Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2450 0 pikir 4 Mausym, 2009 saghat 09:56

“Abay.kz” aqparattyq portalynyng alghashqy respublikalyq internet-konferensiyasy!

Berik agha! Siz Altynbek Sәrsenbayúlynyng qaramaghynda kóp jyl boyy qyzmet ettiniz. Sol kisi turaly qyzyq, tosyn jaghdaylar esinizde qaldy ma?
Baqyt, Almaty qalasy

Berik Ábdighaliyev: Ol kisi dәl mening býgingi jasymda-aq býkil elge ózining danyshpandyq oilarymen tanymal boldy. Biz ol kisining aldynda ózimizdi bala sezinetin edik. Áli kýnge deyin sonday sezimdemin. Búl kisi tiri bolsa, mening býgingi jýris-túrysyma, aitqan sózderime, pikirlerime ne der eken degen oy meni jii mazalaydy. Altynbek agha meni jaqyn tartyp, qyzyqty oilaryn aitatyn. Jaqsy tәrbie kórsetti. Ózi óte qarapayym jan-túghyn.
Altekeng úsaq-týiek ispen ainalyspaytyn. Auqymdy isterdi, iri-iri jobalardy qolgha alatyn. Ol kisi bizdi yryn-jyryng sózden, bәtuasyz isten joghary bolugha tәrbiyeledi. Sol kisiden júqqan bolar, men qolgha alghan jobalarymdy býgingi kýnmen emes, ertengi kýn ólshemimen qaraghym kelip túrady. Qolgha alghan isting ertengi nәtiyjesin baghamdaymyn. Sol siyaqty býgingi mәsele tilde emes, últ ruhynda. Qazaq ruhy kýsheyse, til erten-aq ózdiginen damidy. Namysty qazaq ózi ghana emes, ózgelerdi de qazaqsha sóiletetin bolady. Sondyqtan ruhymyzdy oyatayyq.

 

 

Berik myrza!
Otyzdan asqan orda búzar jastasyz. Ózinizdi nemen júbata alasyz? Nemen maqtanasyz? Neni ar tútasyz? Neden jiyirkenesiz? Nege yntyqsyz?

Qaraghandylyq Jarqyn esimdi bauyrynyz

Berik agha! Siz Altynbek Sәrsenbayúlynyng qaramaghynda kóp jyl boyy qyzmet ettiniz. Sol kisi turaly qyzyq, tosyn jaghdaylar esinizde qaldy ma?
Baqyt, Almaty qalasy

Berik Ábdighaliyev: Ol kisi dәl mening býgingi jasymda-aq býkil elge ózining danyshpandyq oilarymen tanymal boldy. Biz ol kisining aldynda ózimizdi bala sezinetin edik. Áli kýnge deyin sonday sezimdemin. Búl kisi tiri bolsa, mening býgingi jýris-túrysyma, aitqan sózderime, pikirlerime ne der eken degen oy meni jii mazalaydy. Altynbek agha meni jaqyn tartyp, qyzyqty oilaryn aitatyn. Jaqsy tәrbie kórsetti. Ózi óte qarapayym jan-túghyn.
Altekeng úsaq-týiek ispen ainalyspaytyn. Auqymdy isterdi, iri-iri jobalardy qolgha alatyn. Ol kisi bizdi yryn-jyryng sózden, bәtuasyz isten joghary bolugha tәrbiyeledi. Sol kisiden júqqan bolar, men qolgha alghan jobalarymdy býgingi kýnmen emes, ertengi kýn ólshemimen qaraghym kelip túrady. Qolgha alghan isting ertengi nәtiyjesin baghamdaymyn. Sol siyaqty býgingi mәsele tilde emes, últ ruhynda. Qazaq ruhy kýsheyse, til erten-aq ózdiginen damidy. Namysty qazaq ózi ghana emes, ózgelerdi de qazaqsha sóiletetin bolady. Sondyqtan ruhymyzdy oyatayyq.

 

 

Berik myrza!
Otyzdan asqan orda búzar jastasyz. Ózinizdi nemen júbata alasyz? Nemen maqtanasyz? Neni ar tútasyz? Neden jiyirkenesiz? Nege yntyqsyz?

