Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2380 0 pikir 23 Qarasha, 2010 saghat 07:40

Ómirjan Ábdihalyqúly. Qajyghúmar Qytayda qala ma? Qazaghy qayda?

Biletinder Qytaydyng Shәueshek degen qalasy  qazaq-qytay shekarasyna óte jaqyn ornalasqan deydi. Jaqyndyghy sonshalyqty, Maqanshynyng shekaragha jaqyn auyldaryna Shәueshekting shamdary samaladay jarqyrap kóz tartatyn kórinedi. Sol bir qol sozym jerde ghana túrghan qalada tughan topyraghyna jete almay, zaryghyp qazaqtyng qara shaly otyr.

Qara shaldyng aty - Qajyghúmar Shabdanúly. Ómirining teng jartysyn Qytaydyng qapas týrmesinde ótkizgen bú kisi qazirding ózinde myrzaqamaqta otyr. Ýiinen bes qadam úzap shyghu mún. Qytay ókimeti o kisige kók tiyn aqsha bermeydi. Bәibishesining zeynetaqysymen kýneltip keledi.  Jasy 85 te. Mәlkildep otyr. Oghan qyryq jyl týrmedegi azap pen qorlyqty qosynyz!

Tayaq tastam jerde túrghan tughan eli - Qazaqstangha kelu, kindik kesip, kir jughan Tansyqtyng topyraghyn basu Qajy aghang ýshin úly armangha ainalghaly qashan. Obaly, kәni, qazaq ziyalylary ol kisini elge qaytaru jóninde bastamalar kóterip, jogharygha talay ótinish jasady. Tyrs etken biylik joq. «Jartasqa bardym, kýnde aighay saldym». Biraq jartas ekesh jartas ta janghyrady ghoy...

Biletinder Qytaydyng Shәueshek degen qalasy  qazaq-qytay shekarasyna óte jaqyn ornalasqan deydi. Jaqyndyghy sonshalyqty, Maqanshynyng shekaragha jaqyn auyldaryna Shәueshekting shamdary samaladay jarqyrap kóz tartatyn kórinedi. Sol bir qol sozym jerde ghana túrghan qalada tughan topyraghyna jete almay, zaryghyp qazaqtyng qara shaly otyr.

Qara shaldyng aty - Qajyghúmar Shabdanúly. Ómirining teng jartysyn Qytaydyng qapas týrmesinde ótkizgen bú kisi qazirding ózinde myrzaqamaqta otyr. Ýiinen bes qadam úzap shyghu mún. Qytay ókimeti o kisige kók tiyn aqsha bermeydi. Bәibishesining zeynetaqysymen kýneltip keledi.  Jasy 85 te. Mәlkildep otyr. Oghan qyryq jyl týrmedegi azap pen qorlyqty qosynyz!

Tayaq tastam jerde túrghan tughan eli - Qazaqstangha kelu, kindik kesip, kir jughan Tansyqtyng topyraghyn basu Qajy aghang ýshin úly armangha ainalghaly qashan. Obaly, kәni, qazaq ziyalylary ol kisini elge qaytaru jóninde bastamalar kóterip, jogharygha talay ótinish jasady. Tyrs etken biylik joq. «Jartasqa bardym, kýnde aighay saldym». Biraq jartas ekesh jartas ta janghyrady ghoy...

Jyraqta jýrgenderding ishindegi biri emes biregeyi Qajyghúmar Shabdanúlyn tuyp, ósken eline әkelu mәselesi súiylyp ketken shaqtarda byltyry dәl osy 23-nshi qarasha kýni Qajy aghannyng ataqty «Qylmys» romanynyng alty tomdyq kitaby Dýniyejýzi qazaqtarynyng «Atajúrt» baspasynan jaryq kórip, qalyng elge jol tartqan edi. Qalyng eli qazaghy Qajy aghannyng tar esik, tar bosaghada jýrip jazghan búl enbegin erekshe yqylaspen qabyldady. Qoldan qolgha ótip oqyldy. Qany jerge tambay ótti. El ózining baghasy men yqylasyn osylaysha tanytty. Ósken jerge jetsem deumen ómiri ótip jatqan qara shaldyng aty tughan dalasyn sharlap ketti. Ýiirinen bólinip qalghan ýrkerdey aghayynnyng talayy men taghdyryna qamyqpaghan, kózining jasyn syqpaghan adam qalmady búl kýnde.

Osy jyldyng basynda Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov bastaghan qazaqtyng bir top ziyalysy «Qylmys» romanyn memlekettik syilyqqa úsyndy. Alayda, mәrtebeli syilyqtyng qúlaghyn ústaghan úlyqtar «kitaptaghy jazylghan jaylar bizding elding mәselesi emes», «bizding elding azamaty emes» dep «Qylmysty» syilyq alanynan quyp shyqty. Áy, biraq elding jastyghynyng astyna qoyyp úiyqtap, jantayyp jatyp oqyghanynan artyq kórkem shygharma ýshin asqan baqyt bar ma?! Onyng qasynda memlekettik syilyq degen ne, tәiiri.

