Qarashanyng sol qaraly oqighasynan beri 365 kýn qas-qaghym sәttey zymyrap óte shyghypty. Qalypty ómirimizde bir jylda eshtene ózgere qoymauy mýmkin.  Tek marqúm bop ketken sýikti nәreste, ayauly bauyr, adal jar, elgezek dos pen qadirli әriptesting orny ghana ýnireyip túrady.

Ol aramyzdan ketkeli 365 kýn boldy. Ol  ólmeytindey kórinetin. Sebebi, onyng janarynan әlemge ómirding ózi qarap túrghanday bolatyn. Kónilinde kóktem býrlep, didarynan jazdyng jaydary boyaulary anqyp túratyn. Ol perishte bop dýniyege kelip, sanasy men aryna kir shaldyrmastan Tәnirding qasyna qaytyp ketti.

Alash júrtynyng talantty perzenti Rýstem Esdәuletovten airylghanyna bir jyl tolyp otyr. Sodan beri qazaq ónerining kókjiyegi túmandanghanday kýy keshti. Ómir men ólimning kezekpen sahnagha shyghuy... Jaratqannyng búljymaytyn zany. Jasaghan әli de qazaqqa sansyz aqyn, qanshama talantty úl men qyz syilar. Biraq Rýstemdey kim bola alady? Ár adam - unikum. Ár adam - bir әlem. Rýstemning ózgeshe әlemin saghyndyq biz. Sondyqtan da úmyta  almaymyz. Ol mәngi esimizde.

Qarashanyng sol qaraly oqighasynan beri 365 kýn qas-qaghym sәttey zymyrap óte shyghypty. Qalypty ómirimizde bir jylda eshtene ózgere qoymauy mýmkin.  Tek marqúm bop ketken sýikti nәreste, ayauly bauyr, adal jar, elgezek dos pen qadirli әriptesting orny ghana ýnireyip túrady.

Ol aramyzdan ketkeli 365 kýn boldy. Ol  ólmeytindey kórinetin. Sebebi, onyng janarynan әlemge ómirding ózi qarap túrghanday bolatyn. Kónilinde kóktem býrlep, didarynan jazdyng jaydary boyaulary anqyp túratyn. Ol perishte bop dýniyege kelip, sanasy men aryna kir shaldyrmastan Tәnirding qasyna qaytyp ketti.

Alash júrtynyng talantty perzenti Rýstem Esdәuletovten airylghanyna bir jyl tolyp otyr. Sodan beri qazaq ónerining kókjiyegi túmandanghanday kýy keshti. Ómir men ólimning kezekpen sahnagha shyghuy... Jaratqannyng búljymaytyn zany. Jasaghan әli de qazaqqa sansyz aqyn, qanshama talantty úl men qyz syilar. Biraq Rýstemdey kim bola alady? Ár adam - unikum. Ár adam - bir әlem. Rýstemning ózgeshe әlemin saghyndyq biz. Sondyqtan da úmyta  almaymyz. Ol mәngi esimizde.

Rýstem...  elding auyzynda. Búl degenimiz Rýstemning qaytalanbas túlgha ekenin aighaqtaytyn dәlel. Artynan jas júbayy Marjan men shiyettey bala-shagha, jasy 80-nen asqan keyuana qaldy. Byltyr elimizding týkpir-týkpirinen Rýstemning dostary men tileulesteri ayauly aqyndy arulap jerlep qaytty. Tiri adam tirshiligin isteydi. Al,  otbasyndaghy ahual she? Bilemiz be biz sony? Artynda qalghan otbasy nendey kýy keshude?

Byltyr Rýstemning qazasynda dýiim júrttyng aldynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng basshylyghy birsypyra uәde bergen bolatyn.  Oblys ortalyghynda janadan boy kóteruge tiyis teatr men Óskemen qalasynyng bir kóshesine Rýstemning atyn beru,  otbasyn jana pәterge kirgizu siyaqty oblys әkimshiligining izgi niyetterine riza bolghan edik. Asanәli Áshimov aqsaqaldyng әr úsynysyn oblys әkimi Berdibek Saparbaev myrza múqiyat tyndap alyp, aghamyzdy barlyq úsynystarynyng oryndalatynyna sendirip baqty. Bir jylda ne istelindi? Uәdelerding qansha payyzy oryndaldy degen zandy súraq mazalaydy kókeyimizdi?

