seyfullin atyndaghy múrajay qayta-qayta súratqan song sonda tapsyrdym.

- Jaqandargha ýlken kómek kórsetip, «Serke» gazetining eki nómirin shygharghan tatar baspageri Ábdirashid Ibragimov Japoniyagha qashyp ketedi ghoy...

- Ábdirashid Ibragimov «Serke» gazetining barlyq múraghattaryn birge alyp ketedi. Sol jerdegi japon ziyalylarymen aralasady. Japondar «Serke» gazetining eki nómirimen tanysyp otyryp, Mirjaqyptyng «Oyan, Qazaq!» kitaby qatty әser etedi. Mirjaqyp bir óleninde japon erligin de jyrlaghan. Keybir azamattar Mirjaqypty óz ishterinen japonnyng ruhany ústazy dep saylaydy. Sol kezding ózinde Japoniyada Mirjaqyp turaly kóptegen maqalalar, zertteuler shyghady. Jaqana eliktep «Oyan, japon!» degen kitapta shyqqan edi. 1997 jyly ghalym Uyamo Tomohiko japon tilinde Mirjaqyptyng sayasy kózqarasynang dissertasiya qorghady. Kazir Uyamo Tomohiko Japoniyanyng Hokkaydo Uniyversiytetining prorektory.

- Jaqang 1918 jyly qazirgi Qytaydaghy qaramaghyndaghy búrynghy qazaq jerining bir púshpaghy sanalghan Shәueshek qalasyna qaru-jaraq alu ýshin bardy ghoy. Sol jerde Ospan batyrdy kórdi me ?!

- Aqsaqaldar aituynsha kórgen eken. Ospan batyrdyng bozbala kezi bolsa kerek. Ospandar arnayy kýtip alghan. Jaqang Ospangha bata berip, ózining «Oyan, Qazaq!» kitabyn syigha tartqan. Ospannyng ór ruhyna últtyq ruh qosqan da «Oyan, Qazaq!» kitap boluy mýmkin.

- Mirjaqyp bir ghasyr búryn «Oyan, Qazaq!»,- dedi. Biz oyandyq pa osy?!

- Biz әli qalghyp otyrmyz. Oyanghan joqpyz. Nege?! Sebebi, memleket basynda otyrghan keybir qazaqtarymyz ana tilin әli bilmeydi. Mensinbeydi. Nege olar óz tilinde sóilemeydi?! Búl - bir. Ekinshiden, memleket mekemelerining aty qazaqsha, zaty oryssha. Keyde óz últtyq mýddemizdi umytyp basqa memleketterding ekonomikasyn, sayasatyn qoldap ketuge barmyz. Búl neni kórsetedi?! Búl patsha zamanynan bizge singen qúldyqtyng belgisi. Búl әli de keshegi ótken Abylaydyn, Kenesarynyn, Mahambettin, Abaydyn, Mirjaqyptyng ruhy ýzilip qalghandyghy. Biz әli ensemizdi kótergen joqpyz. Áli de namystana almaymyz. Ruhany qúldyrau, jerge bólinu, qol sýy... Mirjaqyptyng «Oyan, qazaq» iydeyasy - qazaqtyng naghyz últtyq iydeyasy. Bizge әli myndaghan jyldargha azyq bolary haq. Bizding oyanghanymyz - óz tәuelsizdigimizdi, memlekettigimizdi nyghaytyp, ana tilimizdi әlem tildermen teng dәrejege kóterip, qazirgi alpauyt eldermen ekonomikamyz ben ruhany әleuetimiz bir satyda túruy dep oilaymyn.

- 1990 jyly ózinizding jankeshti izdengishinizding arqasynda qiyrdaghy Solovky aralyndaghy Kareliyanyng Solovesk poselkesinen Mirjaqyptyng qabirin taptynyz. Birneshe zertteu-saraptama negizinde mýrdesining dәldigi tújyrymdaldy. Osy kezde sizding sýiinshi habarynyzdy estigen Jaqannyng Almatyda túratyn jalghyz túyaghy Gýlnәr apaydyng kónil kýiin aitugha til quaty jetpes, sirә...

- Sýiinshi habardy ózim aittym. Gýlnar apay ókirip jylap jiberdi. Apaygha әkesining beyitinen bir uys topyraq әkelip berdim. IYә, ol kezdegi Gýlnәr apaydyng kónil kýiin tilmen aityp jetkize almaspyn...