Mine, býgin «Qylmys» romanynyng kindik júrttaghy qalyng elmen qauyshqanyna da bir jyl tolyp otyr. Soghan oray romannan ýzindi berip otyrmyz.

 

Alashshyl, Abayshyl bolayyq, aghayyn!

 

«Abay-aqparat»

 

«Qylmys» romanynan ýzindi

 

Tolydaghy dostargha da, Dórbiljinge de kórinbey ótip, Shәueshek qalasynda da eshkimge tanyspay, túp-tura meymanhanagha baryp ornalastyq. Áshkere kórisken dostar bolsa olardy da pәlege qaldyruymyz mýmkin ghoy. Ertenine tanerteng qarapayym kiyimmen ózim ghana kóshege shyghyp, әrkimnen múndaghy kóne dostardyng ýiin súrastyrdym. Eng senimdi degen bireuining ýii keshikpey tabyldy. Shet kóshede jeke aulada otyrady eken. Tuysqandarynyng barlyghy Qazaqstangha 62-shi jyly ótip ketkendigin estigenmin. Jylap kóristik. Jolym bolatyndyghy dastarqan ýstindegi alghashqy әngimeden-aq bilindi... Sol kýnning keshinde meymanhanagha ýy iyesining ózi ketti de, eki chemodanymyzdy eki qolyna alyp, Kýlәndi ertip keldi. Ertenine tanerteng biz biletin jogharghy Ergeytining kýnbatys jaq túsyndaghy «Shúbaraghashqa» atpen ketti. Qúdasy sonda mal baghady eken. Kýn batpay qaytyp keldi.

Shәueshekke keluimizding tórtinshi kýni ymyrt týse, rezenke dóngelekti at arba kelip túra qaldy qaqpa aldyna. Ekeumizdi ala jóneldi. Jer qarayghan tegis dala bolsa da, arba joldan aumady. Eki jerde jón súraghan postqa da «qúda» mas bolghan әuenmen tilin shaynay atady atyn. Hanzusha «qaytyp keldik» dep qana óte shyqty. «Búl itter menen qoy jep túrady» dep kýbirledi maghan.

Arbamyz jalghyz otyrghan kiyiz ýili malshynyng esik aldyna toqtasymen «shekara degen mine túr!» dep sybyrlady. Shekaranyng kerilgen tikendi symy men búl ýiding aralyghy eki kilometrden kóp aspaydy eken. Tyrbyq shy men siyrek qúraqty jazyq dala. Bizding estigenimizdey jyrtylyp-manalanyp ýlgermepti. Jenil «djiyp», iyә, motosikl qana tikendi symdy boylap, әr jarym saghatta bir ótip túratyndyghyn aitty malshy. «Tangha jaqyn, iz týspeytin qatqaq uaqytta kýzet mashinasynyng shyraghy jaqyndaghansha jetip daldalanasyzdar da ol ótip ketisimen qaterden sizder de ótip ýlgeresizder! - dedi. - Tikendi symnyng astynghy jaghynda tamtyq joq, ýzik-ýzik. Birinen enbektep óte shyghasyzdar!»

1933 jyldyng jazghytúrymynda sheshem ekeumiz ótken tyqyr jusandy dala, joghary Tarbaghatay jaqta qalghanyn, sholaq qana Baqty tauynyng ontýstik túmsyghyna jaqyn kelgendigimizden bildim.

Jýrek arpalysqa týsti. Malshy ýiining asyp dayyndap qoyghan etinen jey almay, eki shynydan ghana shay ishtik. Kýlәn saghatyna qaray berdi. Ol meni, men ony erlendirgendey qarasa kýlimsirep qoyamyz. Kiyiz ýiding tór jaghynda beygham úiyqtap, ýsh bala jatyr. Áyelinde ýn joq.

- Jamandyq aitpay jaqsylyq joq, - dedi malshynyng ózi. - Zәuli ghalam qolgha týsip qalsanyzdar, myna ýsh balanyng shulap qalmauyn azamattyghynyzgha tapsyrdyq!

- Ar-namysymyzgha seninizder, qolgha týse qalsaq, sizderdi, tipti, búl ýiding tóbesin de kórmedik!  Ólsek te jauabymyz sol ghana bolady!

Tórge salynghan tósenishke kiyimsheng qisaya kettik. Ile-shala shyraq ta, ot ta óshirildi. Tynshymay qozghalaqtay bergen Kýlәnning kókiregin, onshalyq biline qoymaghan ishin sipalay berdim. Jýregi asa qatty tulap jatyr eken. Ol da mening kókiregimdi sipap-sylaumen boldy. «Sening aman-esen qútylghanyndy kórsem eken!» dep kýbirleydi. Erninen sýiip tynyshtandyrugha tyrystym...

