Búrynghy Densaulyq saqtau ministri Jaqsylyq Dosqaliyevting ishken-jegeni taghy da «syrqat» әngimening birine ainalyp, el ishin  dýrliktirude. «Bal ústaghan barmaghyn jalaydy» deushi me edi, biletin júrt. Lauazymdy qyzmetterdi atqara jýrip Jәkeng de jayyna qarap qalmasa kerek. Alayda, Jaqsylyq Dosmyrzaúlynyng kinәsizdigin aityp Mәjilis deputtary, sonyng ishinde Maral IYteghúlov degen azamat shyr-pyr boluda. Al, endi bizding qarjy polisiyasy iske bir kirisse juyq arada tizigin tarta qoymasy belgili, qazir Jaqsylyqtyn  jytyrghan dýniyesin týgendep jalpaq júrtqa jariya etip-aq jatyr. Myna betalsytaryna qaraghanada qarjy polisiyasyndaghy sayypqyrandary Dosqaliyevting «úly atasynyng besiktegi týbegi men shýmegin tauyp beretin shyghar» (Qajyghúmar Shabdanúly). Miyna qan qúiylyp, tilge kelmey baryp qayta «tirilgen» Jaqsylyq Dosqaliyevting endigi biraz jyldary temir tordyng ar jaghynda ótui әbden yqtimal. Sebebi, qarjy polisiyasynyng qarmaghyna ilingen sheneunik ataulynyng shider ýzip shyqqany kem. Memlekettik qyzmettegi әriptesterining ortasynada da syily, jalpy júrtqa da sýikimi bar Ghalymjan Jaqiyanov, Jaqsybek Qúlekeev, Núrlan Ysqaqovtardy  sensasiyagha әues jurnalisterding ózi «pәle-jaladan qútylyp, aqtalyp shyghatyn shyghar» dep ýmittengen. Bolmady. Qúlekeev pen Jaqiyanov týrmening dәmin tatyp shyqty, Ysqaqov әli sonda. Pәre berdi degen jalghan aiyp taghylyp Ablay Sabdalin abaqtyda jatyr. Serik Býrkitbaev myrzaqamaqta otyr.

Búrynghy Densaulyq saqtau ministri Jaqsylyq Dosqaliyevting ishken-jegeni taghy da «syrqat» әngimening birine ainalyp, el ishin  dýrliktirude. «Bal ústaghan barmaghyn jalaydy» deushi me edi, biletin júrt. Lauazymdy qyzmetterdi atqara jýrip Jәkeng de jayyna qarap qalmasa kerek. Alayda, Jaqsylyq Dosmyrzaúlynyng kinәsizdigin aityp Mәjilis deputtary, sonyng ishinde Maral IYteghúlov degen azamat shyr-pyr boluda. Al, endi bizding qarjy polisiyasy iske bir kirisse juyq arada tizigin tarta qoymasy belgili, qazir Jaqsylyqtyn  jytyrghan dýniyesin týgendep jalpaq júrtqa jariya etip-aq jatyr. Myna betalsytaryna qaraghanada qarjy polisiyasyndaghy sayypqyrandary Dosqaliyevting «úly atasynyng besiktegi týbegi men shýmegin tauyp beretin shyghar» (Qajyghúmar Shabdanúly). Miyna qan qúiylyp, tilge kelmey baryp qayta «tirilgen» Jaqsylyq Dosqaliyevting endigi biraz jyldary temir tordyng ar jaghynda ótui әbden yqtimal. Sebebi, qarjy polisiyasynyng qarmaghyna ilingen sheneunik ataulynyng shider ýzip shyqqany kem. Memlekettik qyzmettegi әriptesterining ortasynada da syily, jalpy júrtqa da sýikimi bar Ghalymjan Jaqiyanov, Jaqsybek Qúlekeev, Núrlan Ysqaqovtardy  sensasiyagha әues jurnalisterding ózi «pәle-jaladan qútylyp, aqtalyp shyghatyn shyghar» dep ýmittengen. Bolmady. Qúlekeev pen Jaqiyanov týrmening dәmin tatyp shyqty, Ysqaqov әli sonda. Pәre berdi degen jalghan aiyp taghylyp Ablay Sabdalin abaqtyda jatyr. Serik Býrkitbaev myrzaqamaqta otyr. Múhtar Jәkishov Reseyge qazaq uranyn bergisi kelmegeni ýshin bir basyna jemqorlyqtyng bar «jetistigin» ýiip-tógip alys jyldargha aidaldy.