Qaraghandylyq Jarqyn esimdi bauyrynyz

 

 

Berik Ábdighaliyev: Búl súraq maghan únap otyr. Qyryqqa jaqyndap qaldym. Búl ómirde kónilim tolmaytyn nәrseler az emes. 29 jasymda Temirtau qalasy әkimining orynbasary bolyp barghanymda, 26 jasymda QR Preziydenti janyndaghy strategiyalyq institut diyrektorynyng orynbasary bolyp barghanymda, basqa ghylymy bolsyn, әkimshilik bolsyn, qyzmetterge barghanymda әiteuir adaspay jýrgenimdi ishtey sezindim. Al býgin mening kónil-kýiim ol kezdegidey emes. Qazir men qajetti nәrsemen ainalysyp jýrgen joq sekildimin. Mening qolymnan basqa da dýniyeler keledi. Sol qalaghan jolymdy tandauym kerek siyaqty. Meni ótken ómirim biraz dýniyege kóz jetkizdi. Men qiyndyqty da, jaqsylyqty da kórdim. Jeke ómirim, qyzmetim, tipti qoghamdyq ómirim bolsyn, ashy men tәttini qatar tattym. Men әrqashan ózimdi aqiqat izdep jýrgen adam retinde sezinemin. Ghylymmen ainalysqanymda biraz nәtiyjege jetkendey boldym. Qyzmetten de nәtiyje az bolghan joq siyaqty. Búlargha qanaghattanbay jergilikti jerge – Temirtaugha kettim. Ol jaqtan kóp tәjiriybe jinadym. Oghan da qanaghattanbay oppozisiyalyq partiyagha bardym. «Aq jol» partiyasynyng ortalyq apparatynda júmys istedim. Kóp nәrse ýirendim. Ol da az bolghan siyaqty. Ghylymmen ainalysyp, uniyversiytette sabaq berdim. Oghan da «toymay» әdeyi júmyssyz boldym. Jighan, tergen oilarymdy tiyanaqtap qayta pysyqtaghym keldi. Arhivke kirdim, múrajayda boldym. Tarihpen, shejiremen ainalystym. Sosyn taghdyr meni qaytadan qoghamdyq júmysqa әkeldi. «Altynbek Sәrsenbayúly qoryna» diyrektor bolyp bardym. Sosyn Memlekettik tildi damytu qoryna keldim. Sonda da kónilim birdenege tolmaydy da túrady. Búryn men shaghyn-shaghyn jobalar atqarghanyma qanaghat tútatynmyn. Kýndelikti júmysqa tiyanaqty boldym. Ýlken maqsat, zor múrat joq edi. Al qazir nemen ainalysu kerek ekenin bilemin. Aqiqatqa jaqyndap qalghan siyaqtymyn. Ómir óte qysqa, qateleskim kelmeydi. Bolmashy dýniyemen uaqytymdy shyghyndaghym kelmeydi.
Al maqtanatyn nәrsem alda bolatyn shyghar. Qazir maqtanatyn eshtenem joq.
Ejelgi grekter, tipti bizding óz ata-babalarymyz da el ýshin bolatyn shayqasta óludi armandaghan. Aruaq, aruaq dep aruaq shaqyryp jaugha shabuynda ýlken mәn jatyr. Batyrdyng aruaq dep aiqaylauy birinshi, aruaq qoldasyn deytin bolar, ekinshi, ózining de ólerin biletin siyaqty. Erteng keyingi úrpaq ózining atyn úran qylyp jaugha shabatynyn qalaytyn bolar. Búl – últ ýshin qúrban bolu. Qazir maydan dalasynda, yaghni, elge qyzmet etu, últ jolynda qúrban bolu qaghidasy joyyldy. Mysaly, Altynbek Sәrsenbayúly últ jolynda qúrban boldy. Kýres jolynda mert bolghan jandardyng esime mәngi qalady. Keshegi qazaqtar «Qabanbay! Nauryzbay!» dep úrandasa, dәp qazir men «Altynbek! Altynbek!» dep úrandaghym keledi...