- Mirjaqyp  Dulatúlynyng songhy túraghy, songhy kýnderi men onyng mýrdesi qalay tabylghandyghy turaly qysqasha aityp berseniz?

- 1990 jyly mamyr aiynyng ayaq kezinde akademik D.S.Lihachevting basshylyghymen Solovky muzeyinde 20-30-shy jyldardaghy jazalauda qúrban bolghandardy eske alugha arnalghan rәsimge qatysu ýshin Sovet mәdeniyet qorynyng stiypendiaty, әri Mirjaqyptyng shygharmashylyghyn zertteushi retinde qaghaz aldym. Solovky forumyna sonda tútqynda bolghandar men kezinde sol qúrylysty kózimen kórgenderding jәne zertteushilerding ýlken toby qatysty. Biz ýsh kýnge arnalghan jiynda Solovkiyding tarihy sәulet oryndaryn, Sekir tauy, Savatievo, Isakova eldi-mekenderin aralap kórdik. Osy aralda alghashqy kýnnen bastap-aq búrynghy tútqyndardan: «Sizder Mirjaqyp Dúlatúlyn bilesizder me?!», - dep súraumen boldym. Anasyn joghaltyp, adasqan baladay búrynghy tútqyndardan ýzdikken ýmitti súraghym bir dýniyening púshpaghyn tapty. Lageriding búrynghy tútqyny - Tatarstannyng halyq suretshisi Baqy Ormanshy naqtyraq mәlimet berdi: «...Butyri týrmesinde aulada az ghana seruende jýrgende Mirjaqyp Dulatúlymen tanysyp qaldym. Esimde, tanysu kezinde ol ózin «Miyr-Yakub» dep atady. Odan keyin bizding taghdyr bylay boldy: men Sorokagha (qazirgi Belomorsk) tap boldym. Mirjaqyp Solovkiyden keyin Sorokadan jarty saghattyq joldaghy Sosnoveste Mirjaqyppen birge «Súltan-Galiyevting isi» boyynsha sottalghan tatar jazushysy Mahmud Budayly boldy...» Osy saparda mening jolym boldy. Aqyry sol jerden Jaqandy tanityn búrynghy tútqyndardy taptym. Olar: Leonard Yulievich Kijlo men Ivan Nikolaevich Rusinov edi. Leonard Yulievich Solovky lagerinde Mirjaqyppen kezdeskenin, keyin ortalyq lagerge alyp ketkenin, 1933 jyly Jaqannyng Solovky monastyrynyng bir qújyrasynda songhy ret kezdeskenin aityp berdi. Al Ivan Nikolaevich tútqyn bolyp jýrip lagerde týrli spektakliderde artis bolypty. Qoyylymdardan keyin tútqyndar arasynda bolatyn qyzu pikirtalastarda Mirjaqyptyng oy -pikirlerining erekshe bolatynyn, onyng teatr ónerine degen sezimtaldyghynyng kýshti ekenining erekshe tandanyspen aityp berdi. 1933 jyldyng kýzinde shetelde jýrgen qazaq elining ardaqtylarynyng biri - Mústafa Shoqay Solovkiyden Mirjaqypty alyp ketu ýshin bir jayly kememen adam jiberedi. Jaqang qansha azapta jýrse de shet elge barudan bas tartady. 1994 jyly Qyzyl Ay qoghamy arqyly baryp qaytqan Mirjaqyptyng zayyby Ghaynijamal Dulatkelini búl mәlimetti rastaydy. Jaqang lagerde jýrgende shet elge ketip qalugha kóptegen mýmkindikter tuady. Biraq, tughan elin artqa tastap shet elde ketip qalugha dәti jibermegen. Jaqannyng osy minezi jóninde halyq arasyna әr týrli anyzdar kóp taraghan. Lager bastyqtary tútqyndardy meyilinshe paydalanu ýshin olardyng biliktiligin artyrugha jaghyday jasaghan. 1934 jyldyng basynda Mirjaqyp Medvejiya gora qalasyndaghy felidsherlerding ortalyq kursynda oqidy. 1934 jyldan bastap 1935 jyldyng 5-shi qazanyna deyin, yaghny ómirining sonyna deyin Mirjaqyp Sosnoveste Tungud bólimshesining 5-shi ortalyq lazeretinde felidsher bolyp júmys istegen. Sosnoves poselkesi Kareli ASSR-ining Belomorsk audanynda ornalasqan eken. Men Sosnovesti aralap 55 jyl búryn jerlengen Mirjaqyp Dulatúlyna súrau saldym. Qolymda Gýlnәr apaydyng bergen qújaty bar. Mening Sosnoveske kelgenim hristiandardyng «Qasiyeti Troisa» merekesimen túspa tús keldi. Búl kezde olar da ólgenderin eske alatyn uaqyt eken ghoy. Sosnoves poselkesining atqaru komiytetining tórayymy Svetlana Vasilievna Frolovagha ózimning kelu maqsatymdy bayandap, M.Dulatúlynyng qabirin tabugha kómektesuin súradym. Kareliya memlekettik múraghatynyng qyzmetkeri Kondratievten Aqteniz - Baltyq lageri, Tungud bólimshesining Sosnoves lazaretinde qazaq últynyng tek qana M.Dulatúlynyng júmys istegenin aittym. Búl derek mening júmysymdy jenildetti. Poselkelik atqaru komiytetine jinalghan búrynghy tútqyndardyng kópshiligi M. Dulatúlynyng esimin bilmese de olardyng bir bóligi, tek tútqyndargha ghana emes Sosnoves poselkesining túrghyndaryna da dәrgerlik kómek kórsetken qazaq felidsherin biletin bolyp shyqty. Svetlana Vasilievnagyng kómegining arqasynda Mirjaqypty qay jerde jerlengenin biletin adamdarmen kezdestim. Kóp jyldar boyy Jaqannyng qabirin iyesiz qaldyrmay shóbin otap,aynalasyn tazartyp kýtip jýrgen orys әieli Mәriya Ivanova Sokolovanyng izgiligin aita ketuimiz kerek. Mәriya Ivanovadan mәn-jaydy súryghanymda ol: «1942 jyly óte jaqyn adamymyz qaytys boldy. Biz ony eski qorymghy jerledik. Sonda anam basyndaghy belgige airyqsha shar jәne júldyz ornatylghan qabirdi kórsetip: «Búl jerde Sosnoves lazaretinde felidsher bolyp istegen qazaq jerlengen»,- degen edi. . Jergilikti túrghyndar men Sosnoves lazareti kollektiyvining súrauy boyynsha lageri basshylary ony tútqyndar men jer audarylyp kelgenderge arnalghan jalpy orgha kómbey, «erikti» qorymgha jerlengenin keyin estip bildim. Janyna sheshem jerlengen. Men qorymgha kelip sheshemning qabirin aqtap, maylaghanda onyng da qabirin aqtap, maylap otyramyn», - dedi. Mine, qabirdi osylay taptyq