- Erterek ótip alayyqshy! - dep Kýlәn bas kótergende, men ytyp týregeldim. Saghat týngi eki edi. Tang bozara qoymaghan siyaqty. Jym-jyrt qaranghy týn. Kýzet mashinasynyng shyraghy túsymyzdan óte bergende daldalanyp túrghan ýy iyesi tiken symnan ótetin jolymdy núsqap kórsetti. Rahmet aityp qol berdik te jýrip kettik. Kýlәshim tipti jýirik eken. Aldymyzda eki jýz metrdey ghana jer qalghanda shaghyn bir top qúraq daldasyna menen búryn jetip otyra qaldy. Álgi mashina qayta qaytyp kele jatypty. On minutta ótti. Aldygha men týsip, topyraqsyz qatqaq jermen jol bastadym. Astynghy symy ýzilgen sement qada týbinen jer bauyrlap óte shyqtyq. On bes minuttay búgha jýgirip baryp, ýlken týp shy týbine otyra qaldyq. Shekara syzyghynyng búl jaghyna búlyq mýlde týspegen, shóbi óskelen, sony eken.

Sovet odaghynyng shekara kýzetshilerinen eshkim kórinbedi. Baghytymyzdy shekaradan taghy da biraz alystap alyp belgileyik degen oimen týregelip, taghy da kýnbatysqa qaray jýre bergenimizde bir súr it yr ete týsti de, mening etegimnen ústay aldy. Biz dem alyp otyrghanymyzda bildirmey kelip qorshaghan ýsh-tórt it eken. Alghashynda qorqyp qalsaq ta, shekara kýzetindegi tәrbiyelengen it ekendigin bildik te qymyrlamay túra qaldyq. Jauynger it etegimdi qoya berip, shonqiyp otyra qaldy. Búlardyng endi óz zastavyna qaray jýrmesek talaytyny belgili. Biraq, qay jaqta ekendigin bilmey, on-solymyzgha qaray berdik. Itter búl jayymyzdy týsingendey, biri bayaghyda Baqty bauyrynan men kórgen zastav jaqqa qaray bettep jýre berdi de, mening qasymdaghy iyt, palitomnyng shalghayynan tistep, sonyng jýrgen jaghyna qaray tartty. «Kýlәsh, beri jýr!» dey sala jol bastaghan itting sonyna týstim. Tistegen it etegimdi qoya berip, sonymyzgha týsti. Eki jaghymyzdan ekeui, sonymyzdan әlgi batyry qorshap júp-juas ilesti...

Ol zastav nedәuir alysta edi. Aldyndaghy ózensheli saygha kýn shygha jetip týstik. Aldymyzdan myltyqty orys soldat shyghyp, túra qalghanda itter ekeumizdi qorshaudan bosatyp, óz jaylaryna kete berdi. Biz ózen arnasynan ótip, qyratqa shyqqanymyzda soldat ornynan qozghalmay, zastav ýiin iyegimen núsqay saldy. Eki kózi shekara jaqta. Arttarynda qughynshy bar ma degendey baqylap túr eken.

Áynekti esikten shygha kelgen qyrma saqaldy kekse orys, ózi shyqqan esikti núsqady. Shaghyn ghana korridorgha toqtatty da:

- Keshirinizder, ustav boyynsha tintuge tura keledi! - dep qazaqsha sóiledi. Men janqaltamnan altyatardy ózim alyp tapsyryp, tintuine rúqsat ettim. Kekse orys ekeumizding boyymyzdy týgel tintti de, qyzmet kineshkemizden basqa eshtenemizdi almay, chemodanymyzdy aqtardy. - Kóship kelgen úqsaysyzdar, no, jol bolsyn, kimdi izdeysizder? - dep súrady sonson.

Aty-jónimdi aitysymmen «toqtap túr, toqtap túr!» dey sala stolyna jýgirdi. Bir dәpterdi ashyp qarady da maghan ýnile týsti:

- Atyng men familiyandy kim dedin?

- Atym Bighabil, әkemning aty Jappar, biz familiya qoldanbaymyz.

Orys endi kýlimsirey qarady maghan:

- Myna kisi kiming bolady?

- Áyelim.

- Myna myltyqty qaydan aldyn?

Aldynghy jyly Ilege qaray Azat shygharyp sala shyqqanda qaraqshydan tartyp alghanymyzdy sóilep berdim de:

- Ol jaqta qaraqshy kóp bolghandyqtan tastamay saqtap keldim! - dedim.

- Sizder myna ýige kirip dem alynyzdar! - dep týp jaqtaghy ýige kirgizdi de, sheshinip jaylanyp otyruymyzdy tapsyrdy. Ile-shala aq halat kiygen jas orys tamaq әkelip stolgha tizdi. Et-sorpa, bólke, bir bótelke vino men quyrghan balyq ta kirdi. Bir ýiden kekse orystyng telefonda oryssha sóilegen dauysy estilip edi. Mening aty-jónimdi qaytalap eki ret aitqanynan biz turaly әldeqaydaghy bastyghyna mәlimdegenin úqtym.

Az uaqyttan song biz otyrghan ýiding qarsy jaq qabyrghasynan teledidardyng kógildir ekrany jaltyray qaldy da, jalanbas, qara shash, úzyn jaqty bir qazaq kórindi.