Ekijýzdilikten jiyirkenemin. Bala kezden tariyhqa yntyghyp óstim. Qolym qalt etse, tarihy kitaptar oqimyn, tipti uaqytym bolyp jatsa, tarihy jerlerdi aralaghandy janym sýiedi.

Búiyrtsa, EQYÚ-gha tóraghalyq etkeli otyrmyz. Oghan tóraghalyq etuding de ózindik talaptary men ýlken jauapkershiligi bar emes pe? Biz soghan qanshalyqty dayynbyz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Qazaqstannyng EQYÚ-gha tóragha boluyn kýndelikti is-sharalardyng biri retinde qarastyruymyz kerek edi. Ókinishke qaray biz búl mәseleni tym dabyraytyp nasihattap jibergenbiz. EQYÚ-gha tóragha bolu órkeniyetti elderde syrtqy ister ministrlerining hattama negizinde atqaryla salatyn is-sharasy retinde kórsetiledi. Al bizde Qazaqstan Europany basqaratynday bayandaymyz. Onday mýmkindik bizde joq, tipti qúzyrymyz da jetpeydi oghan. Sondyqtan EQYÚ-gha tóragha bolugha biz dayynbyz. Aqyry mýshesi ekenbiz, nege tóragha bolugha dayyn emespiz? Áriyne dayynbyz. Eger bizding zandarymyz olardyng talabyna say kelmese, bizdi mýshelikten alyp tastasyn.

 

 

Últtyq mýddemizdi aldynghy oryngha shygharu ýshin últ janashyrlaryna ne kedergi?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Birinshiden, birlik joq. Últ ýshin kýres jýrgizuding dәstýri men mәdeniyeti ýzilip qalghan. Áli kýnge deyin qazaq últynyng damuyna baghyttalghan túghyrnamamyz jasalmaghan. Ghylymy jәne konseptualdy túrghyda naqty qadam jasay almay otyrmyz. «Qazaq doktrinasy», «Qazaq missiyasy» degen taqyryptar tolyqtay auqymdy pikir-talastyng ózegine ainalmay keledi. Qazaq últynyng damuyna qatysty ghylymy kózqaras ta jetispey jatyr. Ghylym da últtyng damuyna tolyqtay ózining jemisin bere almay otyr. Biylik jýielerinde últshyldar kemshin. Tym qúryghanda, halyq saylaghan parlamentte últtyng mýddesin kózdep, soyylyn soghatyn últshyldar kóptep bolu kerek. Al býgingi kýnderi últqa jany ashityn eki-ýsh-aq ministr bar shyghar.

Tilderding ýshtúghyrlyghy onsyz da ensesin kótere almay otyrghan memlekettik tildi janshyp tastamay ma?.. Til janashyry retinde aitynyzshy, memlekettik tilding mәrtebesin kóteru túrghysynda auyz toltyryp aitarlyqtay qanday enseli sharualar enserilude?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Ýshtúghyrly til degen de – úran. Búl turaly naqty konsepsiya nemese baghdarlama joq. Eger qoghamnyng qazaq tiline degen qyzyghushylyghy orys jәne aghylshyn tilindegidey bolsa, onda ýshtúghyrly til sayasatyn qoldaugha bolady. Al eger qazaq tilin orys pen aghylshyn tili dengeyine jetkizu ýshin osy sayasatty ústanyp otyrsa, nege qúptamasqa?!
Biylik pen qogham jappay qazaqsha sóilemey, tilge milliardtap aqsha bóle bergennen eshqanday nәtiyje shyqpaydy. Áueli әr qazaq ana tilin qúrmettep, bir-birimen qazaqsha sóilesui kerek. Sodan keyin ózgelermen osy tilde tildesu qajet. Osylay jalpy qoghamnyng negizgi qarym-qatynas tili qazaq tili bolsyn! Búl jerde biylik te beytarap qalamas. Tilge degen talapty kýsheytui kerek. Til komiyteti Mәdeniyet emes, Bilim jәne ghylym ministrligining qúzyrynda boluy kerek sekildi. Til komiyteti balabaqsha men mektepterde jýieli týrde júmys jýrgizuin qalyptastyrsa. Kez kelgen mektepting týlekteri qazaqsha suday bilip shyghuy kerek. Balabaqshadan til syndyryp shyqqan bala mektepte qinalmay ýirenip ketedi. Joghary oqu oryndarynda da qazaq tili arnayy pәn retinde oqytylsa, býgingidey «qazaq tilin qalay damytamyz?» dep qinalmaytyn bolamyz.