- Lageride tútqyndargha arnalghan kitaphana boldy ghoy....

- Solovkiyding 30 myng tomgha juyq kitap qory bar bay kitaphanasy bolghan. Kitaphana 60-qa juyq gazet pen 40-qa tarta jurnaldardy jazdyryp alyp otyrghan. Búrynghy tútqyn professor Yu.I.Chirkovting aituynsha, kitaphananyng qory negizinen tútqyndardyng ýilerinen aldyrylghan kitaptarmen tolyqtyrylghan. Lageride monahtardyng 500 jyl boyy jinaghan kóne slavyan qoljazbalary men kitaptary saqtalghan monastyri kitaphanasy da bolghan. Sonymen qatar siyrek kezdesetin kóne týrki jazbalar da bolghan. Lageri tútqyndaryna Mirjaqyptyng esimi óte jaqsy tanys bolsa kerek. Sebebi, monastyrdyng kitap qorynda Jaqannyng ómiri men shygharmashylyghy turaly maqalalar jariyalanghan ensiklopediyalar men kitaptar bar. Osy jerde mynany aita ketken jón. Mirjaqyp kitaphananyng eki-ýsh sóresin qazaq әdebiyetterimen tolyqtyrghan. Lagerde orys tilin bilmeytinderge zorlyq zombylyq qatty kórsetilgen. Osyny eskergen Jaqang Solovkiyding yzgharly úzaq týnderinde monastyrdyng tar qújyrasynda sarylyp otyryp, qaryndash túqylymen 1932 jyly týrki-orys sózdigin jazyp shyghady.Ol tórt dәpterden túrghan. Búl sózdikting qúndylyghy, keremettigi sonshalyq ejelgi týrki eskertkishterining biri - «Kýltegin» jyrdaghy týrki sózderi jәne týrik-orys terminologiyasy jinaqtalghan. Mirjaqyptyng búl sózdigin týrki tektes halyqtar arasyndaghy orny bólek, erekshe ghylymy enbek dep bilumiz kerek. Mirjaqyptyng týrki-orys sózdigi týrki tildes tútqyndardyng jaghdayyn jaqsartugha ýlken septigin tiygizdi. Birinshiden, qazaqtar, ózbekter, әzirbayjandar, tatarlar, týrkimender t.b.s. týrki tektes últtar bir dialektide týrki tilinde sóileuge mýmkindik alsa, ekinshiden, týrme basshylyghy tildi syltau etip qorlau mýmkindiginen aiyryldy