Osy mazalaghan saualdar bizdi eriksiz telefon tútqasyn kóterip, Rýstemning anasy Salyqbaeva Roza Seyitjanqyzyna habarlasugha iytermeledi. Roza apamyzben әngimemiz óte kónilsiz bastalghanyn nesine jasyrayyq... «Rýstemnen aiyrylyp, qapa-múnnyng ishinde ómir sýrip jatqan jayymyz bar. Ózi kózi tirisinde kórmey ketken  pәterdi әitip-býitip berdi әkimshilik. Qansha jyl pәterden pәterge kóship jýrdik qoy. Rýstem 4 әkimning kezinde talmay júmys istep, teatrdy kóterip, aqyry óz ýiine  qoly jetpey baqilyq boldy. Biyl qantar aiynda oblys әkimi uәdesinde túryp, bizge jana pәterding kiltin tabystaghanda, әiteuir artynda qalghan bala-shaghasy iygiligin kóretin boldy ghoy dep bir quanghanbyz. Alayda, quanyshymyz alysqa barghan joq. Jana salynghan kópqabatty ýy tolyq bitpegen. Su aghatyn jelileri dúrys jasalmaghan, qabyrghalary saudyrap týsip jatyr. Kónbis qazaqpyz ghoy, oghan da kóndik. Al, endi jaqynda qala basshylyghy búl pәterdi teatrdyng balansyna beru jóninde sheshim qabyldaghanyn estigende tóbemizge jay týskendey boldy. «Apyr-au»! - dep jaghamyzdy ústadyq. Yaghny Rýstemge arnayy berilgen pәter bala-shaghasynyng ýii emes, teatrdyng qyzmettik pәteri bop shyqty. Búl ýiding qystan beri birese suyn, endi birde jaryghy men jyluyn qiyp ketip otyrdy. Kommunaldyq qaryzymyzdy tólep tastayyq desek, pәter bizding atymyzda emes. Tólemderdi esh jerde qabyldamaydy. Anyrap túrghan suyq ýide 4 býldirshin bar, mening jasym bolsa 82-ge shyqty. Tyl ardagerimin, 43 jyl ómirimdi bilim beru salasyna arnaghan qariyamyn. Búl ýiding tiziminde mening atym mýlde joq. Endi ne isterimizdi bilmeymiz. Erteng myna oblys, qala basshylyghy auysyp ketip, jana әkim «búl teatrdyng ýii, kәne bosatynyzdar!» dese, qayda baramyz?» - deydi   keyuana.

Biz anamyzdy ne dep júbatarymyzdy bilmedik... Tek atqaminerlerdin  nemkettiligine kónilimiz qarayyp, Rýstemning jyldyghyn osylay qarsy alyp jatqan bala-shaghasyna janymyz ashydy.

Basqa últtardyng óz ardaqtylaryna, talantty úldaryna jasaghan qúrmet pen iltipatyna qarap sýiisinip, qyzyghyp jatamyz. Bizde tek ishki kýizelis pen saghynyshtyng kýbiri ghana. Basqagha shamamyz jetpeytindey tipti! Álde bizde nemqúraydylyq basym ba? Áyteuir, osy bir marghau qalpymyzdan aiyrylmay - aq qoydyq. Biz baqilyq bolghan azamattarymyzdyng aruaghyn tebirentetin  keshtermen, marqúmnyng sauaby ýshin beriletin asta ghana eske alyp, shulap qalugha ýirengen halyqpyz...

«Sýier úlyng bolsa sen sýi...» dep edi   hakim atamyz. Rýstem bir әuletting emes, Alashtyng sýiikti úly edi ghoy.

«Abay-aqparat»