Sóz joq, korrupsiyany, jemqorlyqty, qogham mýlkin talan-tarajygha salyp, zandy belden basudy aqtaudyng qajeti shamaly. Zangha qarsy qogham tarapynan nigilistik pighyl tudyryp, dәripteuden aulaq bolghan abzal. Alayda, sheneunik bitkenning (bir tandanarlyghy bәri qazaq) shetinen korrupsioner atanyp,  sybaylastyqty «jendi bilektey sybagha» kórip, sonynan sottalyp ketui kónilge eptep kýdik úyaltady eken. Sonda biyliktegi qazaq bitkenning bәri jemqor ma, ashqaraq pa, úry ma? Álde, qazaqtyng ishki alauyzdyghy, top topqa bólinip tozyp jýretin «salty» bir birin osylaysha el aldyndaghy qadirsiz halge jetkizip bastady ma? Úlyq bir jiynda bar yzgharyn jýzine jiyp túryp Preziydent Nazarbaev «Qay-qaysyndy bolsyn qoldarynnan jetektep sotqa alyp bara alamyn» degen edi. Nazarbaevtyng sol eskertuin osy kýni qarjy polisiyasy, qala berdi ózara alty baqan alauyz toptar aina qatesiz oryndap, sosializmning tilimen aitqanda «jýzege asyru ýstinde». Mәselenki, Dosqaliyevting taghdyry... Domalanyp qyzmetin istep qana jýrgen Dosqaliyevting ayaq astynan isti bolyp, til men jaqtan airylyp qúlap týsui tegin emes. Sonyng aldynda Aq Ordanyng ainalasynan «iG» degen súiyq sóz taraghan-dy. Ángimening qysqasy, yssy qandy Aslan Musin (Preziydent әkimshiligining jetekshisi) men ontýstiktting osy kýngi beldi túlghasy Sarybay Qalmyrzaevtyng arasynan ala mysyq jýgirip ótkenge úqsaydy. Búl jaytty Sarybay Súltanúly Batys elderining birinen densaulyghyn teksertip oralghan song emeurinmen anghartqan. «Menin, - dedi ol, - Elbasymen birge el aralap sapargha shyghuym әldebireulerge únamaytyn bolsa kerek». Preziydentting is basqarushysy - Sarybay Qalmyrzaevtyng jaghattap, ýlken kisining qasynan shyqpauy aldymen kimge únamauy mýmkin? Tasmaghambetovke me? Joq, Imanghaly Núrghaliyúly qazir Astanadaghy qyrauar sharuadan tyrp etip eshqayda shygha almaydy. Sol sebepti de oghan Elbasy qasyna kimdi ertsin - bәri bir. Toqaevqa únamauy mýmkin be? Qisyngha kelmeydi. Oral Múhametjanovqa únamay ma? Olay dep oilaudyng ózi qate. Mәsimovke me? Mәz-mәiram Mәsimov ýkimet mýshelerin ilestirip el ishin Elbasyz da aralap jýr. Endi kim? Áriyne, Preziydent әkimshiligining eki tizgin bir shylbyryn qolynda ústaghysy keletin - Musiyn. «Elbasymen birge el aralap sapargha shyghuym әldebireulerge únamaytyn bolsa kerek»,- deydi Sarybay Qalmyrzaev. IYә, sartisti sayasatker Sarybaygha elimizding batys aimaghynan oblys әkimi degen lauazymmen salang etip kele salghan  Musinning әldebireu boluy әbden mýmkin. Ol tipti Almatyda jurnalistermen kezdesip az-kem súhbat jasaghan kezinde «Men  qarjy polisyasyn basqarghan kezimde Dosqaliyev deytin jigitti bilmegen de ekenmin» dep saldy. Sarybay Súltanúlynyng Dosqaliyevti «bilmegen de ekenmin» degen sózining astarynan ózi aitqan «әldebireuge» qatysty yzasy anyq bayqalmay ma? Óitkeni, Jaqsylyq Dosqaliyev - Aslan Musinning jerlesi. Aqtóbelik. Aqtóbelik mәjilis deputaty Maral IYteghúlovtyng Dosqaliyevti qorghashtap baghuynda da әlgi «iyG» shabuylynan qorghanudyng nemese qarsylasudyng belgisi kózge úryp túr emes pe?.. Manayyndaghylardyng maydandasyp jatqanyn jasyrghan synayy bolsa kerek,  ótkende Nazarbaev Almatygha Musin men Qalmyrzaevty qatar ertip keldi. Áytkenmende, olardyng qatar jýrui tereng týsinisip memlekettik qyzmetti qatar atqarugha kepildik bola qoymas...

Jasyryp keregi ne, jaghday osylay... Qazaqtyng qyrbaylyghynan qashanda syrtqy mýddeler sayasy úpaygha kenelip kelgen. Qazir de sol. Biyliktegiler «Maysheke» ataytyn Mashkevich pen «Euraziya» toby  qazir «ig» pen «Zapadtyn» arasyndaghy alabýlikke qarap mighynan kýlip otyrghan shyghar. Kimderge de keregi - osy.  Ghalymjan Jaqiyanovtyng Qúsymyrynda ótikizgen taghdyrynan bilemiz,  búl  eki topqa abaysyzda soqtyqqan qazaq sheneunigi abaqtynyng alabajaq kiyimin kiige mәjbýr.

Jә, delik. Kýnderding bir kýni qyldan taya qalsa, mashkevichterding mәselesi «may shammen» qarala qoyar ma eken?.. Mýmkin. Biraq,   qazaqtyng bar baylyghyn bauyryna basqan alpauyttar biylikti biylep-tósteuding jolynan janylar emes. Áytkenmende, Jer Orta tenizining jaghalauynda «Savarona» kemesining ishinde sauyq qúryp jatyp euraziyashyl toptyng marqasaqalary 2012-jyly bolatyn Qazaqstandaghy  Preziydent saylauy turaly әngimeni sapyrghan kórinedi. Álgilerding әsiresayasilanghan әngimesin týrk qúpiya qyzmeti týz-týgel taspagha jazyp alyp, Aq Ordagha tapsyrghany jayynda jinishke aqparat bar. Eger sol sybys ras bolsa, «mayshekelerge» tisin basyp jýrgen qazaqtar qarap qalmas. Sayasat alanyndaghy alaman shabys alda siyaqty. Kýteyik.

«Abay-aqparat»