El jaqqa degen erekshe ystyq sezimmen óstim. Atamdar biz tumay túryp-aq, bala-shaghany oqytu ýshin Almatynyng týbindegi auylgha kóship kelgen. Qalada tuyp, sol qalanyng týbindegi auylda balalyq shaghymyzdy ótkizsem de, «el jaq» degen úghym ýnemi elitip túratyn. Anda-sanda jol týsip, bara qalghanda beyne bir tariyhqa sapar shekkendey kýy keshetin edim. Dombyranyng shanaghynan tógilgen әn men kýy sol saparda ýnemi ilesip otyratynday sezetin edim. Ne siqyry baryn kim bilsin…

Degenmen, elden jyraqta óstim. Qol ýzip qap, baylanys azaya berdi. Biraq, uaqyt ótken sayyn sol el jaqqa jegen tartylys kýsheye beretindi shyghardy. Astanadan Almatygha kele sap sol jaqqa qaray tartyp otyrdym… Talay jylghy qazalardy óteuge tyrysqanday bop, bir aidyng ishinde ýsh ret baryp qaytyppyn. Syltau tabylsa boldy qazir de ketip qalghym kep túrady…

… Qúlja jolymen zaulap otyryp, Shelekten ótkennen-aq el jaqtyng iyisi sezile bastaydy. Oghan deyin alystan ghana boy kórsetip, saparyna serik bop jýrip otyratyn jotalar endi jaqynday týsedi. Saghan qaray meyirin tóge búrylyp, qúshaghyn asha qalghan «kele ghoy» dep túrghan apanday bop elesteydi, keyde. Jol eptep ongha qaray búrylady da, sol jotalargha asygha jeteley beredi. Sol tústanrdan ótip bara jatqanda «Mynau túrghan - Baqay jotasy dep atalady. Al, endi myna sol jaghyna qara… Oou alysta kórinip túrghan jotalar - Matay tauy dep atalady. Baqay men Matay batyrlar ótken eken. Ekeui osy eki jotanyng tóbesine shyghyp alyp bir-birinen joq súrasyp, «bәlen jylqy kórmeding be?» dep alystan-aq aighaylasyp, tildese beredi eken…» dep otyratyn ýlken kisilerding әngimesi eske týsedi. «Oypyrym-ay, qalay estigen birin biri… aidalada túrghan tau ghoy anau» dep oilap, qiyalgha shomyp otyra beretin edik… Baqay men Matay әli túr sol qalpynda. Anau tús - Asy-Sagha dep atalady. Bala kezde sol Asynyng jaylauynda talay qyzyqqa toly, ertegidey eleske ainalghan kýnder, aptalar, ailar ótken edi. «Michuriyn» kolhozynyng qoyyn baqqan kókemning qasyna ilesip biz de qys - qystauda, jaz - jaylauda jýretin edik. Eske alsam әlikýnge deyin jýregim shym ete qalady…

… Sóitip otyryp Rayymbek asuyna da jetesin. Batyrdyng nayzasy qadalghan jerden búlaq atqylap, shódden әbden zaryqqan qalyng әskerdi aman alyp qalatyn әuliyeligine kuә bolghan jerler osy jotalardyng ishi. Osy asudyng ishimen boylap otyryp «el jaqqa» enteley týsesin. Búryndary mindetti týrde asugha kire beristegi bastaudyng basyna toqtap, boy jazyp, búlaqtyng suynan simirisip, betimizdi juysyp alushy edik...

… Asudan shygha sala siqyrly әlemge engendey bolasyn. Kókpek! Sayyn dala! keng jazyq! Ong jaghynda qatparlana sozylyp Torayghyr jotasy jatyr. Sol jaqqa kóz tastasang - alystan múnartyp Búghytynyng jotalary menmúndalaydy. Tura qarasang - Alasanyng asuy alystan ghana kórinip, tóbeshiktey bop qarauytyp túrady. Ortada jatqan miday jazyq - Kókpekting jazyghy! Kózindi alysqa tastay salsang boldy - eriksiz kóz aldynnan Torayghyrdan yldilay shauyp kele jatqan qalyng jylqy ma, «Rayymbek! Rayymbek» dep úrandatyp týsip kele jatqan qalyng qol ma… әiteuir soghan úqsas kórinis ketpey qoyady. Kólikting de tizginin jiberip-jiberip alasyng sol jazyqta. Aspangha kózing salsang - qalyqtay úshyp jýrgen qúmaylardy bayqap qalasyn. Jazyqtyng orta túsyna jetkende jol ekige aiyrylady. Solgha qaray negizgi jol ketedi. Shonjyny basyp, Ketpen jotasynyng teristigin boylay otyryp, Qaljat arqyly Qytay asady. Sýmbe, Aqtam, Dardamty, Kenesh, Ketpen, Bódeti siyaqty auyldyng bәri sol jaqta. Al, ongha qaray ústap, sol Kókpekting jazyghyme әri qaray tartyp otyrsang - Rayymbek audanyna kiresin. Jol aiyrylar túsqa tayaghanda ong jaqqa qarasang - qatar jatqan qos tómpeshikti bayqaysyn. Oirantóbe dep atalyp ketken tarihy jәdiger sol bolady. Jyldan jylgha shógip bara jatyr, jaryqtyq. Qazaq pen qalmaqtyng qiyan-keski soghystarynyng birinde qaza tapqan jauyngerler jerlengen desedi. Shyghys jaghy - qalmaqtyki de, batys jaghyndaghy - qazaqtyki shyghar dep qoyam…