- Myna әinekting aldyna kelinizder! - dedi kekse orys kirip. Kýlәn ekeumiz ekran aldyna baryp, qatar túra qaldyq. Bizge ýnile qarady ekrandaghy qazaq. Súr shiynelining eki iyghynda kapitan dәrejeli belgisi bar eken. Áldeqaydan bizdi teksermek bolyp qarap túrghanyn bilip, izetpen túrdyq. Qazaqsha qysqa ghana amandasyp alyp, mening aty-jónimdi súrady. Jauap berisimmen aldyndaghy ústel ýstine qoyghan qaghazyna qarap alyp, súrau qoydy:

- Búl jaqta kimderdi izdeysizder?

Qazaqstangha 1962 jyly qaytqan sheshem men aghalarymnyng atyn atadym da, әdresterin bilmeytindigimdi aittym. Jaqyn dostar jaghynan Jaghda Babalyqov pen Halyq Qasqyrbaevtan bastap shúbyrta jóneldim sonson. «Búlar Almatyda mәdeniyet ministrligine qarasty oryndarda bolsa kerek. Negizgi kәsipteri sol salada bolatyn» dedim.

- Ózing qay kәsipte edin?

- Ózim oqu-aghartu salasynda edim. 59-shy jyly onshyl qalpaghyn kiyip, Taklamakangha aidalyp ketkenmin. Osy jaqynda ghana aqtalyp, búrynghy óz ornyma qayttym.

- Jә, búl jaqta aghalarynyz ben dostarynyzdan basqa eng jaqyn adamdarynyzdan taghy kim bar? - dep jymiya súrady kapitan.

- 62-shi jyly sheshemmen birge ótken әielim Maqpal men úlym Asqar bar edi. Maqpaldyng basqa bireuge tiyip ketkenin estip kele jatqandyghymnan búlardyng atyn siz súraghan song ghana atap túrmyn.

Kózin keng ashyp anyra qarady kapitan. Az oilanyp alyp súrady:

- Al, myna kisi kim?

- Búl, mening endigi әielim. Aty Kýlәn. Búrynghy әielimning jaqyn әpekesi. Qytaydaghy mәdeniyet topalanynda múnyng eri aidauda ólgen. Mening eng jaqyn dosym edi. Sóitip, eki ýiimizden qalghan ekeumiz byltyr ghana bas qosyp, túrmys qúrdyq...

- Á...ә, qalghan әngimeni... keyin... úghysarmyz! - dep kapitan búl sózin ýze-ýze sóiledi. - Sizding atynyz mening tizimimde kópten beri bar. Búl jaqta sizdi súraushylar kóp! Al, býginshe Múqanshygha jetip dem alasyzdar! Erteng kórisermiz!

Teledidar óshe qaldy da, biz ornymyzgha kelip otyrdyq. Azdan song esik aldyna bir jenil mashina kelip túra qaldy. Shofery kirip, bizge amandasa sala, «jýremiz!» dedi. Chemodandarymyzdy ózi kóterip shyghyp, bizdi kabinkagha kirgizdi.

Kýn enkeye Múqanshydaghy bir qonaq ýige әkelip ornalastyrdy. Aq halat kiygen kýtushi qazaq әiel kirip, vannaly juynu bólmesin kórsetip shyqty. Kýlәn ekeumiz birge kirip juyndyq. Kýtushilerden eki-ýsheui, biz juynyp, kiyim auystyryp shyqqanymyzsha, keng aq dastarqandy stolgha taghamdaryn molynan qoyyp ýlgeripti. Biraq, basqa eshkim kirmedi. «Búl qala shekaragha jaqyn bolghandyqtan әli de jasyryn qonaqsyzdar» dep qana eskerte ketti bireui.

Kýlәnning qyzyl shyrayly aq jýzi synyq, belgisiz bir kónilsizdik bayqala berdi. Terezeden kóringen atamekenning kóz jeter jeri men aspanyna auyr salmaqpen qaraydy. Jazyq mandayynyng eki qasy arasyna tayaz ghana syzyqsha әjim payda bola qalypty. Búl iz týiile oilanghanda ghana bayqalatyn. Aman-esen ótkenimizge jenildep quanatyn kýni búlay auyr oigha týskenine alandap qaray berdim.

- Maqpalymnyng aldynda jýzqara bolyp qalar ma ekenmin! - dep kýrsinip jiberdi bir kezde.

- Nege?

- Bayqadyng ba, tanerteng teledidardan kóringen kapitan senen, «búl jaqta eng jaqyn adamdarynnan taghy kim bar?» dep kýlimsirey súrady ghoy, Maqpal men Asqardy menzep túrghanyn men de týsine qaldym. Sen, ol ekeuin aldymen atamaghan sebebindi aitqanynda kapitan tanyrqaghanday bajyraya qarap qaldy saghan. Ózindi jii súrastyryp túratyn negizgi adamyng sol ekeui ekendigin bayqatty. Maqpal әli de seni kýtip otyrghan bolsa, oghan men opasyzdyq istegen bolyp shyqpaymyn ba! Seni bar ómirin arnap kýtken tendessiz mahabbat iyesining aldynda... tiri Núriyashymnyng aldynda... eger olay bolghanda... men ne bolmaqpyn!