- 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisin úiymdastyrushylardyng biri - Amangeldi Imanovtyng ólimine Mirjaqyp Dulatovtyng qatysy bar degen sumang sóz әli tiylghan joq. Osynyng kesirinen aqtau kezinde qiyndyq tughany belgili. Búqaralaq aqparat qúraldarynda da osy jayly mardymdy maqala da jazylmay jýr. Osyny ashyp aityp berseniz?

- Jaqannyng Amangeldini óltirdi degen jalghan sóz. Amangeldini óltirgen basqa adam.. Búl jabylghan jala. 1916 jyly Resey otarshylary 1 dýniyejýzilik soghysqa qazaqtardy tarta bastady. Qazaqtar Reseyge әsker bermeu ýshin kóterilister jasady. Ár ru óz handaryn saylady. Qypshaqtardan Amangeldining rulas aghasy Ábdiqapardy han qylyp saylaydy. Ábdiqapar orystargha әsker bermedi. Keyin kenes ýkimeti Amangeldini komissar qylyp saylaydy. Mine, sol kezde baqtalas saldarynan Amangeldi mert bolady. Onyng óliming alash әskering basqarghan Mirjaqypqa jabady. Jaqang Amangeldini óltirui mýmkin emes. Óitkeni, Amangeldi Jaqannyng shәkirti edi. Ekeui óte jaqsy qarym qatynasta bolghan. Búl - bir. Ekinshiden, 1915 jyly Amangeldi batyr baylardyng júmsauymen barymtagha shyghyp jýrgen kezde týrmege týsip qalady. Sol uaqytta Mirjaqyp baylardy aiyptap ony qútqaryp alghan («Qazaq», 1915, №137) Taghy bir dәlel bar. Amangeldi jóninde eng birinshi dissertasiya qorghaghan Ayap Núrqanov degen ghalym bolghan. Ol kisimen men kezdesken edim.

- Alash qayratkerlerining bәri aqtalyp jatyr. Tek Mirjaqyp aqtalmady. Amangeldini Mirjaqyp óltirgen joq qoy. Rasynyzdy aitynyzshy. Kәri qoydyng jasynday ghúmyrynyz qaldy. Alladan qoryqpaysyz ba? Siz Amangeldini zerttediniz ghoy, - dep súradym. Ayap aghamyz:
- Marat, Amangeldini Mirjaqyp óltirgen joq. Ony Ábdiqapardyng jigitteri óltirdi, - degen edi.
1983 jyly ýilengen kezimde Amangeldining balasy Shәrippen bir bas qosuda bolghan edik. Bir sәti kelgende:
- Sizding әkenizding qúnyn kim tóledi, - dep súradym.
- Mening әkemning ólimine Mirjaqyptyng qatysy joq. Onyng qúnyn basqa kisiler tóledi, - dedi.
- Naqty kim, - degende. Ýndemedi.