 

 

Qazaq júrtynyng etek-jenin jinap, ózine-ózi kelui úzaqqa sozylyp bara jatqan tәrizdi. Bolmysymyz ben mentaliytetimiz syrtqy yqpaldy kýshke tótep bere ala ma? Jahandanudyng júmyryna jútylyp ketip jýrmeymiz be?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Jahandanudyng qazaq bolmysana tiygizer keri әseri bary anyq. Alayda men batystyq jahandanudan góri orysshyldyqtyng bizge qaupi kýshti ekenin aitqym keledi. Resey aqparatynyng tasqyny jyl sayyn kýsheyip barady. Sebebi Resey teleónimderi adam balasyn qyzyqtyra alady. Býgin qyzyqtap qaraghan adamnyng erteng reseyshil, orysshyl bolyp shyqpauyna kim kepil? Qazaq mulitfilimine susap otyrghan balalarymyzgha múnyng qauipi kýshti ekenin úmytpayyq. Áriyne, býgin tasqynday kelip jatqan aqparatqa toqtam qoya almaymyz. Sondyqtan olardan asyp týsetin qyzyqty últtyq jobalar jasayyq. Adamgershilik, adaldyq taqyrybyndaghy sheteldik balalar filimderin óte joghary dengeyde qazaqshagha audarayyq. Búl birinshi joly atqarylatyn is bolsyn. Sosyn mindetti týrde últtyq multifilmiderimizdi jasayyq. Olar bәsekege say bolsyn! Osylar arqyly últshyldyqty damytuymyz kerek. Biz nege Alash arystaryn, qazaq batyrlaryn dәriptep jýrmiz? Kenesary syndy batyrlar últtyng jol tappay qinalghan shaghynda temirqazyq bolary anyq. Qazaqstangha әr uaqytta әr kórshiden qauip boluy mýmkin. Últymyz tәuelsizdik ýshin kýreske dayyn bolu ýshin últ azattaghy jolynda qúrban bolghan batyrlarymyz ben úly kýresterimizdi jii nasihattauymyz qajet.

 

 

«Myng ólip, myng tirilgen qazaq» júrtynyng myng birinshi mәrte óluge haqysy joq. Endeshe, búl jolda qanday maqsattardy jýzege asyrugha tiyispiz?

 

Berik Ábdighaliyev: Búl súraqqa da jauap berdim dep oilaymyn. Endi ólmes ýshin últ azattyghy ýshin bolghan kýresterdi nasihattaudan jalyqpayyq. Biliktiligimizdi kótereyik. Resey telearnalaryn toqtatqannan, gazetterin tәrkileuden bayandy nәtiyje shyqpaydy.

 

Saualdardy joldaghan respublikalyq «Núr Astana» aptalyghynyng tilshisi Lәzzat Kemelbaeva

 

«Qazaq alimanaghy» atty jana jurnaldyng túsauyn kesken ekensizder, qútty bolsyn! Ghúmyry úzaq, arqalar jýgi auyr bolsyn dey otyryp, Berik myrza, mening osy jurnalgha qatysty ózinizge aitar búiymtayym bar, sony jetkizeyin.
Jogharydaghy jurnaldyng alghashqy sany shyqty degen song eki ókpemdi qolyma ústay sala jana basylymdy izdeuge shyqqan edim, taptym әiteuir. Alayda, alyp úshqan kónil jurnaldyng alghashqy betin ashyp qalghanda su sepkendey basyldy. Nege deysiz ghoy, aitayyn. Osynau «Qazaq alimanaghy» dep aiqaylaghan jurnaldyng ishinde memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtan bastap, Aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrza jәne Berik Ábdighaly myrza óziniz oilarynyzdy oryssha jetkizipsizder. Múny qalay týsinbek kerek? Eldegi jәne alys-jaqyn shetelderdegi orys tiline shorqaq qandastarymyz jurnaldaghy dýniyelermen qalay tanysady? Álde búl basylym orys tilinde ghana shýldirleytin «shala qazaqtargha» (biyliktegi) arnalghan ba? Ózderiniz memlekettik tildi damytudyng qúlaghyn ústap otyryp búlay istegenderiniz ynghaysyzdau dep oilamaysyzdar ma? Álde, Preziydent Ákimshiliginde Elbasynyn, ministrlerding sózderin audaratyn maman tabylmady ma? Olay bolsa bizge habarlasuynyzgha bolady, qazaq tilining jarqyn keleshegi ýshin qolymyzdan kelgenshe kómektesuge әzirmiz. Rahmet!