- Joq, saghan kir júghatynday mәsele joq! Onyng jattyq bolyp ketkenin men senen emes, basqa júrtshylyqtan estidim ghoy. Búl jaytty sen menen jasyryp, ony qimay qanshalyq jylaghanyndy bilemisin? Maqpal ketken bolsa, ózinnen basqa eshkimdi sýimeytindigimdi aityp jýrsem de, «tiri Núriyashyn» ýshin menen bezip qanshalyq jýrdin?.. Búl sening opasyzdyghyndy kórsete me!... Eger Maqpal meni adaldyqpen kýtip otyrghan bolsa, múnday sóz shyqpaydy!

 

 

- Joq, joq, onshalyq qaranghy kýmәnning orny joq, búrynnan joq! Jasamys kapitannyng jýz qúbylysynan úghyp qaldym! Biraq, qalay da Maqpalymnyng betinen sýiip, ayaghyn qúshyp, ornyn beruge jetsem eken!

- Kýlәsh, sen múnday auyr oidan aulaq bol, qalayda endi senen aiyrylmaymyn men!

- Jar degende jalghyzday kórip jýrgen sinlimning túnyghyn laylap, sonshalyq úzaq zarygha telmirgen kózine shóp salghan bolsam... Ózim keshirerlik qylmys emes qoy!

- Sen ne oilap kettin, janym-au! - Qúshaqtay aldym. - Qoy bos qiyaldy! Sansyz ólim, sheksiz azaptan bir-birimizge sýienip, әreng qútylyp kelgenimizde ekeumizge eshkim min tagha almaydy! - Toly dastarqandy stolgha Kýlәndi qúshaqtay tartyp әkelip otyrghyzyp, shampan qúidym. Ol bir jútym ghana iship toqtatty.

- Qoydym endi, maghan alang bolma! - dep kýlimsirep, qauip-kýdikten arylghanday beyne kórsetti de, basqa sózge auysty...

Biraq, tanerteng basyn oramalmen tanyp týregeldi. Qonaq ýiding әiel dәrigerdi kelip tekserip, «biraz ghana qan qysymy bar kórinedi» dep kýbirledi de dәri berdi.

Týske jaqyn tikúshaqtyng bәseng tyryly estildi de, qonaq ýiding aulasyna qondy. Terezeden qaray qaldyq.

- Asqarym ghoy mynau, dәl ózi, Asqarym! - dedi Kýlәn, úshaq esiginen shyqqan búira shashty jigitke tigile qarap túryp. Sonynan týsken beytanys jas kelinshekke ekeumiz de ýnile týstik. Tikúshaqtan odan basqa letchik qana týsti. Jigit pen kelinshek jýgire kirdi bizding nómirge.

- Áke! Áke! - dep jigit úmtylyp kelip meni bas saldy da, betimnen sýiip-sýiip alyp tez ajyrady. - Apa! Apatayym! - dep dauystap jiberip, Kýlәndi qúshaqtay aldy sonson. Kýlәn Asqardyng betinen shópildete sýidi de, kelinshekke qarady. Kelinimiz eken, búl shaqta bir tizesin iyip, maghan sәlem etip tómen qarap túr edi. Kýlәn oghan úmtylyp kelip qúshaqtap, batasyn bere sýidi.

- Al, tәteng qayda? - dep Asqardan Maqpaldyng jónin súraghanymda, Kýlәn da qaray qaldy.

- Ýide, aman! Kirov atyndaghy uniyversiytette. Tanerteng qyzmetine ketip edi. Ekeuinizding kelgendikterinizdi bara sala estipti. Jarym saghat ótpey qaytyp kelip, bizden sýiinshi súrady. Ýiding dayyndyq júmysyna ózi qaldy.

Kýlәnning jýzi kýrenitip, kóz eti kóp jylaghan adamnyng kózinshe isinip qyzara qalghan eken. Eki balasyn eki qolynan ústap stolgha tarta berdi. Ishki qysylysyn bildirmeuge tyrysqanyn sezdim. Úl men kelin dastarqannan bir-bir bauyrsaq auyz tie sala asyqty.

Eki chemodanymyzdy ekeui ústap, kelin Kýlәndi, Asqar meni qoltyqtap, sýiemeldep shyghardy tikúshaqqa.

Úshaq tik kóterilip, Almatygha qarap bet alghanda men qasymdaghy Asqardan kóz almay, qaydan oqyghandyghyn, qazir ne kәsipte ekendigin asygha súradym. Kelin ekeui Abay atyndaghy institutty birge bitirip, Almatydaghy bir orta mektepke múghalim bolyp birge ornalasqan eken. Mening kózim qazirgi búira shashty, jana tebindegen balapan múrty bar, shanaghy keng qara kózdi jas jigitte bolsa da, oiym 59-shy jylghy «enbekpen tәrbiyeleu ornynyng qara qaqpasynan sheshesining zorlauymen shyghyp bara jatyp, «әke, әke, jýi-jýi» dep qol soza shyryldaghan kishkentay sәbiyimde edi. Múnarlanyp alghan kózimnen jas parlay jóneldi. Dereu bekinip, basqa súraular qoya berdim. Sheshem men agha-jengelerding amandyq ahualdaryn súraghanymda Asqar, «bәri aman» dey saldy da, Bighazynyng balalarynyng ýlkenderi ne kәsipte ekendigin, kishilerining qay-qay mektepte oqyp jatqandyghyn, kishi aghanyng óz ýiining Almatygha jaqyn bir mal fermasynda ekendigin soza әngimeledi. Meni biletin dostardyng ózderine qanshalyq kómektesip, sýiemeldep kelgendigin sóilep ketti sonson. Jaghda men Halyq oqu-aghartu ministrligine Maqpaldy kelisimen tanystyra jýrip, uniyversiytetting ózi talap etken himiya kafedrasynan aspiranttyq oqugha ornalastyrghandyghyn, «tәtesi» ony ýzdik bitirip, sol kafedranyng ózinde qyzmet istep qalghandyghyn, qazir dosent dәrejesine kóterilgendigin aitty.