Al, 20-shi jyldardang bastap 30-shi jyldargha deyin NKVD tergeushileri Mirjaqypqa әrtýrli aiyp taqqanymen Amangeldige kelgende dәlel taba almaghan. Búl jalghan aiyp Amangeldi turaly kinofilim týsiru kezinde payda boldy. Sebebi kenes ýkimetining bas jauy roline qyzyl jazushylarynyng ssenariyi boyynsha alashtyng adal úly Mirjaqyp beynesi somdalghan edi. Mirjaqyp 58 statiyamen aiyptalyp aidauda jýrip 1935 jyly óldi. Onyng ólimin estigen torghaylyq aqyn Fayzolla Satybaldyúly óz joqtauynda:

Mirjaqyp pen Ahmet,
Naqaqtan-naqaq boldy shet.
Bir uaqyttar bolghanda,
Aqtalar ornap әdilet...
Qiyanat ketpes toqtausyz,
Ádil sóz qalmas qúptausyz,
Kýnderding kýni bolghanda,
Mirjaqyp ketpes joqtausyz...,  - degen eken.

- Qazirgi uaqyttaghy Mirjaqyptyng múrasy jayynda jasalyp jatqan sharualargha toqtala ketseniz. Ne istelip, ne istelmey jatyr?!

- Qazir Reseyden shyghatyn «Jizni zamechatelinyh ludey» degen kitap bar. Ol kitapqa kez kelgen túlgha kire bermeydi. Oghan әlemdik dengeydegi iri qayratkerlerding istegen enbekteri turaly mәlimetter beriledi. Jaqang osyghan enip jatyr. Álemdik dengeyde qazaq ýshin kim ne jasap jatyr?! Áriyne, qazirgi tanda qazaq ýshin óz ýlesin qosyp jatqandar kóp. Al, eng birinshi әlemdik dengeyde qazaq ýshin kim ne istedi degen zandy súraq tuady ghoy. Mine, әlem tarihynda Mirjaqyp qazaq ýshin óte ýlken-ýlken enbekter istedi. Mysaly, eng birinshi «Oyan, qazaq!» degen maniyfesin, qazaqtyng túnghysh romany - «Baqytsyz Jamaldy» jazdy. Qazaqtyng túnghysh «Serke» gazetin Sankt-Petrburg qalasynda Resey imperiyasynyng astanasynda shyghardy. 1913 jyly qazaq, qazaq emes, «qyrghyz» atanyp jýrgende «Qazaq» degen atpen úly Ahanmen taghy bir gazet shyghardy. 1915 jyly Aqmola jerinde «Baqytsyz Jamal» romany boyynsha pesa qoydy. Alash әskerin qúrdy. Alash marshyny jazdy. Birinshi Qazaq Konstitusiyasynyng avtorlarynyng birigeyi. Jaqannyng keremettiligi - qazaqtyng túnghysh matematiygi! Eng birinshi matematikadan «Esep qúraly» degen 5 kitap shyghardy. 1907 jyly Polisha astanasy Varshavada halyqaralyq til - «Esperanto tili» qoghamynyng tóraghasy da boldy. 1914 jyly Mәskeu Shyghystanu instituty әigili shyghys klassikterining shygharmalaryn qúrastyryp «Shyghys jinaghy» degen kitap shygharghan. Sol kitapqa qazaqtan Abay men Mirjaqyp qana kirgen. Yaghni, qazaqta sol kezde Abaydan keyingi ekinshi әlemge tanylghan osy kisi edi. Mirjaqyp - qazaqtyng mandayyna baq bolyp bitken sónbes jaryq júldyzdarynyng biri ghoy. Qazir Jaqannyng shygharmashylyghy, sayasy qayratkerligi, taghy da basqa kóptegen enbekteri turaly 10 tomdyq kitap dayyndap jatyrmyn. Alla qalasa, 2-3 jylda shygharyp qalamyz dep oilaymyn. «Jizni zamechatelinyh ludey» seriyasyna jazylghan 30 b.t. kitabymyz dayyn túr. Mirjaqyptyng muzykalyq múrasy telegey teniz. Onyng әnderi, kýileri, romanstary bar. Ýlken disk qyp shygharu josparda bar. Bәri saqtalghan - teksteri de, notalary da.

- Ángimenizge kóp-kóp rahmet. Aldaghy júmystarynyzgha sәttilik tileymin!

Súhbattasqan:
Bauyrjan Qaraghyzúly

Marat ÁBSEMET, QR Últtyq Múraghaty bas diyrektorynyng orynbasary, Shyghystanu institutynyng doktoranty (tariyh), mirjaqyptanushy