Sәlemmen «Qazaqstan» aptalyghynyng jurnaliysi Serik QARABAS

 

Berik Ábdighaliyev: Búl materialdar әdeyi orys tilinde jariyalanyp otyr. Elbasynyng qazaq mәselesi turaly orystildi aghayyngha arnap aitqan sózderin sanaly týrde alimanahtyng alghashqy sanynda jariyalap otyrmyz. Nege? Býgin qazaqtyng dengeyi qanday? Bolashaqta kim bolamyz? Basqalardy qalay qazaq qylamyz? Osynday saualdardy qazaqtargha ghana emes, orystildi qauymgha da jetkizu kerek. Biz qazaq mәselesin, qazaq tilining jay-kýiin tek qazaqtargha qazaqsha aitqan jetkiliksiz. Kerisinshe, qazaqsha bilmeytinderge týsindiruimiz kerek. Týbi qazaq tili saltanat qúratynyn solargha nasihattayyq. Olar da týsinsin, qazaqsha ýirenuge úmtylsyn. Bir-birimizge osy mәseleni qazaqsha aita bersek ne ónedi?! Búl óz-ózimizge qarap qúr jylau siyaqty. Sondyqtan biz arnayy týrde qazaqylyqty oryssha nasihattaytyn joba bastap otyrmyz. «Qazaq alimanaghy» – sonyng bir ghana kórinisi. Qazaqtyng mýddesin jan-tәnimen kózdeytin dýniyelerdi orys tilinde jariyalaytyn bolamyz. Qazaq ruhyn, qazaq mýddesin oryssha nasihattauymyz qajet. Tipti bolashaqta onday materialdardy aghylshyn, tipti qytay tiline de audarghymyz keledi. Bizding qazaqshyldyghymyzdy, últshyldyghymyzdy ózgeler de óz auzymyzdan estisin. Serik, eger siz әlgi materialdardy oqyp, avtorlardyng qazaqqa qarsy ekenin bilseniz, onda әngime basqa. Mәsele qazaqty sýndi qay tilde bildirude emes. Alimanah shala qazaqtargha da, orystargha da arnalghan. Qazaq tilining qajetteligin orys tilinde nasihattau nәtiyjelirek bolyp túr. Qazaqy jobalargha orystildi qauym qarsylyq bildiredi. Sondyqtan biz aldyn ala orystildi qauymgha qazaq tilining qajettiligin oryssha úghyndyryp alayyq.

Berik agha! Sәlemetsiz be!
Renjimeseniz mynaday súraq qoyyp kóreyin.
Siz oppoziyada boldynyz. Býgin biyliktesiz. Bәzbireuler sizdi prinsiypin satty, qaytadan biylikke jýgindi dep jatqan joq pa? Oghan ne dep jauap beresiz?