Kýlәn kelinning qasynda basqa oryndyqta otyr edi.

- Apa, apa!.. Apa! - dep shyr ete týsti kelin bir mezette. Jalt qarasaq, oryndyq arqalyghyna shalqalap jatqan Kýlәndi qúshaqtap alghan eken. Onyng auruy esime sonda týsip, yrshyp bardym qasyna. Mandayy da qoly da suyq. Art jaghymyzdan jýgire jetken medbiyke kókiregine tyndaghysh aspap qoyyp, bajyraya qaldy. Kýlәndi shalqasynan jatqyzyp shayqap, jýregin әrekettendiruge kiristi.

- Jerge týsir ekipajdy! - dep letchikke aiqaylap jiberdi azdan son.

- Mine jettik, jettik! - Letchik te dauystady. Tikúshaq ýsh qabat ýiding aldyna qona bergende jaltaqtay qaraghan kózime Maqpaldyng sharaly kózi sharaynaday jarq ete týsti. Eki balasynyng eniregen dauysyn estip, elendep túr eken. Ekipaj baspaldaghyna jarmasyp, sekire kelip kirdi. Maghan jalt-júlt qarap jiberip, shalqasynan jatqan Kýlәndi qúsha jyghyldy.

- Ápke, әpke! Qarashy maghan, әpketayym, bir qarashy! - Maqpal Kýlәnning eki iyghynan qúshyp shayqay eniredi.

- Sabyr etiniz, jýregi soghudan әldeqashan toqtaghan! - dedi medbiyke.

Maqpal ekeumiz aman-sәlemsiz jylasyp, óli Kýlәndi kóterip týsirdik jerge. Jenil kók mashina jyljyp kelip túra qaldy qasymyzgha:

- Búl kim? Búl kim? - degen Bighazynyng dauysy estildi. Saqal-shashy appaq shal yrshyp týsti kabinkadan. Meni tany qoyyp, qúshaqtay aldy. Aghaly-inili eki aqbas ýn salyp jylay aimalastyq.

- Jә, seni tirilerimiz aman kórdik, berik bol! Barlyq tilegimiz sen ghana bolatynsyn!

Maqpal odeyalo ýstinde jatqan Kýlәnning basyn aldyna alyp jylap otyr. Mәiit ýstine aq jamylghy jauypty. Oghan qaray bergenimde kishi jengening dauysy estildi. Onyng kelgenin bilmey qalghan ekenmin. Bas salyp, ol kóristi menimen. Úzaq jylady, әldekimderdi joqtap, bar dauysymen bozdady. «Tiri ekenindi bilmey ketti-au!» degeni qúlaghyma biz súqqanday estilip, iyghynan basymdy kóterip aldym. «Kim?» dep bajyraya qarasam da sheshemdi joqtap túrghany bilinip, denem múzdap sala berdi. Buynym qúryp býgilip qisaya berdim...

Esimdi jighanymda appaq ýide, appaq kereuette, qalyng qús tósek ýstinde shalqamnan jatyr ekenmin. Jengemmen sol kórisuding ertenindegi tal týsting kýni túp-túnyq terezeden kórindi. Ayaq jaghymda qarsy qarap túrghan Maqpaldyng isinip qyzarghan kózi kirpik qaqpay jarqyrady. Telmire qaradym tolyqsha jýzine. «Kózin ashty! Kózin ashty!» degen quanyshty ýni estildi. Eki jaghymda eki dәriger. Biri ukol aspabyn jiystyryp, biri jýregimdi tyndap otyr eken. «Soghuy qalpyna keldi!.. Aqau joq, sauyqty!» desedi.

Ýy ortasyndaghy keng stolda otyrghan kóp adam ýdere týregelip kelip qorshay qaldy meni. Birden qolymdy alyp amadasa berdi. Shyghynqy shodyr mandayly, aryqsha, shúnghyl kýlim kózdi Jaghda men qalyng etti, óskeleng qong qasty, juan bas Halyq Qasqyrbaevty aiqyn tanydym.

Sheshen Jaghda men Halyqtyng aitqan kónili, tókken jigeri tynaytyp, Maqpaldyng sipalay otyryp kiyindirgen týgel jana kiyimin kiyip týregelgenmin. Dostar qorshaghan keng stol dastarqanynda kishkene nemeremdi qúshaqtap, ahualdy súrastyra otyryp estidim.

