Qazaqstannyng EQYÚ-na tóraghalyghy ayaqtalyp kele jatqanymen biylik partiyasynyng jar-jary ayaqtalar emes. «Núr Otan» partiyasy elde jariyalylyq pen ashyqtyqtyng ornauyna «atsalysyp» jatqandaryn aighaqtay týsu ýshin partiya mýsheleri arasynda óz tabystary turaly deklarasiya jariyalau aksiyasyn dýrkin-dýrkin ótkizip túrady. «Ózinnen basta!» Ataghy darday aksiyasynyng aitary shamaly-aq. «Núr Otannyn» janyndaghy jemqorlyqpen kýres jónindegi qoghamdyq kenesting tóraghasy, senator Oralbay Ábdikәrimov te múny moyyndaydy. Onyng aituynsha, parlament deputattary men oblys әkimderining birde biri aksiyany qoldap, tabystary turaly deklarasiya tapsyrugha ynta bildirmepti. Bar bolghany eki әkim men bir memlekettik agenttikting tóraghasy ghana tabystary men mýlikteri turaly aqparat beripti.

Aksiya respublikalyq dengeyde byltyrdan beri ótkizilip keledi. Biyl intrnette jәne BAQ-tarda 1861 memlekettik qyzmetker óz tabystary jayly deklarasiya jariyalaghan. Ótken jyly búdan ýsh ese az bolatyn.

Qazaqstannyng EQYÚ-na tóraghalyghy ayaqtalyp kele jatqanymen biylik partiyasynyng jar-jary ayaqtalar emes. «Núr Otan» partiyasy elde jariyalylyq pen ashyqtyqtyng ornauyna «atsalysyp» jatqandaryn aighaqtay týsu ýshin partiya mýsheleri arasynda óz tabystary turaly deklarasiya jariyalau aksiyasyn dýrkin-dýrkin ótkizip túrady. «Ózinnen basta!» Ataghy darday aksiyasynyng aitary shamaly-aq. «Núr Otannyn» janyndaghy jemqorlyqpen kýres jónindegi qoghamdyq kenesting tóraghasy, senator Oralbay Ábdikәrimov te múny moyyndaydy. Onyng aituynsha, parlament deputattary men oblys әkimderining birde biri aksiyany qoldap, tabystary turaly deklarasiya tapsyrugha ynta bildirmepti. Bar bolghany eki әkim men bir memlekettik agenttikting tóraghasy ghana tabystary men mýlikteri turaly aqparat beripti.

Aksiya respublikalyq dengeyde byltyrdan beri ótkizilip keledi. Biyl intrnette jәne BAQ-tarda 1861 memlekettik qyzmetker óz tabystary jayly deklarasiya jariyalaghan. Ótken jyly búdan ýsh ese az bolatyn.

Negizinen qala jәne audan әkimderi, aumaqtyq basqarma basshylary, auyl әkimderi jәne olardyng orynbasarlary, oblys әkimining orynbasary 10 adam aksiyagha atsalysqan. Shyghys Qazaqstan, Jambyl, Atyrau, Soltýstik Qazaqstan oblystarynda belsendilik joghary. Degenmen, aksiyagha qatysushylardyng kóbi múny basshylyqtyng núsqauymen istegeni anyq. Óitkeni bizde biylikting biyshigi qatty tiyedi. Qaraghandy oblysy men Astana qalasynyng birde bir memlekettik qyzmetkeri deklarasiya jariyalamaghan, al Almatyda bar bolghany 1, Manghystau oblysynda 6 adam ghana aksiyany qoldaghan. Al, osy tórt aimaq halyq sany jaghynan da, ekonomikalyq jәne әleumettik әleueti jaghynan da kóshbasshy.

Biylik partiyasy «Núr Otannyn» aimaqtyq úiymdaryn oblys әkimderi, birinshi orynbasarlary basqarady. Áriyne, partiyanyng «pirәdarlary» ózderinen bastamaghan son, aksiyanyng ayasy qaydan kenisin. Múnyng sayasy oiyn ekeni, jemqorlyqtyng týp-tamyryna balta shappay ashyqtyq pen jariyalylyqtyng auyly alys ekenin týsinetin kezimiz boldy ghoy.

Deklarasiya jariyalay qalghan kýnning ózinde aghynan jarylyp aqiqatty aitatyndar az shyghar. Mәselen, el boyynsha ótip jatqan osy aksiya alghash 2008 jyly Pavlodarda bastalghan bolatyn. Partiyanyng oblystyq filialynyng tóraghasy, sol kezdegi oblys әkimi Aleksandr Verbnyak ózine jýktelgen mindetti oryndau ýshin jurnalisterdi jinap alyp tabysy men mýligi jayly aityp berdi. Aytyp berdi degenmen bastan-ayaq qobaljyp, óz ótirigin ózi ashyp almayyn dep qatty qorqyp otyrdy. Hosh, «aghynan jarylghan» Aleksandr aghamyz ózining biyik dualdyng ar jaghynda ýlken ýide túratynyn jasyrmady. Biraq, ol ýidi әieli ekeuining 20 jyl jinaghan aqshasyna salypty. Qúrylys materialdarynyng bәri eski eken. Solay arzandau týsken. Sol ýiin aqshasy az bolyp әli salyp bitire almay jatyr-mys. Ýii ýlken bolghanymen saltanaty kem kórinedi. Hauyz, qysqy baq, terrasa sekildi jetistikteri joq eken. Astyndaghy «Landkruzer - Prado» markaly kóligine de «itshilep» jýrip әzer ie bolypty. Al ýidegi әielining atyndaghy «Mersedes» úlyna tiyesili eken. Áyelining atyna jazylghany bolmasa úly ony óz aqshasyna satyp alyp Germaniyadan aidap kelipti. Bayghús Verbnyaktyng basqa eshtemesi joq eken.

Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam. Orynbasardyng qara ter bolyp otyryp «qoyasyn aqtarghany» o bastan kýdik tudyrghan jurnalister eski qúrylys materialdarynan salynyp, әli ayaqtalmay jatqan, hauyzy, qysqy baghy, terrasa sekildi tamashalary joq ýiin baryp kóreyik dep edi «mening azamattyq qúqyma qol súgha almaysyndar. Aytqangha seninder, al biyik dualdyng ar jaghyna ayaqtaryndy attap bastyrmaymyn» dep bir-aq qayyrdy. Kerekulik tilshi qauym sol kezde-aq múnyng «Núr Otannyn» mýshelerining qatysuymen ótetin kezekti «spektakli» ekenin bilgen. Bilgen de kýlgen. Biraq búl «sayasy qoyylymdy» EQYÚ-nyng aldynda «oynaytyny» ýsh úiyqtasam týsime kirmepti.

Álgi adam kire almaytyn biyik dualdyng ar jaghynda «jappada» túryp jatqan A.Verbnyak turaly biyl qazan aiynda Ýkimet basshysynyng blogynda aipara aqparat jariyalandy. Ákimning orynbasarynyng ospadarsyz qylyqtaryna kýiingen kәsipker oblys júrtshylyghyna búrynnan belgili jaytty endi joghary biylikting qúlaghyna jetkizgisi kelipti. Kәsipker Aleksey Belov Ýkimet basshysyna A.Verbnyak, qala әkimining orynbasary O. Kruk jәne oblystyq mәslihattyng deputaty, «Stalimontaj» firmasynyng iyesi A.Terentiev «ýshtiginin» tenderdi budjet qarjysyn jymqyrudyng tóte jolyna ainaldyryp alghanyn jazady. Sonday-aq, ýsheuining de qos azamattyghy barlyghyn, A.Verbnyaktyng barlyq tughan-tuystarynyng Krasnodar ólkesinde túratynyn, ýsheuining de sheteldegi esep-shottarynda milliondaghan qarjysy bar ekenin, Resey azamattyghy bolghandyqtan kez kelgen uaqytta elden tayyp túrugha dayyn ekenin aitady. Qaranyz, http://primeminister.government.kz/blogs/masimov_k/questions/53771

Áriyne, tyndaytyn qúlaq bolsa múnda talay nәrseler aitylypty. Biraq «Ózinnen basta» atty «qoyylymnyn» eng belsendi mýshelerine halyq senbese de biylik senedi. Sengeni sol emey nemene, ataghy talay jerge barghan «qasqyrgha» qoydy senip tapsyrdy. Oblys әkiminin  ókimimen jaqynda A.Verbnyak Ekibastúz qalasyna әkim bolyp taghayyndaldy. Elimizding elektr quatynyng eleuli bóligin óndiretin industriyaly ólkede búrynnan qazaqstan-resey birleskeni kәsiporyndary az emes. Qolynda Resey azamattyghy bar A.Verbnyak endi alansyz mol tabysqa keneletin shyghar. Jalpy, A.Verbnyak memlekettik qyzmetke bandyng kilti dep qaraytyndardyng qatarynda. Ol 1995 jylgha deyin memlekettik qyzmette istemegen. Aqsha qughan jeke kәsipker qyzdy-qyzdymen qarjynyng tausylmas kózi - budjet degen «qazannyn» qaqpaqshysy bolyp shygha kelgen.

Tabysym jayly deklarasiya jariyalasam úrlap-jyrlap alghan bes-on tiynymdy júrtqa bildirip alarmyn dep japyraqsha qaltyraghandargha qarap «beu, Vrebnyak qúrly bolmadyndar-au» degim keledi. Áne, keldi de ótirikti shynday, aqsaqty tynday qylyp әngimesin aityp berdi. Eng bastysy rolin oinap shyqty. Esesine, «shygharmashylyq syiaqygha» qaryq boldy. Al, EQYÚ degen nemene? Býgin bar, erteng joq. Óitip-býitip aldap-sulap esikten shygharyp salamyz. Tek qoylymdardy dúrys oinap, әlәulәiimdi halәulәiimge jalghasyryp otyru kerek.

Mine, solay!

http://www.masa.kz/article/view/id/419