 

 

Berik Ábdighaliyev: Men oppozisiyada sayasatker retinde bolghamyn joq. Saylau shtabynda qyzmetker retinde boldym. Ol jerde jýrip ýlken sayasatpen ainalysqan emespin. 2004 jyly «Aq jol» partiyasyndaghy júmysymnan ketken song belsendi týrde óz oi-pikirlerimdi BAQ arqyly bildire bastadym. Yaghni, tәuelsiz sarapshy bolugha tyrystym. Biylikti de, oppozisiyany da synadym. Ásirese biylikti kóbirek syngha aldym.  Áriyne, oppozisiyada boldym, olardy qoldadym. 2003-2004 jyldar, rasymen, sayasy romantikalyq kezeng boldy. Men «Aq jol» partiyasyn qazaq últynyng damuy jolyndaghy tyng joba dep sanadym. Jas qazaqtardy – Sәrsenbayúly, Ábilov, Jandosov jәne Baymenovterdi qazaqtyng damuy ýshin aliternativti joba úsyna alghan sayasy kýsh dep baghamdaymyn. «Aq jol» әu basta oppozisiyalyq partiya bolghan joq, elbasynyng qoldauymen qanat qaqqan aliternativti sayasy kýsh boldy. Sol uaqytta «Aq jol» Alash Ordanyng janghyrghan múrageri ispetti kórindi. Sondyqtan qatty qyzyghushylyqpen qyzmet ettim. Tórt tóraghadan da tәlim aldym. Kóp dýnie ýirendim. Múny әli kýnge deyin maqtan etemin. Ár jerde, әr uaqytta «Aq jolda» qyzmet etkenimdi maqtanyshpen aityp jýremin. Sol kezdegi sózderimnen býgin de tayqyghan emespin. Ony kózi qaraqty oqyrmannyng ózi de biledi dep oilaymyn. Al býgin men sayasattan sharshadym. Qyzyqtyrmaghannan keyin sharshaymyn. «Aq joldyn» ekige bólinui mening jeke basymdy da daghdarysqa tiredi. Osydan keyin eki jaqqa da (oppozisiyagha da,biylikke de) barmay uniyversiytetke kettim. Osy jerden eng dúrys júmys – últqa qyzmet etu kerek ekenin týsindim. Dәl osy últqa qyzmet etu arqyly biylik pen oppozisiyagha bagha beruge bolady eken. 2005 jyldan beri osy jolmen kele jatyrmyn dep oilaymyn. Eki jaqpen de teng sóilesemin. Eshkimdi aldaghan joqpyn. Eki jaqtan da meni aiyptaudy sezinip túrghan joqpyn. Betim ashyq, jýzim jarqyn. Til tónireginde ýlken joba bastadym. Búl joba iske aspasa, osy jerde júmys isteu-istemeuim ekitalay.

 

Jalpy alghanda eki jaqty da jaqsy bilesiz. Árqaysysynyng artyqshylyghy men kemshiligin taratyp bere alasyz ba? Bes artyqshylyghy, bes kemshiligi dep.
Daniyar, Almaty

 

 

Berik Ábdighaliyev: Biylikte júmys istegen adam, shyn mәninde, kóp nәrseni ýirenedi. Birinshi, kәsibiylik. «Aq jol» partiyasynyng bir artyqshylyghy, biylikte istegen azamattardyng kәsibiyligi ýnemi sezilip túratyn. Biylikti qansha jerden syngha alsaq ta, olardyng arasynda kәsiby biliktiligi óte joghary azamattar kóp. Shynayy jobalar tuyndap jatsa, ony is jýzine asyrugha mýmkindik tabylady. Búl da – biylikting bir artyqshylyghy. Kemshiligi turaly aitsaq, jauapgershilik az. Tipti mýldem jauapgershiligi joq jandar jýr biylikte. Jauapgershilik bolmaghan song qarjy qymqyru da beleng alady. Ekinshi, biylikte burokratizm kýshti. Qaghazbastylyq qatty damyghan. Kóp mәsele qaghaz dengeyinde qalyp jatady. Al oppozisiyanyng artyqshylyghy, shynayylylyq bar. Qysqasy, janashyrlyqpen júmys isteysin. Ekinshi artyqshylyghy, ol jerge tek shynayy mýddege birikken dostar jinalady. Al kemshiligi, ol jaqta emmosiya basymdau. Ishinara populizm bar. Demogogiya da qylang berip jatady. Ekinshi kemshiligi, jeke bastyng ambisiyasy jenip ketip jatady.

 

(Jalghasyn erteng oqisyzdar)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434