… Alasanyng asuyna jete bere solgha qaray ketetin qara jol bar. Sharyn shatqalynyng ishine kirip, ózenge týsetinbiz búryndary. Qazir Sharyndy izdep barghan turistterding bәri solay qaray barady eken…

… Asudan óte bere Sharyn ózeni men shatqaldyng bas jaghy anyq kórinedi. Ózinshe jatqan qúbylys qoy, jaryqtyq… IYrelene sozylyp jatqan alyp aidaharday bop elesteytini bar alghashynda. Odan óte biraz jýrgen song ongha qaray bir jol ketedi. Jalanash, Toghyzbúlaq, Saty, Kólsay, Qayyndygha aparatyn jol osy. Basynda iyrelendep barady da, bir kezde oqtauday týzu jol Torayghyr tauyn jelkege alyp (Kókpek jaqta aitylghan Torayghyr jotasynyng arghy beti ghoy…) otyryp Jalanashqa deyin tura tartady. Sol jolgha týsip alyp ainalana qarasang tilmen aityp jetkisiz súlulyqtyng kuәsi bolasyn! Kólsay men Qayyndynyng kórki әlemge belgili ghoy endi…

… Jalanashqa qaray búrylmay, әueldegi kýre jolmen tura tarta berseng birazdan song taghy bir asugha jetesin. Qayqynyng asuy degen sol bolady әne! Kegen asuy dep te atalady. Jol iyrelendep baryp biyik jotanyng basynan biraq shygharady. Eng basyna shygha kelgende toqtap, dalagha bir shyghyp alasyn. Pay, shirkin sondaghy Kegenning samal jeli betindi aimalay kep soqqandaghy sezimdi aityp jetkizu mýmkin emes! Ertegi әlemining kelesi dengeyine ene týsuge yntyqqan boyy әri qaray jolgha týsesin…

… Audan ortalyny - Kegen auylyn basyp ótip, ilgeriley beresin. Auyldyng ishimen ongha tartar bolsang - ataqty Qarqaradan bir-aq shyghyp, Mynjylqynyng jaylauyna baryp tirelesin. Negizgi jol Kegennen әri qaray shyghysqa sozyla beredi. Sol jaghyna kóz tastasang - talay tariyhqa kuә bolghan Ketpen jotasynyng (Ýisin tauy dep te atalady) alghashqy silemderin bayqaysn. Bolmysy qyzyq qart jota beyne bir jerding astynan topyraqty jaryp shyghyp túrghan nayzanyng úshtary siyaqty ýshkir tóbeler bop bastalady. Odan әri qoilana, qatparlana beredi de, әri qaray shyghysqa sozylady. Osy Ketpen jotasynyng ar jaghy men ber jaghy Alban ata úrpaqtarynyng qonysy. Ar jaghy - Úighyr audanynyng aumaghyna kiredi de, ber jaghy Rayymbekke jatady…

… Sóitip, Kegennen óte bere ong jaghynda aldymen Marusyanyng jotasyn basyp ótip, әri qaray Sarjazgha da jetesin. Sol auyldan ótkennen keyin jol taghy da ekige aiyrylady. Tura tartsang - Qaynar, Qaqpaq, Tekes, Sarbastau, Abay, Sýmbe siyaqty auyldardan ótip Narynqolgha jetesin. Jol boyy ong jaghynda sozylyp jatqan taulardyng arjaghyna kóz salsang - aq qalpaghyn kiyip Han Tәniri biyigin bayqaysyn. Al, janaghy jerden solgha búrylsang - Qarasazgha bir toqtap, әri qaray Ketpenning týstigindegi auyldardy boylay otyryp han jaylauy - Shәlkódege qaray betteysin… Qarasazdy bauyryn alyp, onashalanyp túrghan Elshen-býirek degen jalqy taudy boylap jýrseng Túzkól, Shәkirambal jaqqa qaray ótesin. Al, kerisinshe, Ýisin tauyna enteley baryp shyghysqa tartsang Shәlkóde auylyna bir soghyp, jaylaudyng tórine qaray órley beresin, órley beresin…

Beu, Shәlkóde! Atyng da ystyq, zatyng da ystyq qoy! ilgerirekte, jaylaudyng ór jaghyna taman Altynken degen jerding túsynda el «Alpysbaydyng biyebauy» dep atap ketken bizding әuletting ata qonysy jatyr. Ketpenning eteginde jýrip «Sarybidaylatqan» Sәdiqoja atamdar da osy Shәlkódening jaylauynda shalqyp jýrgen ghoy, kezinde…

… El jaqqa ansaryp auyp túratyn bopty. Syltau tabylsa tartyp ketkim keledi...

Edige Alpysbay

Facebook-tegi paraqshasynan