Ana jylghy meni «sugha ketip óldi» dep habarlaghan ótirikshi radiony estip, aldymen sheshem qaza bolypty da, ekinshi ret, «Taklamakanda ashtan óldi» degen habar jariyalanghanda ýlken agha - Biygeldi qaza bolypty. Keyingi estilgen búl qaza da asa auyr tiydi maghan. Meni ashtan ólmesin dep jastayynan baylargha jaldanghan, kóshten qalmasyn dep oqugha berip, kiyimim men qaghaz-qaryndashym ýshin ghana qaryzdanyp qúlgha ainalghan agha-bauyr ýsheuining eng auyr azap kótergen eng ýlkenimiz osy Biygeldi edi ghoy! Shәueshek jambylynyng syrtyndaghy tas jol shetinde mening ashtan óler shaghymda auzynan jyryp berip, ózi ashtan óle jazdamap pa edi! Endi radiodan «ashtan óldi» degen habarym estilgende jan ýzipti! 1962 jylghy halyq osylay ýrkip jatqanda meni Shynjangha jalghyz tastap ketkisi kelmey jylap-enirep, shekaragha eki ret baryp, eki ret qaytyp, ótip ketken anasy men bala-shagha ýshin ýshinshi rette ókirip jiberip әreng ótken janqiyar agha, aqyrynda meni ashtan óldi dep estip ólipti!.. Bighadil «týrigim» ghoy, mening sol kýiigime shydamay, bala-shaghasynan aiyrylyp qalyp túryp, qyzyl jendilermen soghysyp ólgen!... Osy auyr qazalardyng ýstine Kýlәnday ardaqty qúrbandyghymnyng qazasy qosylyp, tynysymdy taryltyp qayta talyqsytyp әketip bara jatty. Qonaqtar arasynan ilbip shyghyp, auasharaq túrghan divangha әreng jettim. Kózim shúbartyp baryp manayym qaranghylandy. Agha-jengem eki jaghymnan qúshaqtap, meni bar ómirin qiya kýtip otyrghan Maqpalym bir tizemdi, jalghyz úlym bir tizemdi qúsha shulaghany estildi bir shaqta. Kózimdi qinala ashyp, aldymdaghy ekeuining basyn syladym. Dir qaghyp enirep jatyr Maqpalym. «Áreng qalghan biz ýshin jasasanshy!» degeni anyq estildi. Divan arqalyghynan basymdy kóterip aldym. Dәriger súiyq dәri әkelip túr eken. Ishkize qoydy.

Dostar jarysa sóilep, sondaghy radio habarynyng «osy jaqqa ailakerlikpen ótip alghan, belgisiz jaudyn» toqyghan qaskýnemdik habary ekendigin joramaldasty. Oiyma qona ketti búl joramal. Túqym qúrtugha, eng jaqyn janqiyarlarymdy qyryp bitiruge ailanghan osy suayt ótirikter ghoy!.. Tik týregeldim ornymnan. Jylap túrghan kelinimning qolynan nemeremdi qayta alyp, mandayynan sýiip-sýiip aldym da iyiskey týsip, arly-berli jýrip kettim. Asa úzaqqa sozylghan azaptan qayrap qútqaryp kele jatqan egespe minezimning qúdireti ózime endi aiqyndala týsti. Denemdi tik ústap keng ýide tez-tez jýrip kettim. Qúlap qalmasyn degendey saqtyqpen Maqpal janasalap ere jýrdi.

-  Búl úiysqan qaskýnemderding ózderin de bir-birden «qasqyr» jep jatyr! - degenimde eki stol toly dostar jym-jyrt tynday qalysty. - Sheksiz apattan óz tabighatyndaghy erekshe shydamdylyqpen ghana qalghan jalghyz dosym -  Kýlәnning da ólimi osy qastandyq ósekten boldy. Mening tiri qaluym jolynda qúrban boldy! Sol qaskýnemderding birnesheui osynda ótip alghan. Búl jaqtan tarqatylyp soyqandap jýrgen solardyng ósegi! Endi ólmeymin, tirilerim ýshin ghana emes, marqúmdarym ýshin de jasauym qajet, endi tolyq sauyqtym! - Jalt búrylyp baryp, dastarqandaghy etten eki asadym. Dostar du kýle qol shapalaqtady. Men shampan bótelkesin qolyma alyp, jarty stakan qúiyp aldym da otyrghandardyng bәrin tosqa shaqyrdym. - Qane dostar, agha-bauyrlar, úrpaqtarymyz - myna nemere-shóberelerimiz ósip-órby bersin!

Duylday týregelgen dostar mening qayta jyghylghanymnan beri túryp qalghan rumkalaryn qoldaryna týgel alyp shaq-shúq qaghystyryp birdey kóterdi. Nemeremning mandayynan taghy bir sýiip, kelinge ústattym. Kelin tize iyip sәlem etti...

Ertenine Kýlәndi jerlesuge baryp, zirat basyna qúran oqylyp bolysymen týregeldim de kóz jasymdy tóge, aghytyla sóiledim. Naghyz adamzatqa tәn, biraq, asa siyrek bitetin moraldyq ereksheligi, adam balasyna tittey ziyandy is istep kórmegen adaldyghy men aqyl-oy alghyrlyghy ózime búryn kórinbegen poeziyalyq darynmen sóilendi (tyndaushylar magnitafongha tolyghymen jazyp otyrghan eken). 1961 jyly Taklamakannyng «Dilbar» atty qandy lagerinde qastandyqpen ashtan óltirilgen marqúm erining de, aldynghy kýni atameken tabaldyryghynan meni ótkize sala ózining de men ýshin, meni ajaldan qorghap-qútqaru jolynda bastaryn pә tigip jýrip qazagha úshyraghandyqtary aishyqty aiqyn tilmen jetkizildi.

«Baqyl bol qútqarushym, perishtem! - dep bozdap jiberip bas qoydym topyraghyna. Jerlesuge kelgen ýsh jýzdey adam týgel jylady. - Qalghan bauyryng men balalaryndy, jiyen-nemerelerindi óz jýrek-bauyrym qatarynda ayalap-әlpeshtep ótermin. Saghynyshty óz ata-mekeninning topyraghy óz janynday jayly, bauyrmal, mәngilik tozbas torqa bolar, qamsyz úiyqta, ayaulym!»

Magnitafonnyng ózime tiygen bir lentasyn múra retinde qorghap saqtaudy, ýige qaytyp kelisimmen Asqargha tapsyryp berdim. Kýlәnning zoraytylghan suretin jetilik asyna deyin Maqpal jasatyp ýlgergen eken. Eng sheber mýsinshining bireuine obrazyn jasap berudi tapsyryp qoyghandyghyn da aitty.

Búl suretpen búl mýsinge ýiimizding eng jogharghy tórinen sheshemizding qatarynan oryn saylandy. Túnyq qara kózining astymen bizge kýlimdey qarap, sheksiz meyirin tógedi de túrady!

 

Qisyq kóz, qytymyr tergeushim, senen qútyldym ghoy, mysqylsyz-syqaqsyz, qysylyssyz-qymtyrylyssyz, alatyn ózek shyndyghymdy endi aitayyn: osy ayaulylarymnyng da, menimen baylanysty delinip óltirilgen myndaghan tanys, beytanys marqúmdardyng bәrining de ólimine men sebepker boldym. Bәri de mening atyma tanylyp azapty jolymda óldi. Sondyqtan qylmyssyzbyn dey almaymyn. Biraq, sol nememning qay jerimde qay isimde ekendigin jiyrma neshe jyl izdep, tauyp bere almadym. Kenirdeginiz shaqyldap-shiqyldap óndirshektey bergeninizben óziniz de eshqanday shyndyqqa ýilese alatyn mәsele taba almadynyz. Birer tamshysy bolsa da birdeme tabylsa, tas shaghyp jatqan kómekeyinizge tamyzyp, qúlaghymdy saqtayyn degen ýmitpen mening de tintinbegen jerim qalmady. Boyymnan da, oiymnan da qylmysqa layyq eshtene taba almay qinaldym. Osy bir milliardtyng ishinde meni teksergendey shúqshiya óshigip tintken eshqanday jauapkering bolmaghan shyghar. Bir ghana parqym, olar ótirikke moyyndap jatqanda men oghan baspay, shyngha jaqynyraq birdeme izdep, jynystyq baylanysymdy da jayyp saldym. Tabylsa osydan tabylar dep, bylapyt eki-ýsh jezókshening qylmys qapshyghyn da aqtaryp kórsetkenim esinizde bolsa kerek (jas oqushylar men keyingi úrpaqtar, lajysyzdyqtan ar-úyattan attap ótken osy jayymdy ghana keshirgey). Odan tauyp bergenim de sizding tandyrynyzdy júmsarta almady. Taghy da tabar degendey tipti taqyldap taqymday berdiniz! Sizdi qylmyspen qanaghattandyra almaytyndyghymdy sodan bilgen song tәuekel aityp óz jolyma týstim ghoy.

Aqiqy qylmysym osy saparlarymda ghana aiqyndaldy ózime: mening sizdi bastapqy óshiktirgenim, «bәrimiz adambyz ghoy, tenirek jasayyq» degen shynshyl pikirim bolypty da, qútyrta óshiktirgenim, iyesiz-arqa tireksiz әlsizdigim bolypty. Maghan úqsatyp, zorlap baylanystyryp óltirgenderiniz de týgelimen panasyz-otansyz, qyp-qyzyl jalashy shynshyldar bolyp shyqpady ma? Shyngha ótirik, bólingenge bóri, sayaqqa tayaq, jalanashqa jel qashanda, qay dәuirde de ósh bolyp jaralypty!

Múnan song adal enbegim men aqyly talabymdy eshkim qoyyn dәpterine qara boyaumen qylmys etip jaza almaytyndyghy anyq. Olay bolatyny, men endi óz otanymdamyn! Dýniyede óz otanynan aiyryludan zor qylmys joq eken!

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5614